7 veebruar 2012 Archives

Keskkonnaajakirjanikud keskendusid jaanuaris plastikule ja külmale

Eelmise aasta alguses kirjutasin siin välisuudiste rubriigis ühest Itaalia radikaalsest keskkonda säästvast ettevõtmisest. Nimelt keelati aasta tagasi Itaalia poodides ja supermarketites kilekottide kasutamine, kilekotid asendati biolagunevast plastikust, paberist ja riidest kottidega. Populaarne shoppajate sihtkoht Itaalia oli seega esimene riik terves Euroopas, kus selline julge samm ette võeti.

Tänavu jaanuarikuus kirjutas aga ajaleht “The Guardian”, et Põhja-Iirimaa keskkonnaminister teatas otsusest võtta alates 2013ndast aastast piirkonnas kasutusele viipennine ehk kuue eurosendine kilekotimaks. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas, kus elab 1,8 miljonit inimest. Põhja-Iiri keskkonnaminister Alex Attwoodi sõnutsi tarvitab praegu nende rahvastik umbes 160 miljonit kilekotti aastas.
2014nda aasta aprilliks plaanitakse kilekotimaksu kahekordistada ehk tõsta see 10 pennini, mis eurorahas tähendab 12 sendini. “Tahame näidata, et Põhja-Iirimaa on huvitatud puhtast ja rohelisest poliitikast ning üks viis selleks on vähendada iga-aastast kasutatud kilekottide hulka” kommenteeris Attwood.
“Pole kahtlust, et kilekotid on keskkonnale koormaks,” lausus keskkonnaminister ja lisas, et teiste riikide kogemused on näidanud seda, et kilekotimaks on lihtne ja tõhus viis kilekottide tarbimise vähendamiseks. Loe edasi: Keskkonnaajakirjanikud keskendusid jaanuaris plastikule ja külmale

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal, SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Sõbrapäeva saab pidada ka räätsadel

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab pühapäev keskpäeval Vellavere metsades sõbrapäevamatka räätsadega.

Korraldajad lubavad mõnusat sõbraseltskonda, kuuma teed talvise lõkke ääres, veidi seiklust ja mängulusti, killuke salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot

Täiskasvanutel eja suurematele lastele mõeldud räätsadega toetab matka Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Osalemiseks palutakse saata meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359.

MTÜ Inkotuba andis välja põhjalikult uuendatud „Omastehooldaja käsiraamatu“

Jaanuari lõpus ilmus põhjalikult uuendatud “Omastehooldaja käsiraamatu” kordustrükk. Raamat on tasuta praktiline abivahend mitte ainult lähedase kodus hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku
puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Omastehooldajad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. “Omastehooldajaid motiveerivad armastus ning kohuse- ja kaastunne – kes veel, kui mitte oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule,” ütles MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. “Sageli ei oska või ei jõua omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.”

“Omastehooldaja käsiraamat” aitab neid vajakajäämisi leevendada. Raamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega
paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust
pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda. Käsiraamatu täiendatud kordustrükki lisandusid
raamatu sihtgrupi ettepanekul ka mitmed uued teemad.

Esimese „Omastehooldaja käsiraamatu“ andis Inkotuba välja juba aastal 2003, järgmisel aastal ilmus kordustrükk ning aastal 2008 venekeelne
omastehooldaja käsiraamat.

Uuendatud käsiraamatu tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 10 000 saadetakse välja tervishoiuasutusele ja kohalike omavalitsuste
sotsiaalosakondadele üle Eesti. Lisaks jagatakse raamatuid Inkotoa piirkondlikes osakondades Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas,
Kohtla-Järvel, Rakveres, Kuressaares, Paides, Haapsalus ja Võrus. “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta väljaanne. Veebis lehitsetava ja
allalaetava versiooni käsiraamatust leiab Inkotoa kodulehelt:
http://www.kuivaks.ee/index.php?page=161&

2011. aasta novembris jagati eelinfot raamatu täiendatud trüki kohta Inkotoa 10. tegevusaasta juubeli puhul Tallinnas toimunud perearstide ja
-õdede konverentsil. 28. veebruaril toimub Tartus omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele suunatud infopäev, kus raamatut tutvustatakse.

Lähem info “Omastehooldaja käsiraamatu” kohta: MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee

Tantsutöötoad Otepääl

Otepää Avatud Noortekeskus kutsub aktiivseid noori tantsutöötubadesse 9. veebruaril kell 15.00 Otepää Kultuurikeskusesse. Üheskoos õpitakse Girlie hiphop/show ja House’i tantsustiile.

Otepää ANK juhataja Kadri Orav sõnas, et treeneriks on Kadi Eenmaa “Cerise” tantsutrupist. Kadi Eenmaa on tegelenud tantsimisega maast madalast peale ning viljelenud erinevaid tänavatantsu stiile: Girlie Hiphop, house, hiphop, popping, locking, break, reggae. Ta on palju esinenud ja osalenud erinevates tantsuprojektides nii Eestis kui ka välismaal.

„Kuna noored soovisid tutvuda ka selliste tantsustiilidega, mida meil pole võimalik õppida, siis siit ka idee korraldada tantsutöötube,“ rääkis Kadri
Orav. “Tantsutöötube soovime kindlasti ka edaspidi teha kui selleks rahalisi võimalusi leiame, antud üritus saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali
Valgamaa Ekspertgrupile.“

Girlie hiphop/ show- on kombineeritud stiil girlie hiphopist , kus segunevad urbanlikud rütmid ning hiphop tantsutehnika, burlesquleliku lähenemise ning jazziliku sensuaalsusega.

House’i tantsustiil on kõigepealt kontroll keha ja energia üle, mida tantsimisel kas hoitakse kinni või lastakse plahvatusliku lainena välja. See
on tants, kus samal ajal töötab terve keha ja kasutatakse ka täies mahus tantsupõrandat.
House trennis tegeletakse selle tantsu põhisammude ja nende variatsioonide harjutamisega (basic), house’i muusika ja liikumise tunnetuse arusaamisega.
Osavõtutasu 1 €. Kõik on oodatud tantsima!

Täna on turvalise interneti päev

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo siin ja siin.

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

* KOHALIK KÖÖK – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Valmistame koos leiba. Juhendavad kohalikud naesed.

* KÄSITÖÖTUBA – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Õpituba juhendab Olev Russ. Teeme ise endale puust ehte.

* LõõTSPILLITUBA – 11. ja 18. veebruaril kl 10 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa

* VÄIKEKANDLETUBA – 7. ja 21. veebruaril kl 18:30 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

* LAULUTUBA – 28. veebruaril kl 18.30 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto Haanjast.

Õpitoad toimuvad alates 2012 jaanuarikuust igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, telefon 528 7044, ivirausi@gmail.com

Sünni tervendamise seminar Sännas

9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis