Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Koolivaheajatunne on hea tunne."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Udu ujub üle maa.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib tänases KUKU Ilmaparandaja saates detsembrikuiseid keskkonnauudiseid laiast maailmast:

Lund on sel talvel vähe

Sarnaselt Eestile räägivad teiste hulgas ka näiteks Soome uudised praegu sellest, kuivõrd eriline on tänavune soe talv. Yleisradio uudisteportaal kirjutab, et eriliselt soe on praegune talv just Lõuna-Soomes. Ja Läänemerel ei ole nii vähe jääd nähtud alates 1930ndast aastast. Detsembrikuus mõõdeti rekordiliselt palju sooja Ålandis, Kemiös, Salos ja Helsingis. Viimati oli soojemat sorti talv Lõuna-Soomes 2006ndal aastal ja Põhja-Soomes 2007ndal aastal.

Õhutemperatuurid Soome mereäärsetel aladel olid tänavu novembris ja detsembris aastakümneid mõõdetud keskmisest viie kraadi võrra soojemad. Sademeid tuli detsembrikuu jooksul Soomes rohkesti, Lõuna-Soomes ja osades Lapimaa paikades tuli kaks ja pool korda rohkem vihma, lörtsi ning lund kui keskmiselt.

Siiski on detsembris lumesadu olnud Soomes tavapärasest väiksem. Lõuna-ja Lääne-Soome on olnud peaaegu lumevaba, kuigi harilikult on neis piirkondades detsembris 5 kuni 30 cm lumikatet. Kõige sügavam lumi on tänavu mõõdetud Kirde-Soomes asuvas Puolankas.

Soome uudised kirjutavad ka sellest, et lumevaba ja pehme talv häirib metsas elavate karude talveund. Näiteks on Lappeenranta lähistel nähtud talveuinakust ärganud karu, kes tõenäoliselt otsis uut sobivat koobast. Kuna vihma on olnud Soomes palju ja lund vähe, siis usutavasti hakkavad paljud karud liikuma, et otsida kuiva koobast, kus talveund magada.

BBC uudisteportaal lõpetas 2011 aasta paraku kurva teatega- just sel aastal leiti salakaubitsejatelt rekordhulk elevandiluud. Rahvusvaheline loomakaubandust uuriv organisatsioon Traffic teatas, et  alates elevandiluuga kaubitsemise keelamisest 1989. aastal pole veel tabatud nii palju elevantide võhku kui aastal 2011.

Organisatsiooni sõnutsi oli aastal 2011 elevantide jaoks “õuduste aasta”. 2011. aastal oli kokku 13 suurt elevandiluu konfiskeerimisjuhtu. Salakaubitsejailt konfiskeeriti eelmisel aastal 23 tonni elevandiluud, mis tähendab vähemalt kahe ja poole tuhande looma surma. Võrdlusena võib öelda, et aastatel 2005-2010 konfiskeeriti igal aastal alla kümne tonni elevandiluud.

Kuna elevantide salaküttimine võhkade nimel mõjutab oluliselt elevantide arvukust, siis keelati elevandiluuga kaubitsemine 1989 aastal- eesmärgiga kaitsta elevante väljasuremise eest. Siiski on salakaubitsemine jäänud kestma peamiselt Aasiast tuleva suure nõudluse tõttu. Seal kasutatakse elevandiluud dekoratiivesemete ja ehete valmistamiseks.

Rahvusvaheline loomakaubandust uuriv organisatsioon Traffic teatas, et elevandiluuga salakaubitsemine on 2011. aastal hoogsalt tõusnud nii nõudluse kasvu tõttu Aasias kui ka seetõttu, et kurjategijad tegutsevad üha läbimõeldumalt. Trafficu hinnangul lähevad enamik Aafrika elevandiluuga illegaalseid saadetisi Hiina või Taisse.

Elevandiluu suund Aafrikast Aasiasse on püsiv, kuid konkreetsed teekonnad on pidevalt vahelduvad. Kuue 2011 aasta suure konfiskeerimisjuhu puhul kasutati transiitmaana Malaisiat.

Viimati leiti sadade Aafrika elevantide võhad 21. detsembril Malaisias, kust need pidid edasi liikuma Kambodžasse. Salakauba maksumus oli umbes 1,3 miljonit dollarit ja see oli peidetud Keenia käsitööesemete konteinerisse.

Aafrikas elab erinevate hinnangute kohaselt praegu 400 000 kuni 700 000 elevanti. Trafficu elevandiekspert Tom Milliken ütles, et vaatamata sagedastele salakauba avastamistele võetakse kurjategijaid harva vahi alla. «Ma kardan, et pätid võidavad,» tõdes ta.

Edasi taaskasutuse teemadel. Ajaleht “The Guardian” kirjutab, et maailma kõikide riikide arvestuses on Jaapan plastiku taaskasutamise osas juhtpositsioonil. Jaapanis saab ümber töödeldud 77 % kasutatud plastikust, mis on kaks korda suurem hulk kui näiteks Inglismaal. Ameerika Ühendriikides töödeldakse Jaapaniga võrreldes 20% vähem plastikut ümber.

2010ndal aastal töödeldi Jaapanis ümber 77% kasutatud plastikust, 2006ndal aastal oli see protsent 73. Jaapan on ses osas teinud tõsiseid edusamme, sest 1996ndal aastal näiteks töödeldi seal ümber vaid 39% kasutatud plastikust. 1997ndal aastal muutus Jaapani tarbijatele ja ettevõtetele plastikust prügi eraldamine kohustuslikuks. 

Jaapanis töödeldakse ümber näiteks plastmassist karpe, nõusid, topse, kaasi, kandikuid ja kilepakendeid. Eraldi kogutakse ja töödeldakse ümber plastikpudeleid.

See, kui paljudesse eri konteineritesse plastikut kogutakse, sõltub Jaapanis konkreetsest omavalitsusest. Enamik majapidamisi kogu riigis on aga sunnitud eraldama plastikkilesid ja plastikkarpe PET-pudelitest. PET- pudelit, mis on polüesterplastikust korduvkasutuspakend, kasutatakse palju ka Euroopas.

Jaapani seadusi on selles osas karmistatud seetõttu, et 127 miljoni elaniku prügihulgad on suurenenud ja ka seetõttu, et prügimägede jaoks on riigis piiratud ruum. Kilepakendid ja PET-pudelid on Jaapanis taaskasutuse vajalikkusele.viidates selgelt märgistatud.

2010ndal aastal taaskasutati Jaapanis 72 protsenti PET-pudelitest. Euroopas oli sama protsent sel aastal 48 ja USA-s 29.

Jaapanis kasutatakse ümbertöödeldud materjale näiteks tekstiilides ja majapidamistoodetes nagu näiteks munakarpides. Suur osa ümbertöödeldud materjalist läheb Hiina, Hong Kongi ja mujale Aasiasse, kus sellest toodetakse mänguasju.

Keskkonna-asjatundjate hinnangul on Jaapanis veel suureks probleemiks kaupade ülepakkimine. Näiteks valmistoit pakitakse seal alati kaanega plastkarpi, mis veel omakorda pannakse kilekotti.

Muide- ka Eesti kohta on vastavat statistikat olemas. 2010ndal aastal tekkis siin plastjäätmeid kokku 20 184 tonni. Sellest taaskasutati  kokku 4 700 tonni  ehk 23% tekkinud plastjäätmete kogusest. Sealhulgas toormena taaskasutati sellest kogusest 1 protsent ja 99% läks jäätmekütusena kasutusse. Toormena taaskasutati Eestis plastikut peamiselt plastgraanulite valmistamisel.. Plastgraanulitest on võimalik uusi tooteid valmistada- näiteks plastkotte.

Comments are closed.