Käimas on konkurss “Ida-Viru suveniir”

Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK SA) koostöös Ida-Viru Maavalitsuse, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, AS PR Põhjaranniku ja Ida-Virumaa turismiklastriga kuulutasid välja suveniirikonkursi “Ida-Viru suveniir”. Tööde viimane esitamistähtaeg on 20. jaanuar 2012.

Konkursi eesmärk on mitmekesistada Ida-Viru maakonda tutvustavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritegijaid looma meeneid lähtuvalt turismikontseptsioonist E3 – Elamus Ehedast Energiast.

Elamus – kontrastiderohkus, mitmekülgseid elamusi pakkuvad teenused (nt motosafarid, kaevanduspark, mootorrataste mäkketõus, balletifestival, ajaloolahing jne). Ehedast – kultuuriline ja ajalooline (sh nõukogude aja) pärand algupärasel moel, multikultuursus (Kuremäe klooster, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnasüda ja suurtööstuse säilmed, sõjaajaloopaigad, Avinurme elulaadikeskus jne). Energiast – viidates ühelt poolt Ida-Virumaale kui piirkonnale, kus toimub elektri- ja soojusenergia tootmine (Eesti Elektrijaamad, põlevkivitööstus), teiselt poolt energiat andvatele teenustele (SPA- ja tervisekeskused, mitmekülgsed sportimisvõimalused jne).

Suveniirikonkursile on oodatud osalema üksikisikud, õpilased, äriühingud, ettevõtjad, loomekeskused, huvigrupid, seltsingud ja kõik mainekujundusest huvitatud isikud. Konkursile on oodatud suveniirid, mis oleks erilised, iseloomustaksid maakonda ja tekitaks emotsiooni ning jutustaksid oma lugu.

Laekunud töödest valib võitjad välja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad korraldaja ja partnerite esindajad. Konkursist huvitatud saavad tööde poolt hääletada internetis facebooki keskkonnas ja Jõhvi Turismiinfokeskuses ajavahemikul 23.-27. Jaanuar 2012.

Võitjad kuulutatakse välja 1. veebruaril ja auhindade üleandmine toimub 17. veebruaril turismimessil TOUREST 2012 Tallinnas. Auhinnafondi preemiad jagunevad järgmiselt: I koht 250 eurot, II koht 150 eurot ja III koht 90 eurot. Konkursi puudutavad tingimused ja E3 – Elamus Ehedast Energiast kontseptsiooni tutvustus on üleval Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kodulehel.

Töid ootame Jõhvi Turismiinfokeskusesse aadressile Rakvere 13a, Jõhvi Turismiinfokeskus on avatud E-R 12-17.

Info konkursi kohta:
Kristina Ernits, infokonsultant Jõhvi Turismiinfokeskuses, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA
Tel +372 337 0568, e-postil kristina.ernits@ivek.ee

Aastavahetus Haanjas Suurel Munamäel

Laupäeva, 31. detsembri õhtul alates kella 23-st kogunetakse juba traditsiooniks saanud aastavahetussündmusele Haanjasse Suurele Munamäele. Meeleolu hoiab joonel tantsumuusika ning soovid saadetakse laternatega uude aastasse.

Südaööl ilutulestik ja peale seda saab torni (pilet 2 €, kehtib ka rahvamajas).

Avatud on Tornikohvik. Oodata võib üllatusi!

Kell 01 algab Haanja rahvamajas pidu ansambliga SPIDO (pääse 2 €).

Sündmuse lehekülg Facebookis!

Kohtumisteni!

Homme on Haanjas filmiöö HÖÖÖ

Homme, 28. detsembril toimub Haanjas teist korda HÖÖÖ – Haani Ökofilmide ÖÖ.

Algusega kell 18 vaadatakse Haanja rahvamajas Eesti filmi “Uus Maailm”. Peale filmi aetakse juttu nii filmist, Uue Maailma seltsist kui Haanimaa kogukonna asjadest. Kohal on ka filmi režissöör, operaator ja stsenarist Jaan Tootsen.

Soovituslik on võtta midagi enda poolt ka ühisele lauale.

Osalustasu 3 €.

Täpsem info:
Erkki Peetsalu, tel +372 501 8100, e-postil erkki@maailmad.ee

Aastavahetuspidu Haapsalus tuleb koos Svjata Vatraga

31. detsembril võetakse uuenenud Haapsalu kultuurikeskuses pärast mitut aastat suure aastavahetuspeoga vastu uus, 2012. aasta.
Muusikat teeb ansambel Svjata Vatra. Plaate keerutab DJ Felix. Pidu kestab varajaste hommikutundideni. Läbi kogu maja on avatud mõõdukate hindadega baarid.
Indrek Otti catering teenindab peokülalisi ja pakub aastavahetuse erimenüüd.

Põlvas toimub suur aastalõpu tantsupidu

Kolmapäeval 28. detsembril toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suur aastalõpu tantsupidu. Igihaljaid hitte läbi aegade ja terve õhtu jooksul mängib paljude lemmik mitme põlvkonna vältel ansambel Apelsin!
Jätkuvalt hea tuju eest kannab hoolt Trio Commedia ehk siis Anne Veesaar, Tarvo Krall ja Toomas Tross. Silmailu ja meelelist naudingut pakub varieteetrupp Celavy.
Keskööl võimas ilutulestik, peale mida kohe kuumad tantsuhitid suurel ekraanil helis ja pildis DJ Kepu valikul kuni varaste hommikutundideni.

Alates 1. jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

Alates 1. jaanuarist 2012 lisandub soodusravimite loetellu üheksa 50% soodustusega ravimit, üksteist 75% soodustusega ravimit ning kümme 100% soodustusega ravimit.

Seoses uute geneeriliste ravimite turuletulekuga moodustatakse esmakordselt piirhinnagrupp järgmistele toimeainetele: dorsolamiid (glaukoomiravim), düdrogesteroon (hormoonasendusravim), hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim), oksükodoon (valuvastane ravim), tianeptiin (depressiooniravim), timolool+latanoprost (glaukoomiravim).

Uute ravimite lisamisega muutuvad piirhinnad 26 piirhinnagrupis. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame patsientidel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada. Loe edasi: Alates 1. jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

Kella 17ks oli Jõulutunnel kogunud üle 207 000 euro

Jõulutunneli saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Saar. Foto: err.ee

“Jõulutunnel”, mis toetab seekord ühes televaatajatega pimedaid ja vaegnägijaid, oli pärastlõunaks kogunud üle 207 000 euro ning annetada saab veel südaööni.

“Jõulutunneli” partneriks on tänavu Põhja-Eesti Pimedate Ühing, kes pakub oma majas tegevusi mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti vaegnägijatele.
 
“Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 7000 vaegnägijat ja me soovime, et Tallinnas asuv ajalooliselt pimedate kasutuses olev maja Tondil võiks kujuneda tõeliseks tegevuskeskuseks, mis vastab tervisenormidele ja kus saaks laiendada koolitust ja huvitegevust,” selgitas annetuse otstarvet saate juht Margus Saar.
Helistades numbril:
900 7701, annetate  2 eurot
900 7702, annetate  5 eurot
900 7703, annetate 25 eurot
Kui telefonil on tasuliste kõnede piirang, siis võib teha kande otse MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele nr. 221052069616 Swedbankis, selgitusena Jõulutunnel. Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Veel on võimalus teha oma annetus neile, kes seda väga vajavad.

Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee  ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

Öösel jõudis Eestisse torm Patrick

Maanteeinfokeskuse teatel olid täna suuremate riigimaanteede katted vihmamärjad ja väiksematel teedel võib esineda tormituulest murdunud puid ning oksi.

Kõikjal Eestis häiris liiklemist kuni 20 m/s puhuv edelatuul. Ilm oli pilves ja sajus piiratud nähtavusega. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku +1 kuni +5 kraadini.

Tänu Eestisse jõudnud tormile Patrick, on päästjatel olnud väga töine öö. Päästeameti teatel on päästjad saanud täna öösel üle Eesti hulgaliselt loodusjõududest põhjustatud väljakutseid.

Pärnus mõõdeti teise jõulupüha varahommikul 8 kraadi sooja. Tuul puhus edelast 10,6, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi prognoosi järgi ennustati, et Pärnus tõuseb täna varahommikuks merevee tase 170 sentimeetrini üle keskmise, kui rekordiks mõõdeti hommikul 129 sentimeetrit üle keskmise. Pärast seda hakkas veetase alanema. Kuigi suvepealinnas jäi merevee tase märgatavalt alla kriitilise piiri, tõusis täna hommikul Pärnu jõgi siin-seal üle kallaste ja vee alla jäid üksikud piirkonnad rannarajooniski.Vee all oli ka väike osa rannapargist ja rannapromenaadist.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel pärastlõunal ilm selgineb ja tuul hakkas järk-järgult nõrgenema. Sooja on päeva jooksul 4-9 kraadi.

Enim oli tormi tõttu elektrita majapidamisi Viljandi-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kõrgepingeliinidele kukkunud puud jätsid Viljandi- ja Võrumaal elektrita hulga majapidamisi. Tugeva tormituule tõttu toimusid elektrikatkestused Viljandi ja Võru maakonda varustavatel kõrgepingeliinidel. Viljandi maakonnas on katkestused jätnud tarbijad elektrita Kilingi-Nõmmel, Reinul, Viljandis ja Oiul. Võru maakonnas on elektrita Rõuge ja Ruusmäe elanikud. Praeguseks on Elering taastanud lisaks Viljandile ja Oiule elektriga varustatuse Rõuges ning Reinul ja Kilingi-Nõmmel. Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Elektrikatkestused on tingitud tormituulega kõrgepingeliinidele kukkunud puudest.

Ennelõunal taastati elektrivarustus Eleringile kuuluvatel Reinu, Kilingi-Nõmme ning Rõuge alajaamades.

Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Tormituul kangutas Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu katust ning on sellelt neli plekktahvlit minema lennutanud. Raamatukogu ümbrus on liiklusele suletud, linnajuhid koostöös politsei ja päästeametnikega on kokku kutsunud kriisimeeskonna.

Heltermaa ja Rohuküla sadamad, mille vaheline praamiliiklus on tormi tõttu seiskunud, ootasid veel lõuna ajal pikisilmi vedaja Saaremaa Laevakompanii teateid.

Foto: Torm Patrick jättis tuhaded pered ilma elektrita. ilmajaam.ee

 

Meteoroloogid annavad lootust, et tuul rahuneb õhtuks

Norras Dagmariks ristitud torm saavutas seal maksimumi eile hilisõhtul ja jätkab nüüd võimutsemist Botnia ja Soome lahel. Soome läänerannikule on antud kõrgeima kategooria hoiatus, Peterburis on oodatav veetaseme tõus kaks meetrit üle keskmise.

Norras puhusid eile õhtul tuuled kuni 44 m/s ja tekitasid suurt kahju, kannatanutest teateid ei ole. Rannikul uppus küll Vene kalalaev, kuid kõik 36 meeskonnaliiget päästeti.
Orkaani tugevusega tuuled puhuvad ka Rootsis ja Soomes, väga palju majapidamisi on elektrita ja tugevasti on häiritud rongiliiklus. Ilma mõjuva põhjuseta ei soovitata liiklusesse minna.

Eestis mõõdeti täna hommikul Loksal maksimaalseks tuulepuhanguks 31 m/s. Pärnus ja Haapsalus vesi kriitilise piirini ei tõusnud, kuid Soome lahes jätkub merevee taseme tõus ja Sillamäel ning Narva-Jõesuus võib see tõusta üle kriitilise piiri.

Hommikul sajab veel mitmel pool vihma, pärastlõuna on sajuta ja ilm selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 10-16, puhanguti 20-25, põhjarannikul 16-22, puhanguti 25-30 m/s. Õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on 4-8°C.

Allikas:EMHI

Osmussaarlased saavad mootorpaadi soetamiseks toetust

SA Osmussaare Fond taotles väikesaarte programmist raha mootorpaadi soetamiseks. Toetus on eraldatud ning osmusaarlased saavad kevadest 2012 sõita mandri ning saare vahel oma paadiga.

Osmussaare Fond soetab mootorpaadi, mis rahuldab saareelanike esmased vajadused liiklemiseks mandri ja saare vahel. Paat võimaldab kiirema, soodsama ja efektiivsema ligipääsu esmatasandi teenustele (arstiabi, kauplused, postkontor, pank, kütusetankla jms) mandril. Paat mahutab kuni 10 inimest ja sobib ka kaubaveoks.

Mootorpaadi soetamiseks korraldatud riigihanke võitis OÜ Catwees. Mootorpaat maksab 70 745 eurot.

Päästeameti ohutuse kuldreeglid jõuluajaks

• valvake lahtist tuld – kaminast välja kukkunud söetükk võib süütada vaiba või põranda;
• asetage küünlad tulekindlale alusele ja kardinatest ning muudest kegesti süttivatest esemestest eemale;
• jälgige, et töös oleks sobiv hulk elektriseadmeid – vooluvõrk ei talu ülekoormust;
• valvake valmivat jõulurooga – ärge jätke seda pliidile või ahju üksi valmima;
• kütke ahju ja kaminat mõõdukalt ning arvestage küttekolde kuumataluvusega – üleköetud ahi, soojamüür või korsten võivad põhjustada tulekahju;
• küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada;
• lülitage magama minnes vooluvõrgust välja ka elektriküünlad;
• eakatele lähedastele pühade ajal külla minnes aidake neil suitsuandurit kontrollida – vajutage ja hoidke all anduri testnuppu, kuni kostab helisignaal; heliga annab seade tulekahjust märku.

Rapla pisikesed korvpallurid pidasid jõulupidu koos meistriliiga meestega

Rapla Korvpallikooli kasvandikel on see eelis teiste noorte ees Eestis, et klubipüramiidi tipuks on Meistriliiga võistkond. Eeskujud, kelle järgi joonduda ja kelle jalajälgedes astuda, on klubiga tihedalt seotud ka väljaspool treeninguid ja mänge!

Kolmapäeval peeti ühine sportlik jõuluüritus, kus Piimameister Ottot/Rapla mehed tegid kaasa teatevõistlustes ja mängudes ning jagasid siis hoolsaimatele trenniskäijatele auhindu. Tegemist on tunnustusega, mida jagatakse kaks korda aastas ja millega tuuakse esile need poisid ja tüdrukud, kes ilma mõjuva põhjuseta kunagi trennist ei puudu!

Rõõmsaid jõule kõigile meie poolehoidjatele!

Rapla Korvpallikool

Allikas: Raplamaa.ee

Tartus saab näha jõulukuuse sugulasi

Kuni 8. jaanuarini on Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis näitus „Jõulupuu sugulased“. See annab ülevaate maailmas jõulupuudena
kasutatavatest okaspuudest (muid jõulupuudeks kasutatavaid taimi  seekordne väljapanek ei sisalda). Esindatud on suur hulk nii parasvöötme kui palavvöötmete-okaspuude esindajaid elus taimede, okste ja/või käbidega.
Võimalik on proovida oma oskust tunda ära nii meie nelja pärismaist  okaspuu kui mitmeid meile sissetoodud liikide oksi. Kui kodus tundmatu käbi ehk õuel kasvab mõni okaspuu, kelle liik teadmata, tasub käbi ja/või oksake kaasa tuua ehk leiab näituselt tundmatule nime. Eraldi on ära märgitud Ülikooli Botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.

Lapsed saavad värvida okaspuude pilte ning proovida täpsust käbiviskes.

Tule üksi sõprade või perega ja veeda mõnus pooltund ehk enam  jõulupuude sugulaste seltsis!

Facebook´i jõuluvanalt soovitakse lund ja õnne

Tänapäeva jõuluvana ei toimeta mitte ainult Lapimaal, vaid ka Facebook´is. Alljärgnevad soovid ongi saadetud just nimelt internetiavaruses tegutsevale jõuluvanale.

Kallis Jõuluvana! Mul on iga aasta sama soov – ilus lumine talv! Aega napib, aga äkki õnnestub sul jõuludeks ime korda saata ja ka siia Eestimaale talv meelitada? Kui keegi sellega hakkama saab, siis ainult sina. Ilusat jõuluaega!

Tere Jõuluvana! Palun too mulle 5 km. pikkune ja 30 cm paksune suusarada. Aitähh!

Tere jõuluvana! Minu poja soovib jõuludeks paksu lund, rahulikku jõulumeeleolu ja voodikaruselli. Ta on veel nii pisike ja ei oska ise veel kirjutada siis aitasin teda. Aitäh

Kallis jõuluvana, sel aastal ma ei soovigi kingipakke! Soovin, et inimene kes külla tuleb, oleks õnnelik. Jõulude ajal inimesed räägivad ainult sellest, mida tahavad saada ja mida ostavad. Aga mina tahan seda, et inimesed ei peaks kunagi mötlema kust saab toitu, elamise ja kodusoojuse. Soovin rahu ja armastust kõigile. Rahulikke jõule!!!

Aitame Gilberti Soome ravile!

Gilbert

Kallid inimesed, kellel võimalik toetada, siis ootame Gilberti toetuseks annetusi, et 11-aastane poiss saaks sõita Soome ravile. Perel endal paraku selliseid võimalusi pole. Haigekassa küll katab ravi maksumuse, aga pere peab ise tasuma voodikohtade maksumuse ning omaosaluse.

Gilberti diagnoosiks on ravile raskesti alluv epilepsia ja tundmatu moodustis ajus. Gilbert haigestus seitsmeaastaselt, praegu on ta 11aastane. Gilberti haigus on olnud pidevalt progresseeruva loomuga. Tal on tekkinud kerge vaimne mahajäämus, see on tugevate krampide tagajärg. Mitmed Gilberti epilepsiahood on kestnud ligi tund ja lõppenud haiglas.

Praegu on ema Gilberti raviga jõudnud Soome, Helsinki University Central Hospitali. Planeeritakse kahe epilepsiakolde eemaldamist kirurgilisel teel. 23. jaanuaril läheb Gilbert koos emaga kaheks nädalaks Soome haiglasse. Talle tehakse avatud ajusisene uuring. Uuringu tasu rahastab haigekassa. Perel tuleb ise tasuda haigla voodikohtade maksumus. Arve haiglast peaks tulema ligikaudu 1000 eurot, summa võib muutuda. Loe edasi: Aitame Gilberti Soome ravile!

Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Kliki ja vaata suuremat pilti
Oma põlenud kodumaja trepilt vaatab Heneli Aduson-Pregel tänu headele abistajatele optimistlikult tulevikku. Foto: Krista Riik


18. novembril Pöide vallas Reina külas elektrisüsteemi rikke tõttu põlema läinud maja taastamiseks avas Pöide vallavalitsus kaks eriarvet. Nüüd, enne jõule soovis kahe alaealise lapse ema Heneli Aduson-Pregel tänada häid abistajaid, keda tema hinnangul on üle saja.

“Uskumatult palju on meie ümber südamlikke inimesi, kellele on olnud oluline meid raskel hetkel aidata. Ma püüdsin paberile panna oma tänu, aga sõnadest tuli puudu. Tänutunne minu sees on väga suur. Ma olen ääretult tänulik kõigile annetajatele ja kallistaksin tugevasti kõiki, kui saaksin,” rääkis Heneli läbi pisarate.

Raha on noore pere kodu taastamiseks üle kantud isegi Soomest ja Mehhikost, rääkimata siinsetest inimestest. “Ma lausa otsisin nimepidi üht annetajat ja sain teada, et ta on Mehhikost. Kas see on ka võimalik, ma tõesti ei tea.” Lisaks kahele pangakontole on inimesed perele toonud ka sularaha ja korjanduskarp on ka Tornimäe kaupluses.

Kohalikud inimesed on lisaks rahale aidanud ka nõu ja jõuga. Aasta lõpuks tahab pere saada majale põlenud katusepleki uuesti peale. Just vihmad on läbijooksuga paha teinud, kipsplaadi tagant tuleb kivivill ära võtta, palgini välja. “Väljanägemine sellel plekil pole küll ilus, aga kuna see on seinaplekk, siis väga tugev. Otsustasime, et sisetöödeks peab ka raha jääma ja selline katus peab esialgu jääma.” Heneli on seda meelt, et vaatamata headele annetajatele peavad nad kokku hoidma ja vähemalt selleks talveks põlenud plekiga katuse jätma. Loe edasi: Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

30. detsembril kell 13 esitleb muuseum näitusemajas kogumikku Viljandi Muuseumi toimetised II. Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Kaane kujutisÜle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi. Loe edasi: Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II