Soomaale matkale enne pakasevaikust

2011. aasta lõpeb Soomaal matkaseeriaga. Igal laupäeval saab liituda väikese loodushuviliste seltskonnaga, kes kohaliku giidi juhtimisel kulgeb mõnel Soomaa sissetallamata rajal.

aastalopu matkad soomaal

  • Kuulatakse vaikust, mis koos talvega rabadesse saabub
  • Maitstakse jõhvikaid, enne kui pakane need sahvrisse paneb
  • Vaadatakse, keda kohtab…

Kohtumine toimub laupäevahommikuti kell 10 Soomaa erinevates paikades, vaata kaartil. Jalga kummikud ja selga ilmakindel rõivas. Kaasa võilevad, kuuma kohvi ja teed keedetakse koos matkajuhiga lõkketulel.

  •  26. novembri kokkusaamine on Riisal, giid Aivar Ruukel. Matkatakse Riisalt üle raba Karuskosele ja kanuutatakse allavoolu tagasi Riisale.
  • 3. detsembri kokkusaamine on Kuusekääral, giid Indrek Hein. Matkatakse Kuusekäära lamminiitudelt läbi Lemmjõe keelemetsa ning üle Kuresoo Karuskosele.
  • 10. detsembri kokkusaamine on Iial, giid Edu Kuill. Matkatakse Öördi rabas.
  • 17. detsembri kokkusaamine on Soomaa keskuses, giid Algis Martsoo. Matkatakse Valgerabas.

Hind on 20.- matka kohta. Kes soovib osaleda kõigil neljal matkal, saab lunastada sooduspileti 60.- eest.

Kui tekkis mõte ka tulla, siis saada e-post info@soomaa.com või helista Aivarile telefonil 5061 896.

Rõuge lasteaed kutsub kõiki osalema heategevuskampaanias

Igaüks meist mäletab oma lapsepõlvest mõnd tõvevoodis veedetud kurba hetke ning seda, kuidas raamat äkki kogu olemuse lahedamaks ja rõõmsamaks muutis. Haige laps saab raamatust alati tuge ja toetust. Raamatute biblioteraapilised omadused on ju ammu üldtuntud.

Rõuge Lasteaed  kutsub teid aktiivselt osalema heategevuskampaanias:

„KALLIS LAPS, SAA RUTTU TERVEKS!”

Kampaania eesmärgiks on aidata muuta jõulud ilusamaks ja rõõmsamaks ka nendel lastel, kes peavad jõulud haiglas veetma. Seoses sellega kutsume kõiki, kellel on võimalus, annetama  uusi lasteraamatuid, värviraamatuid ja värvipliiatseid Lõuna- Eesti haigla lasteosakonnas viibivate laste tarbeks.

Mõelgem selle peale ja ärgem pidagem paljuks osta ja loovutada üks raamat haiglas viibivale lapsele.

Annetused palume tuua Rõuge lasteaeda või valla raamatukogudesse hiljemalt 18. detsembriks.

Rõuge Lasteaed

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb

Mahepõllunduse Koostöökogu sel suvel Saaremaal.

Kolmapäeval ja neljapäeval Padisel kogunenud Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonid arutasid mahetoidu turuolukorra üle.
Positiivse aspektina tõdeti, et Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb, viimasel kolmel aastal pole valdava osa mahetoodete hinnad oluliselt tõusnud.
„Mahetoidu turg Eestis kasvab stabiilselt. Näiteks kui 2009. aastal kogu toiduturu maht vähenes 9%, siis mahetoidu turg samal ajal hoopis kasvas, ilmselt just tänu tarbijate teadlikkuse tõusule,” ütles Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. Mahetoidu turu kasvule aitab kaasa kindlasti asjaolu, et kodumaiste mahetöötlejate hulk suureneb ning mahetoodete valik laieneb iga aastaga. Näiteks maheteraviljatooteid oli 2009. aastal saadaval 69 eri nimetust, tänavu suveks oli neid juba aga 148. Samuti laieneb jätkuvalt mahetoodete jaemüügivõrk – tarbijail on järjest
lihtsam mahetooteid kätte saada.
Konjunktuuriinstituudi andmeid kommenteerinud Pille Vahtramäe sõnul on mahetoidu turg küll veel väike, aga selgelt kasvav ja pakub palju huvitavaid väiketootjate tooteid. Tema sõnul pole õige väide, et mahetoit on tavatoidust alati kordades kallim. „Hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb iga aastaga. Näiteks lahtiselt müüdav mahekartul on samas hinnaklassis kui pakendatud tavakartul, mahe- ja tavataimeteed on sarnase hinnaga, tihti on maheteed isegi veidi odavamad. Ka liha- ja piimatoodete puhul on vahe sarnaste tavatoodetega mõnikümmend protsenti,“ rääkis Pille Vahtramäe. Suur osa mahetoitu müüakse jätkuvalt otse tootjalt tarbijale: paljud tarbijad on leidnud endale oma mahetootja. Mahetoodete valik suureneb pidevalt suurtes ketikauplustes, kuid suurima valiku kodumaiseid mahetooteid leiab Ökosahvrist.
Mahetoidu teemaline arutelu toimus Padise mõisas, osales 11 Mahepõllumajanduse Koostöökogusse kuuluvat organisatsiooni. Arutati ka laiemalt mahepõllumajanduse arendamiseks vajalike tegevuste üle. Seminari toimumist toetas Põllumajandusministeerium.
Merit Mikk

Tartu raekojast saab taas advendikalender

Advendiajal muutub Tartu raekoda taas suureks advendikalendriks, mille akende avanedes saab igal jõulukuu õhtul kuulata muinasjuttu. Raekoja platsile pandud suurelt ekraanilt näeb meenutusi Tartus aasta jooksul toimunud sündmustest. Antoniuse Talveõues avatakse uisuväli.

„Eelmisel aastal osutus raekoja advendikalender oma muinasjutuõhtutega nii populaarseks, et otsustasime sellega ka tänavu jätkata. Lisaks pannakse raekoja platsile üles piparkoogimaja ja karussell ning suur ekraan, millelt hakatakse igal õhtul näitama filmimeenutusi möödunud aastal Tartus toimunud sündmustest,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Alates 1. detsembrist hakkavad igal õhtul kell 18 suurelt ekraanilt kõlama muinasjutud, mida loevad ette Tartu näitlejad.

Lisaks pühapäevastele advendiküünalde süütamistele, töötubadele, jõululaadale, talvisele tantsupeole, puuteotriatlonile ja teistele Tartus traditsiooniks saanud jõuluüritustele pakub Jõululinn Tartu tänavu mitmeid uusi ja põnevaid üritusi. Sel pühapäeval avatakse pärast advendiküünla süütamist pidulikult Antoniuse Talveõues uisuväli, mis on lahti iga päev ja iga ilmaga. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, näeb raekoja platsil tuleetendust „Valguse poole“. Loe edasi: Tartu raekojast saab taas advendikalender

Täna toimub Tartus IX Peipsi foorum

Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga  juba  järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.

Seekordsel foorumil osaleb  ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.

Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.

Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.

Läte kutsub advendilaadale

Laupäeval, 3. detsembril kella 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat! Lätte advendilaat toimub juba kolmandat aastat ja laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju jõuluteemalist: jõuluehted ja -pärjad, piparkoogid, glöggi.
Nagu ikka, soovime, et meiel laadal oleks elamusi väikestele ja suurtele. Töötoad ning käsitöömeistrite kaup on väärt vaatamist, nii palju vahvat ja imelist suudavad inimesed oma kätega teha! Kindlasti annab advendiaega killukese mõnusat tunnet kaasa meie kohvik isevalmistatud hõrgutistega.
Laadamelu toetab mõnus muusika, mida pillimeistrid kohapeal mängivad.
Käsitöötubades saab mesilasvahast küünlaid valmistada, teha mänguasju, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja punuda laastukorve. Avatud on ka näomaalingutekeskus ja kätt saab proovida õnneloosiga.
Advendilaada korraldab Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning laat on heategevuslik ettevõtmine Lätte kooli toetuseks. Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas.
Iiris Kurvits

Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama

”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.

Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.

Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.

Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.

Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).

Allikas: Meie Maa

Vastvalminud Kaarepere viadukt muutis raudteest ülesõitmise senisest ohutumaks

Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik

Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Tänase teaduskabaree teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Urmas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik.

Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada. Loe edasi: Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Tehvandi avas suusahooaja

Tehvandi Spordikeskuses on valminud sooja sügise kiuste  üle suve hoitud kunstlumest ühe kilomeetri pikkune suusarada suusatamiseks nii klassika- kui vabatehnikas.

Viie meetri laiune rada algab Tehvandi peahoone kõrvalt staadioni poolt rullsuusarajalt ja kulgeb vastupäevasuunaliselt rullirajalt kerge laskumisega maailmakarika raja tõusule Kunimäe poole. Tõusu keskel tuleb teha järsk pööre vasakule laskumisele Tordikarbi poole. Tordikarbi ees peale väikest järsku tõusu tuleb teha tagasipööre vasakule Tehvandi peahoone taha raja algusesse tagasi.

Enda ja teiste ohutuse huvides palutakse suusatada vaid õiges sõidusuunas, jalgsi mitte liikuda ega kelgutada.

Rada on valgustatud igal õhtul kuni kella üheksani. Autode parkimiseks sobivad asfalteeritud Tehvandi peahoone ülemised parklad või Tehvandi staadioni suurparkla.

Seoses suusaraja avamisega on suletud Tehvandi 18 rajaga Disc Golf´i park. Lume tulekul avatakse 9 rajaga talvine park.

Vallavolikogud sulgevad koole

Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk. Foto: Valmar Voolaid

Eile võtsid nii Otepää kui ka Kaarma vallavolikogud vastu otsused liita oma valla territooriumil asuvad koolid.

Otepääl  suletakse alates järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ja see liidetakse Otepää gümnaasiumiga. Enne volikogu istungit toimus vallamaja ees avalik koosolek, kus nõuti Pühajärve põhikooli säilimist.

Postimehele antud usutluses märkis volikogu liige Ivika Nõgel, et mitte ühelegi küsimusele istungil vastust ei tulnud ja seejuures ollakse tobedalt ülbed. Põhikooli hoolekogu liige Teet Reedi kinnitas, et vajadusel võetakse jalge alla kohtutee.

Kaarma vallavolikogu jättis eile Kaarma ja Aste koolide liitmise ning ühendkooli Astesse viimise otsuse tühistamise eelnõu volikogu istungi päevakorrast välja, nullides sellega Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijate plaani. Ajalehe Meie Maa väitel leidsid hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad , et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus.

“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” ütles Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust ajalehele Meie Maa.

Mürk on juba pidanud läbirääkimisi Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.