Aasta Puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas

Eile, 17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis eile KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ avas keskkonnaminister Keit Pentus, kes ütles: „Kui me räägime puidust ja ehitamisest, kerkib paljudel endiselt silme ette armas palkmajake metsaveerel. Kuid puidus on peidus palju rohkem võimalusi. Eesti linnade puitmajade rajoonid on täna oma õdusa atmosfääriga meie kõigi uhkus, mida turistid kadedalt vaatamas käivad. Ja maailmas ringi vaadates näeme, et puit sobib ka moodsate korrusmajade ning isegi kontserdisaalide ja spordihallide jaoks. Ma loodan, et tänane konverents inspireerib meid kõiki puitu Eestis rohkem, uuenduslikumalt, efektiivsemalt ja ilusamalt kasutama.“

Puitehituse senistest kogemustest ja tulevikusuundumustest rääkisid konverentsil Soome arhitekt Anssi Lassila, Hollandi arhitekt Pieter Weijnen, Växjö linnavalitsuse esindaja Hans Andren, Norra ettevõtja Age Holmestad ja Austria arhitekt Andreas Cukrowicz.

Eesti Parima Puitehitise konkursile laekus tänavu 23 avaldust ehitiste kohta, mis vastasid konkursi tingimustele. Nende seast valis žürii välja 10 ehitist, mille seast omakorda valiti aasta parimaid. 2011. aastat võiks iseloomustada installatsioonide aastaks. Ehitised esindasid laialdast arhitektuurset vahemikku. Esitatud olid nii väiksemad vormid, eramud, avalikkusele mõeldud hooned, spordisaalid kui ka suuremad ühiskondlikud objektid.

Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.

Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas. Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.

Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.

Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.

Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.

Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Peeter Pere (arhitekt) – Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) – Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) – Eesti Kunstiakadeemia,
Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
Märt Riistop (insener) – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia

Rahvusraamatukogu  peanäitusesaalis avati täna, 18. novembril kell 16 Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia.

Näitusel Re-realia osalevad kunstnikud töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest ökoloogilise/ökonoomse võtmes või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel tähenduste ladestumise läbi. Kas võiks olla nahast paremat meediumi vahendama ruumis ja ajas kogetut? Ja milline materjal seoks loomulikumalt eksistentsiaalseks buketiks märksõnad sünd/surm/elu pärast elu?

Seni kasutult seisnud nahajäägid ja vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad. Loomulikult võib ideekandjaks olla ka mõni muu taaskasutatav materjal.

Taaskasutuse/uuskasutuse idee paelub maailma järjest enam. Uue väärtuse loomine millestki, mis kõrvale heidetuna tarbetuks muutunud, iseloomustab säästvat elu- ja mõtteviisi ning on sügavalt eetiline. Aina uut jahtides toodab inimene ajutisi eluviise, ideid, materjale ja esemeid, risustades mõtlematult elukeskkonda. Pillav tarbimisharjumus on silmitsi ökoloogilise kriisi ja elujõulisuse probleemidega.

Näitusel osaleb 37 nahakunstnikku (Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov, Inna Grinchel, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Kaire Olt, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja Esta Voss ning 6 Tartu Kõrgema Kunstikooli nahaosakonna üliõpilast (Tiina Karu, Kerta Kivioja, Julika Põder, Diana Rassulov, Sille Sikmann ja Kristi Valdek).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini  2011.

Lähim teave:
Tiia Eikholm, Eesti Nahakunstnike Liit, info@nahakunst.ee, tel +372 558 8938
Näituse kujundas Pille Kivihall
Toetas Eesti Kultuurkapital
Täname Tuule Kivihalli

Eesti Nahakunstnike Liit

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab talvised laternamatkad metsas advendiajal

Laternamatk on haruldane võimalus kogeda pimeda metsa müstilisust, romantikat ja erakordsust ja vaadata kuidas valguse puudumine meie meeli mõjutab. Saatmas talvise metsa salapära ja laternavalgus püüame üheskoos jõulumeeleolu luua. Matkale tulles ole valmis üllatusteks, lisaks metsavaikuse nautimisele saad proovile panna enda erinevad meeled. Matka lõpus saad kosutust sooja teega.

27. novembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – sihtgrupp lapsed vanuses 5-10 aastat, retkejuhid Mare Linnamägi ja Ingrid Raadom. Registreerumine telefonil +372 5560 0769 (Mare).

4. detsetsembril kell 19 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matk algab Vapramäe suurest parklast, teemaks algav jõuluaeg, kestvus ~2 tundi. Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest. Retkejuhid Taive Pärnmäe ja Lauri Toim. Registreerumine ainult e-kirja teel lauri@luua.edu.ee.

11. detsembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matka kestus ~2 tundi, pikkus ~2 km, õpetame väikse piknikuga lõkke ääres, laternamatk algab Tartumaa tervisespordikeskuse eest. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer. Registreerimine telefonil +372 5343 7597 (Siiri).

18. detsembril kell 16 JÕULUKUINE LATERNAMATK – Jõululõhnad ja tunded, kogunemine Vapramäe maastikukaitseala Peedu poolses parklas. Retkejuhid Annereet ja Kristi Paatsi. Registreerimine telefonil +372 520 6651 (Annereet).

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Asume Tartust ~25 km kaugusel Elva lähiümbruses. Uuri lisainfot www.vvvs.ee

Laura Põldvere kontsert Misso Koolis

Esmaspäeval, 21. novembril kell 14 esineb Misso Koolis Laura Põldvere. Kontsert kuulub Eesti Kontserdi Koolikontserdid on osa Eesti Kontserdi muusikalisest programmist ja olulised tulevase publiku kasvatamisel. Üle Eesti toimub keskmiselt 180-250 koolikontserti hooajas.

Kontsert “Lihtsad asjad”

Laura Põldvere – laul
Jürmo Eespere – klahvpillid
Eno Kollom – trummid
Raivo Tafenau – saksofon

Laura Põldvere nimi ei vaja Eestis enam tutvustamist, sest oma noorusele vaatamata mängitakse tema esitatud lugusid kõikides Eesti raadiojaamades. Selle omapärase tämbriga lauljatari ambitsioonid on aga veelgi kõrgemad, seepärast on ta kutsunud appi endale kolm eesti tuntuimat džässmuusikut, kelle abiga pööratakse popmuusika džässiks ja vastupidi. Suurepärase kava teeb veelgi köitvamaks kõikide muusikute improviseerimisoskus, mis võib tunduda keeruline, kuid on samas väga lihtne. Positiivset energiat ja rõõmu jagub kontserdil ohtralt kõigile, nii muusikutele kui ka publikule.

PÄÄSE 5 €

Meeskoor Rakvere sattus USA reisiteemalisse veebiajakirja

Meeskoor Rakvere on nüüd teadaolevalt esmakordselt mainitud ookeanitaguses väljaandes. Koor esines Eesti vabaduse taastamise juubelipeol Saaremaal Kaarmas, kus viibis ka oma veebiajakirja pidav USA vabakutseline reisiajakirjanik Meg Pier.

http://www.viewfromthepier.com/compass-rose/estonia-part-2/

Koori laulja Jaanus Nurmoja sõnul äratasid mustades ülikondades laulumehed ajakirjaniku tähelepanu. Reisikirja “Estonia: the Journey of Freedom” teises, Saaremaale pühendatud osas on mainitud, et 30 lauljaga kooris on lauljad vanuses 44-85 ning et Saaremaa reis võeti ette Kaarma ürituse korraldajate kutsel ja maavalitsuse toel.
“Mõistagi tekkis ajakirjanikul kontakt eelkõige minuga, kuna valdan kooris teistest paremini inglise keelt,” märkis Nurmoja. “Enamik intervjuust jätkus hiljem aktiivse meilivahetuse teel. Nüüd avaldatud osa keskendub eelkõige tagasivaatele Nõukogude aega. Samas sain aru, et midagi võib edaspidigi ilmuda.”
Reisikirja esimene osa kõneles Muhumaast, teine Saaremaast. Kolmandas osas peaks eelreklaami järgi tulema juttu Pärnust ja Tartust ning muu hulgas laulupeomuuseumist. Eesti-teemalistest materjalidest on selles veebiajakirjas veel intervjuu Maria Michelsoniga SA-st Kihnu Kultuuriruum ning arvukalt fotosid galeriis “Visions of Estonia”.

Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

Laupäeval, 19. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissündmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.

Looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks üld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim püha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pühapaiga ning hiie valu jäädvustanud ülesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.

Pühapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.

Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või ühendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt ühte ajaloolist looduslikku pühapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Paluküla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pühapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.

Hiie väe tunnustamissündmus on looduslike pühapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Sündmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral sündmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Sündmust aitavad korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.

Läte: www.maavald.ee

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Jõulukuu advendi pühapäevadel 27. novembril, 4. ja 11. detsembril kell 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale, emale, isale, vanaemale, vanaisale, lapsele, kallimale…. ISE jõulukink. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud jõulukingitus. Ja siin võib saladuse katte all öelda, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud, siin valmistatud jõulukinki saad talletada ajastute hõngu ja puude võimu ja salapära. Üritus on eelkõige mõeldud täiskasvanutele ja suurematele lastele. Jõulukingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub valmistava kingituse suurusest. Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed. Kõik vahendid kohapeal.

27. novembri töötoad:
1. Teeme salvräti tehnikas vanaaegse mureneva tassi, taldriku (alates 3 eurot tükk).
2. Teeme paeltikandi tehnikas prossi, kõrvarõngad, peavõru (alates 2 eurot).
3. Teeme klaasimaalimise tehnikas küünlaalust, vaasi või tassi (alates 2 eurot küünlaalus või vaas). Suuremate asjade puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot tükk).

4. detsembri töötoad:
1. Teeme ise ülekandetehnikas kõrvarõngaid (alates 2 eurot).
2. Teeme pärlitega ehteid (alates 2 eurot).
3. Teeme ise kinkimiseks portselanmaaliga tassi või taldrikut (alates 30.- krooni tk). Suurema asja puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot).

11. detsembri töötoad:
1. Teeme ise viltimise tehnikas näpunukku ja ehteid (alates 2 eurot).
2.  Seebi valmistamine – kingituseks omavalmistatud seep (2 ja 4 eurot) vastavalt toormaterjali kogusest). Palume osalejatel kaasa võtta vormid, kuhu seepi valada, nuga, lõikelaud ja soovi korral lisandid).
3. Teeme ise kinkimiseks küünlaid.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,3 eurot).

Registreerimine on alanud. Ühele päevale registreerime 20 osavõtjat.
Info: Kodulehelt, e-postiaadressil info@lukemois.ee või tel +372 508 8359.

Pärnumaa ootab kandidaate kultuuriauhindadele ja spordistipendiumile

Pärnumaa Omavalitsuste Liit ootab (POL) kandidaate Pärnumaa aasta kultuuriauhindadele alljärgnevates kategooriates.

AASTA TEGUTSEJA – inimene vői organisatsioon, kes aktiivselt tegutseb kultuurivaldkonnas, kelle tegevus ei paista otseselt silma kultuuritarbijale, kuid kes on kaasa aidanud mitmete kultuurisündmuste kordaminekule.

AASTA ÜLLATAJA – inimene vői organisatsioon, kes on ilmestanud kultuurivaldkonda millegi uue, huvitava vői tavapäratuga ning mis on tekitanud üllatusmomenti ja äratanud huvi.

AASTA TOETAJA – inimene, ettevőte vői organisatsioon, kes on panustanud toodete vői teenustega, rahaliselt vői muul moel, kultuurisündmuste, kultuuriasutuste vői kultuuriga tegelevate inimeste heaks.

Taotlus kultuuriauhinnale esitada vabas vormis, mis sisaldab kandidaadi nime, tema tegevuste kirjeldust, pőhjendust ning kandidaadi ja tema esitaja kontaktandmeid.

Taotlused saata e-postil: pol@pol.parnumaa.ee hiljemalt 7. detsembriks 2011 kella 12-ks.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) ootab spordistipendiumi kandidaate. POL spordistipendium on asutatud eesmärgiga tunnustada ja toetada edukate ja lootustandvate noorsportlaste ettevalmistust.

Täpsem info: Spordistipendiumi statuut

Kaminakontsert – Engede aig

Järgmise nädala reedel, 25. novembril on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kuulajate-vaatajate ees Anu Taul (laul, kitarr, vile) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, Eesti lõõts).

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest.

Avatud laste mängutuba.

Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Sündmuse Facebook’i lehekülg

Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Valgamaa valib  esimest korda turismivaldkonna parimaid. Eesmärk on märgata neid, kes millegagi suurepäraselt hakkama saanud, tõsta valdkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.

Parimad valitakse kolmes kategoorias: Parim sündmus 2011, Parim turismitöötaja 2011 ja Parim meeskond 2011.

Konkursi korraldaja Sille Roometsa sõnul meeldib kõigile reisida, aga alati me ei teadvusta, et meeldivate reisielamuste taga on kellegi suured pingutused. “Peamine põhjus selle konkursi korraldamiseks on soov märgata neid, kes on oma tegemistes suurepärased, tõsta turismivaldkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.“ märgib Roomets.

Kevadel toimunud turismiasjaliste ümarlaual kogutud ideede alusel valiti kategooriad:

Parim sündmus 2011- 2011. aastal Valgamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu ja külastajaid toonud sündmus.

Parim meeskond 2011– 2011. aastal silma paistnud märgatava koostöövõimega, meeskondliku või koostöös tegevuse tulemusega meeskond, piirkond, projekt, grupp vms. Eesmärk tunnustada koostööd ja panust ühistegevusse.

Parim turismitöötaja 2011 – 2011. aastal silmapaistnud töötajaid (klienditeenindajaid, hotelliteenindajaid, ettekandjaid, kelnereid, giide, bussijuhte, kokkasid jne). Eesmärk on tunnustada neid tublisid töötegijaid, kellest meie külaliste külastuselamus otseselt või kaudselt sõltub. Loe edasi: Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Laps ja Pere mess sel nädalavahetusel Tallinnas

Hei armsad lapsed, lapsevanemad, vanaemad ja vanaisad!

Tulge kõik koos 19.-20. novembril Saku Suurhalli messile Laps ja Pere.

• Vaadake kuidas Muumimajas  elavad Muumitroll ja Väike-My
• Nautige  Nukuteatri või  Lasteteatri PIIP ja TUUT etendusi
• Külastage beebirestorani  või piimakokteili baari
• Saage osa pereauto Honda Jazz esitlustest koos turvatoolidega
• Küsige head nõu meie allergia- ja hambaravi nõuandekabinetist
• Toimetage  koos lugemispesas, helkuritoas ja perekoolis
• Hüpake laste batuudil ja proovige  ka Skyjumping’ut
• Saage uusi ideid emmede ökoalalt ja sünnipäevatänavalt
• Leidke messilt Libero mähkimis- ja titatuba kõige pisematele
• Laske politseil võtta oma näpujälg või minge “Ohtlikku tuppa”
• Saatke juba varakult kiri jõuluvanale messi „Päkapiku soovidekontoris“

Tulge ja veetke ühiselt rõõmsad ja sisukad tunnid, mis on kindlasti kvaliteetaeg teile kõigile! Kutsuge sõbrad ka kaasa!

Mess on avatud:
19. novembril kell 11-18
20. novembril kell 11-17

Päevapiletite hinnad:
Täiskasvanu 6 €
Perele (2 täiskasvanut + 2 õpilast) 12 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär)  3 €
Kuni 7-aastastele lastele on TASUTA sissepääs
Flaieriga 3 €

Flaieri saad siit välja trükkida!

 

KOHTUMISENI PEREMESSIL!