Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2011
E T K N R L P
« okt   dets »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Marju Lauristin: noored vajavad tunnet, et nende panus on väärtustatud

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

„Lahkumine on ikkagi seotud sobiva töö puudumisega – kui inimesed tunnevad, et nad ei saa ennast siin rakendada viisil, mis oleks loominguline ja sobiv tema erialale,“ rääkis professor Marju Lauristin eile Tartus peetud ettekandes „Kuidas vähendada noorte väljarännet?“.
Prof Lauristin pidas ettekande eile Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud väitluse “RE tudeng peaks peale lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“ järel. Väitluse jaataval poolel astusid üles Riigikogu liige Tõnis Lukas ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Neile oponeerisid Eesti Väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.
Lauristin nõustus oma ettekandes mõlema osapoolega, kuid tõdes ka, et kuna lahkujate numbritest tänasel päeval veel rääkida ei saa, sest puudu on rahvaloenduse andmed, siis enne mingite meetmete rakendamist, peaks veel ühiskonnas veel probleemi üle arutlema. „Tegelikult me ei saa numbritest rääkida, sest rahvaloenduse andmed on täna veel puudu. Ja me ei saa kunagi teada selle kahju suurust, mida tekitab iga inimese äraminek. Aga meil on ajalooline kogemus – kui sõja ja okupatsiooni tulemusena lahkus 100 000 kõige visamat, ambitsioonikamat liiget. See haav on olnud valus ja pole siiani täielikult paranenud. Mina kutsuksin edasi mõtlema,“ rääkis Lauristin.
Väitluse teemaga pakutud lahendust noorte väljarände vähendamiseks prof Lauristin pigem ei pooldanud. „Kaldun nõustuma nende noortega, kes ütlevad, et kui nad tahavad minna, siis nad lähevad niikuinii. Kui inimesel on millestki puudu või miski on keelatud, siis see muutub talle väärtuseks. Sundseisu tekitamine annab äraminekule defitsiidi väärtuse,“ selgitas Marju Lauristin.
Lauristini sõnul saab palju alguse palgast. Ta tõi näiteks EMORi värske küsitluse, millega uuriti ühiskonnas valitsevaid hoiakuid. „Nende hulgast, kes mõtlevad lahkumisele, üle 60 protsendi seavad põhjuseks palganumbri. Ja see pole ainult raha küsimus, vaid küsimus staatuse ja moraali kohta. Selle kohta, et mitte ainult inimene ei tunne vastutust riigi ees, vaid ka riik tunneb vastutust inimeste ees. Inimesed peavad tundma, et nende panus loeb, et nende tehtud tööst sõltub midagi. Kui noored näevad, et nende töö ja mõtted maksavad, siis see on palju tugevam Eestis hoidja kui pelk kohustus.“
Tartus toimunud väitlus oli järjekorras viimane Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”, mis on pühendatud aasta lõpus algavale rahva ja eluruumide loendusele. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Artur Zahharov

Comments are closed.