Nädala foto

„Läbi nagu läti raha!” naerdakse. Tegelikult pole eurol paremad päevad, Läti külaelul on aga hoog sees. Jutukas provva üksikust talust Ape lähistel avas ühe hingetõmbega kodumaa ajaloo ja tänapäeva. Kurtmist sealt ei kostnud. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Aidakem üht Peipsi ääres elavat tublit peret!

2011. aasta novembris ja detsembris ootab Peipsi Kostöö Keskus kõiki toetama üht Peipsi-äärses linnas elavat tublit ja üksteisest hoolivat perekonda, kes on viimasel kahel aastal igal hommikul pidanud mõtlema, mitu krooni või eurot on vaja kulutada igapäevaste arvete tasumiseks ja palju jääb sellest järele söögi ostmiseks.

Pereisal vähendati palka ja pere sissetulek jäi nii väikeseks, et väga keeruliseks muutus kahelapselise pere vajaduste katmine. See tähendab, et päevast päeva peab pere tegema valikuid, milliseid arveid millal tasuda ja kuidas toime tulla minimaalse toidurahaga. Praegu teeb perekonnale suurt muret maksmata lasteaiatasu, samuti on lähenemas jõulud, kus iga pere tahaks katta tavalisest rikkalikuma jõululaua ja oma lähedastele midagi meelepärast kinkida.
Miks tahab koostöökeskus toetada just seda perekonda? Loomulikult on abivajajaid palju. Nende seas on ka inimesi, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et teised nende probleemid lahendaksid. See perekond aga soovib ise toime tulla ja abi küsiti alles siis, kui raske seis oli kestnud juba väga kaua. Sellisesse olukorda, nagu on sel perel, võivad paljud meist ootamatult sattuda. Ning väike toetus hetkel, kui usk enda toimetulekuvõimesse ja seeläbi enesest lugupidamine on murenemas, annab kindlasti perele juurde jõudu raskustest välja tulemiseks.

Annetuste abil soovitakse teha jõulukingitus kogu perele, et vanal aastal saaksid makstud vanad võlad lasteaia ees ning et selle aasta jõuluaeg oleks erinev eelmisest aastast, kus pereemal ei olnud võimalik peolauda katta.

Ükski annetus ei ole liiga väike!
Peipsi Koostöö Keskuse arveldusarve:
Swedbank 221012449629
märksõna: annetus

Peipsi Koostöö Keskus on  väga tänulik, kui Te seda üleskutset ka oma heade sõprade, sugulaste ja kolleegide seas levitate!

Piilu tihastekaamerasse!

Kohtla – Järve Slaavi Põhikooli õpilased hoolitsevad tallindude eest ja seda veebikaamera vahendusel. Vaata siit.

Meie toidumajade kõige tuntuim ja arvukaim talilind on rasvatihane. Sulisõbrad kaaluvad kuni paarkümmend grammi. Hommikuti on nad toidumaja esimeseks külaliseks. Vahel on varahommikus lindude tegutsemist ainult kuulda. Aga Rasva–Antsud on väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

Täiskasvanud isaslindude saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi ja söögimajas on ka käitumine domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindudel on kõhualune triip kitsam, aga absoluutne reegel see kindlasti pole.

Looduskalender.ee

Pajusti huumoripäev ootab esinejaid registreerima

Tuleva aasta 17. märtsil peetakse Pajusti klubis VII Lääne-Viru maakondlikku huumoripäeva “Aadama küljeluu”. Juba praegu on õige aeg hakata end huumoripäevale registreerima.

Osalema on oodatud kõik maakonnas tegutsevad estraadiringid, näiteringid, üksikesinejad ning laulu- ja tantsurühmad, kellel on päevakohast repertuaari. Esinemise pikkus: seotud kava ~10 min. Kui on valmis estraadietendus, mis on pikem kui etteantud aeg, siis soovib klubi seda tervikuna näha. Sellest palutakse varakult teatada, et päevakava kokku seada.

Esinemise pikkus üksiknumbril ~ 5 min. Publikul on võimalus osaleda päevakohase teemaga anekdoodivõistlusel.

Parimale kavale, parimale päevakohasele kavale, parimale anekdoodivestjale, publiku lemmikule jne antakse auhinnad.

Oma osavõtust teatada hiljemalt 5. märtsiks 2012.a. Pajusti klubisse: e-post: pajustiklubi@hot.ee; mob. 5260 182; klubi telefon: 3257 401.

Minu Undergrounder:
südamest südamesse muusikapeod Põlvas

Denes Kattago,

Kultra ja Undergrounderi fänn, vabakutseline ajakirjanik

Mis mulle meeldib Põlvas? Olen seda küsimust endalt küsinud juba rohkem kui aasta, kui saatus sidus mind selle linnaga. Piisavalt palju maailma erinevais paigus elanud-rännanud, kuid lõviosa oma elust Tallinnas veetnud noormeest. See on minu armastuslugu sellele väikelinnale läbielatud elamuste võtmes.

Minu Põlva koosneb paljudest juba armsaks saanud detailidest, mida suurtes linnades pole. Lihtsad, kuid samas väga sügavad ja kohalikele igapäevased asjad, nagu mets akna taga, maalilises orus asuv järv, “teistmoodi” suurepärased söögikohad ja loomulikult Põlvamaa, mida ma hellitavalt vapi järgi “Kopramaaks” nimetan, inimesed. Ja veel kord inimesed.

On üks koht Põlvas, mis oma üritustega väga armsaks saanud on: linna kultuurimaja. Algul küll vaatasin hirmuga, et mis huivtava arhitektuurilahendusega koloss see küll selline on, aga pärast harjusin ära ja minu jaoks on see hoone väga põlvalik ning osa linnast, võib-olla isegi midagi südamelaadset, mis oma kontsertide, pühapäevase kino, noorteringide, kunstikooli ja Undergrounderi klubiga pumpab elu endast läbi ning ühendab kohalikke inimesi ja aitab minusugustel väljastpoolt tulnutel sisse sulanduda.

Kui järele mõelda, siis Kultra oli tegelikult üks esimesi kohti, kuhu ma Põlvas sattusin, seda just tänu Uue Ajastu festivalile, mida tänavu juba mõnuga teist korda külastasin. Ja siis tuli juba pime aeg, mida ei saa kujutada ette ilma Undergrounderi pidudeta. Mõnus kelder ja maitsekalt omavahel kokkusobitatud esinejad. Ka autsaideri tunne, et “jestas, ma ei tunne ju kedagi”, kadus esimese peo järel. Viimase suurepärase energialaksu sain eelmisel reedel, kui esines mu poisikeseaja üks lemmikuid: Kulo. Samuti legendaarne Onu Bella ning ei saa loomulikult mainimata jätta ka kohaliku mehe Änilase unustamatut esinemist.

Suur tänu organisaatoritele, kelle üritused on alati nii ehedad ja tunduvad loomulikud, hingega tehtud. Pole sellist kommertslikku maiku man, nagu pealinnas või isegi kohati Tartus. Kultuur peabki ju minema südamest südamesse, selle eesmärk ei ole kasumi tootmine. Loodetavasti saavad sellest ka meie riigiisad kunagi aru. Aitäh linnale, et sellise suurepärase asja korraldamist Põlvas toetatakse. Et teine kordki oleks põhjust kaugelt riigi teisest otsast kohale sõita.

Loodetavasti leiavad inimesed ka mujalt edaspidi tihedamalt tee Undergroundi. Kohtumiseni Põlvas, esmaavastajad te ei kahetse!

Albu vald soovib tunnustada teenekaid inimesi

Tänavu 30. juunil otsustas Albu vallavolikogu, et vald hakkab edaspidi välja andma valla aukodaniku nimetust, valla teenetemärki, valla aasta tegija nimetust ja tänukirju. Kandidaate oodatakse 31. detsembriks.

Albu valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Albu vallaga seotud elutöö või eriliste saavutuste eest. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse Albu valla vapimärk.

Albu valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mille jooksul on saavutatud väljapaistvaid tulemusi.

Albu valla aasta tegija nimetuse andmise eesmärk on väärtustada ning avaldada tunnustust isikule, ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi võib anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetus, teenetemärk ja aasta tegija nimetus antakse üle Albu vallas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel. Teenetemärgi saamisega kaasneb rahaline auhind 500 eurot. Albu valla aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, milleks on kahekordne teenetemärgiga kaasneva rahalise auhinna suurus (1000 eurot). Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aasta tegija nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Laureaadid kantakse Albu valla auraamatusse.

Albu vallavalitsus kutsub üles esitama Albu valla aukodaniku, teenetemärgi ja aasta tegija kandidaate. Ettepanekuid kandidaatide kohta võib teha igaüks. Kirjalik avaldus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. Avaldus peab sisaldama kandidaadi andmeid ning põhjendust, miks kandidaat võiks saada aukodanikuks, teenetemärgi kavaleriks või aasta tegijaks.

Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Foto: Kuukulgur.ee
Kolmapäeval, 16.11 kell 17:00-21:00 toimub Liivakella Seminaris (LS) tavapärase esitluse asemel Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokfilmi „Uus Maailm“ vaatamine ja siis arutelu LS metoodikal (loe metoodikast lähemalt allpool). Õhtut modereerib Aivar Haller.

Mis saab siis, kui suurelt ja julgelt unistavad noored otsustavad „normaalse“ maailma sisse luua Uue Maailma? Kuidas suhtestub sellesse „normaalne“ maailm? Millised on võimalused ja ohud nende kahe maailma ühitamisel? Kuidas hoida aastate jooksul elus oma algseid ideaale. Mis saab „ebanormaalsest“, kui „normaalsed“ selle ära või üles ostavad? Kuidas elada nii, et maailm ja ühiskond ei kodustaks loovat kaost? Sellised ja hulk veel avastamata küsimusi ootab vastuseid tuleva kolmapäeva õhtul.

Kui Sa oled (oma hingelt) noor ja tunned kustumatut soovi ümbritsevat maailma pisutki inim- ja omanäolisemaks muuta, siis on selle filmi vaatamine ja ühine arutelu üks harivamaid tegevusi, mida Sa enda ja maailma heaks ette saad võtta. Tule ja arutle koos filmi loojate ja tegelastega, kuidas suuri ideaale hoida ja ellu viia? Kui Sul on noori mõttekaaslasi, keda kaasa kutsuda, siis tee seda!

Filmi vaatamine ja arutelu teemal „Uus Maailm?“ toimub Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12. Alustame kerge suupistega kell 17 ja kinopilt hakkab vilkuma 17:30. Poolteist tundi hiljem järgneb traditsiooniline arutelu, mille võtame kokku kell 21:00. Loe edasi: Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Foto: amazonensemble.com
Eestisse saabub esmakordselt Amazon Ensemble, mis on kokku kutsutud eesmärgiga säilitada Amazonase indiaanlaste rikkalikku musikaalsust. Kontsert toimub 17. novembril kl 21.00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c).

Amazonas Ensemble’i moodustavad Amazonase põlisrahvaste poolt sisse pühitsetud andekad brasiilia muusikud EDUARDO AGNI ja TXAI FERNANDO ning etnoloog ja instrumentalist SIGMUND VATVEDT Norrast, kes on aastaid erinevate kultuuride muusikalisi traditsioone uurinud.

Kuldsel kolmikul on kombeks oma esinemistele kaasa kutsuda andekaid muusikuid erinevatest kultuuridest, et täita maailm kaunite looduslike ja loomulike eri maailma nurkadest pärit helidega. Muusikalisi elemente kasutatakse nii Brasiilia, India kui Norra pärimusmuusikast, mida vürtsitatakse kaasaegsete aranžeeringute ning metsadest inspireeritud muusikaga.

Seekord astub bändiga lavale shamaan TXANA BANE – Amazonase vihmametsade hõimust Huni Kuin. Eestit esindavad: KADI UIBO (laul, harmoonium, kannel, kalimba) ja KRISTA JOONAS (bambusflööt). Loe edasi: Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Plakso Ülo. Foto: Uma Leht

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?

Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Loe edasi: Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma