Sportlased kutsuvad isadepäeva tähistades head tegema

Ettevõtmise õnnestumisse panustab ka Hannes Hermaküla. Foto: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond
Laupäeval, 12. novembril kell 12-16 toimub Tallinna Spordihallis heategevuslik isadepäeva spordipäev, kus uusi oskusi õpetavad soovijatele kettaheitjad Aleksander Tammert ja Märt Israel, kümnevõistleja Mikk Pahapill ning treener Valter Espe. Üritusega kogutud tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks.

“Loodame näha palju peresid, kes soovivad koos sporti teha, veeta üks mõnus päev ning meeles pidada isasid,” rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige Aleksander Tammert. “Koos teiste sportlastega kutsume inimesi üles tegema ka head ning lustliku ürituse raames toetama Pelgulinna Sünnitusmajale ühe väga vajaliku seadme soetamist. ”

Päeva juht, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv kutsub kõiki tervislikult perepäeva veetma: „Osalemine heategevuslikul spordipäeval on üks võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja samas aidata kaasa suurele heateole. Koos sportides tähistame ühtlasi ka peagi saabuvat Isadepäeva!“

Heategevusliku spordipäeva perepilet maksab 7 eurot, üksikpilet 2.50. Kogu päeva tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks. Uudne süsteem aitab ilma personali pideva juuresolekuta jälgida sünnituse kulgu, tagades sünnitajale privaatsuse ning vajadusel kiire abi. Kogu süsteem läheb maksma 52 000 eurot, millest on pea pool juba heade toetajate abiga kokku kogutud. Uuri lisa siit.

Täpsem info: Eeva Kauba, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, tel 55528323, fond.synnitusmaja.ee

Rõuge koolis tuleb perepäev

17. novembril on kõik Rõuge kooli praegused ja endised õpilased ning nende pered oodatud Rõuge kooli perepäevale.

Avatud on järgmised töötoad: „Multikultuur – erinevad kultuurid, filmid, tantsud,
keeled”; „Folkloor – pillid, rahvakultuur”; „Käsitöö – meisterdamine heategevuslikuks loteriiks Võru jõululaada tarbeks”; „Raha – võimalus mängida Casflow-mängu ja muud temaatilised tegevused”; „Keskkond – kõik vajalik ja põnev seoses keskkonnahoiu ja prügiga”; „Energia – energiasäästuga seotud tegevused”; „Lauamängud – koos pere ja sõpradega mängimiseks huvitavad lauamängud”; „Sport – sportmängud võimlas”.

Päev lõpetatakse ühistantsudega saalis ja kringlisöömisega sööklas.

Kui õpilane ja tema pere vajab bussi perepäevale tulekuks ja kojusõiduks, siis tuleks sellest teatada kooli hiljemalt teisipäevaks,15. novembriks.

Mooste toiduklubi seekordne tähelepanu on maiustel

Reedel, 11. novembril kell 18 koguneb MoKSis taas Toiduklubi, milles seekord tulevad lähema vaatluse alla erinevad maiused.

Liilia demonstreerib tiramisu tegemist, Patrick kõrvetab kokku kreembrülee ning Sveta ja Vahram valmistavad idamaist pahlavat. “Kel magusasoolikas ei ole väga arenenud, sel ei maksa heituda – meil on alati midagi ka soolasesõpradele varuks,” julgustavad korraldajad.
Peale Toiduklubi kell 20.11 tuleb samas esilinastusele Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa Lõpp”.
Mooste ToiduKlubi alustas 4. märtsil 2010. aastal. Toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamasid toidust, mida me sööme ja kuidas, Lisaks toiduvalmistamisele on klubi rolliks ka inimeste kokkutoomine, et koos toitu ja teadmisi jagada, nautida ja eksperimenteerida.
Ka loodab klubi algatustuumik, et iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood. Toiduklubisosalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi 513 8599 (Evelyn) või elektronposti teel toiduklubi@hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
http://mooste-toiduklubi.blogspot.com
www.moks.ee

Kas Pärnus on parem elada kui pealinnas?

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlusel debateerisid Pärnu linnavolikogu esimees Vahur Mäe ning maavanem Andres Metsoja kolledži tudengite Kristel Lauritsa ja Mihkel Lemberiga teemal “Pärnus on parem elada kui pealinnas”. Mäe ning Metsoja ülesandeks oli tuua välja argumente teema toetuseks ja tõestada, et just Pärnu on parima elukeskkonnaga linn.

Andres Metsoja viitas oma kõnes Pärnu heale logistilisele asukohale Tallinna ning Riia vahel ja seda just loodava Rail Balticu valguses. Oponendid haarasid kiirelt transpordiküsimusest kinni ning kritiseerisid omakorda just halvasti organiseeritud bussiliiklust. Pärnus elamise võlude ning valude kõrval mõtisklesid debateerijad veidi ka ääremaastumise probleemi üle.

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlus oli teine Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud avalike väitluste seeriast. Täpsemat infot tulevate väitluste kohta leiad aadressil www.stat.ee/vaitlus.

Marleen Pedjasaar,
Eesti Väitlusseltsi projektijuht

Kas kaamel mahub nõelasilma?

Inimesi köidavad ikka kurioosumid, mõistetamatud, väga suured või väga väikesed asjad. Kuidas suudab inimene valmis meisterdada nii väikese kujukese, mis ei mahu kätte võtta ega paista palja silmaga?

Just niisuguseid töid meisterdabki peatselt 90-aastaseks saav Armeenias elav Eduard Kazarjan. Ta nikerdab mikroskoobi all killukesest kullast, kalasoomuseliistakust, vääriskivist, elevandiluust kuju – täiesti tuntava Chaplini, Gulliveri, Jacksoni, paigutab selle kuju kas juuksekarva sisse või otsa seisma. Nõukogude perioodil olevat Kazarjani annet kurjasti kasutatud, ta pidi tegema, sageli selle eest tasu saamata, miniatuure kingitusteks riigi kõrgetele väliskülalistele, näitusi lubati korraldada vaid Armeenias. Tänapäeval eksponeeritakse Kazarjani töid kogu maailmas. Ameerikas on see kollektsioon arvatud maailma 10 kõige ainulaadsema väljapaneku hulka. Üks kollektsioon on nüüd harukordselt ka Võrus vaadata. Seni on neid töid Eestis eksponeeritud vaid korra, meilt liigub näitus edasi Lätti.

Imepisikeste, mikromillimeetrites mõõdetavate ja mikrominiatuurideks nimetatavate tööde tegelikku suurust või väiksust on võimatu endale ette kujutada. Mõned näited: kimp punaseid roose, mille lehed on kalasoomusest, varteks inimkarvad. Kaamelikaravan   kõndimas nõelasilmas. Juuksekarva otsas seisev Venus. Kristlikud ornamendid plaadikesel, mille paksus on 0,05 mm….. Töid on autor joonistatud, graveeritud riisiterast lõigatud liistakule, mooniseemnele, kalasoomusele, juuksekarvale, kasutatud on elevandiluud, vääriskive, mitmesugusid vääriskivimeid. Erinevaid tasapindu kasutades on Kazarjan tekitanud perspektiive, on ka nö liikuvaid pilte.

Kõik need tööd on loomulikult valmistatud käsitsi, autori leiutatud erilise tehnoloogia ja ainulaadsete tööriistade abil.  Sedalaadi loominguga tegelejaid on maailmas teisigi, Kazarjani poolt saavutatut ei ole üldise arvamuse kohaselt keegi suutnud ületada.  Aega kulub nii tööriista kui ka  mikrominiatuuri valmistamiseks päevi, mõnedel juhtudel isegi kuid. Ülikeeruline on tööd tehes oma liigutuste koordineerimine ja kontrolli all hoidmine. Töötada tuleb südamelöökide vahel, ning püüda liigutada sõrmi ühes rütmis hingamise ja ripsmete liigutustega. Töö peab käima täpses rütmis hingamisega.  Euroopas tuntakse Kazarjani maali „Mona Lisa“ kujutajana riisiteral. See töö asub praegu Pariisis. Eduard on ka Guinnessi rekordite raamatus kajastatud kui maailma kõige väiksema häält tegeva viiuli looja – selle muusikariista pikkuseks on vaid 7 millimeetrit.

Võrumaa Muuseumi näitusel on väljas 30 eriilmelist tööd. Taiesed on paigutatud klaaskolbidesse, nende nähtavaks tegemiseks kasutatakse koguni kahte suurendusklaasi.

 Inimene tahab nähtut või kogetut alati millegagi võrrelda. Mis asi see mikrominiatuur ikkagi on? Kui väike ta tegelikkuses siiski on?  Võtke kätte üks juuksekarv, kujutage ette selle sisse lõigatud ava ja sinna paigutatud kujukest…., või juuksekarva otsas seisvat Milo Venust. Või vaadake tavalist nõelasilma, ja püüdke mõista, kuidas meister on sinna suutnud sokutada kaamelikaravani.

Suurendusklaasi sisse vaatav inimene on ka teatanud – nii väike! Siis jõutakse pead vangutama paneva tõdemuseni – tegelikkuses on kujukene või joonistus siis ju veel pisem!

Tulge imetlema inimkäte ainukordset loomingut! Kaamel mahub nõelasilma!

Näitus on Võrumaa Muuseumis lahti ainult 17. novembrini iga päev 10 -17.

Siiri Toomik

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis valmis esimene Eesti maaelu arengu aruanne

Eile toimunud maaelufoorumil esitleti Eesti Maaülikooli poolt koostatud Eesti maaelu arengu aruannet. Aruanne selgitab maaelus toimunud muutusi ja pakub välja tegevussuundi tulevikupoliitikaks.

Maaelu arengu aruande esimene peatükk puudutab maaelu terminoloogiat, arusaamade kujunemist, mõjusid ja väärtusi. Teine peatükk annab ülevaate maaelu arengust valdade tasandil ning selle mõõtmise tulemustest maaelu arengu indeksi alusel. Aruande kolmandas osas analüüsitakse linnaliste keskuste tähtsust Eesti maapiirkondadele õppimise ja töötamise kontekstis, neljandas osas aga käsitletakse põllumajanduse arengut viimase 20 aasta vältel.
Maaelu arengu aruandega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel: http://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Ülikooli aulas kõlab Lõuna-Eesti meeste laul

Laupäeval, 12. novembril kõlab Tartu Ülikooli aulas meestelaul – kell 16 algab XVII Lõuna-Eesti meestelaulupäeva kontsert. Laulupäevaga tähistatakse maestro Alo Ritsingu 75. sünnipäeva.

Kavas on koorilauluklassikat, samuti Alo Ritsingu, Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Vello Lipandi, Miina Härma, Giuseppe Verdi, Jean Sibeliuse ja teiste heliloojate loomingut.

Laulupäeval osaleb 13 meeskoori, külalistena on kohal ka Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Karlova gümnaasiumi solistid. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing.

Homme avatakse Tallinnas mardilaat

Täna õhtul sibavad mööda Eestit ringi mardid. Homme aga lagab Tallinnas Saku suurhallis käsitööliste laulupidu – XV mardilaat.

Tänavune mardilaat on telgi võrra suurenenud. Avatud on käsitöökoda, kus kõrvuti Eesti meistrite ja käsitööd õpetavate koolidega esitlevad oma maa traditsioonilist käsitööd ligi 40 meistrit välismaalt.

Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad oma ala asjatundjate juhendusel, nii käsitöögurmaanidele ja harrastajatele kui ka lastele. Lisaks on kavas käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja saab kuulata rahvuslikku muusikat.

Osalevad käsitööd õpetavad koolid, muuseumid jt selle valdkonnaga seotud institutsioonid.

Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani (alates 2009. aastast laupäevani). 2009. aastal uuendusena positiivselt vastu võetud käsitöö-ööst on kujunemas traditsioon.
Käsitöö-öö programm vältab 12. novembril kella 18-22. Päeva lõpetab Untsakate kontsert.