Külapidude tantsumuusika Tartu tantsuklubis

9. novembril musitseerivad Tartu tantsuklubis (Tiigi 11) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikatudengid Kaari Uus (viola da gamba), Leanne Barbo (torupill, kannel), Martin Müller (Eesti lõõtspill, karmoška), Mihkel Roolaid (kitarr) ja Villu Talsi (mandoliin).

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Loomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal kõlavad teised pillid.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Kaasa tuleks võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Maale läheneb pisiplaneet

Täna öösel vastu kolmapäeva on oodata üsna haruldast sündmust: asteroid on lühikeseks ajaks Maale lähemal kui Kuu ning möödub meist vaid 325 000 kilomeetri kauguselt, vahendab NASA uudist veebiportaal Novaator.

Asteroidid on pisiplaneedid, mis tiirlevad ringi- või ellipsikujulistel orbiitidel. Aeg-ajalt möödub mõni neist ka Maast, kuid tavaliselt üsna kaugelt.

2005 YU55 nimelise taevakeha avastas Arizona astronoom Robert McMillan 2005. aastal. Asteroidi läbimõõt on ligi 400 meetrit. Nii suur pisiplaneeti pole Maa lähedale sattunud ligi kolmkümmend aastat. Samuti pole sellist sündmust ette näha enne 2028. aastat.

2005 YU55 peaks Maale kõige lähemal olema kell 1.28 Eesti aja järgi (23.28 GMT).

Liginev taevakeha on astronoomide sõnul ümar, tumedat värvi ja üsna poorse ehitusega.

2005 YU55 möödub meist viisakal kaugusel ega kujuta oma praegusel teekonnal mingit ohtu. Siiski kuulub ta nende 1262 ümber Päikese tiirleva asteroidi hulka, mille läbimõõt on üle 150 meetri ning mida NASA seetõttu liigitab potentsiaalselt ohtlike hulka.

NASA jälgib asteroidi lähenemist 6. kuni 10. novembrini Californias ja Puerto Ricos asuvates observatooriumidest. Kosmoseuurijate jaoks on see põnev võimalus saada parem pilt kosmoses ringi kihutavatest kivimkehadest, mis võisid kunagi Maale tuua süsinikku ja teisi keemilisi elemente.

Järlepa saab haridus- ja kultuurikeskuse

11.11.11 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE.

Aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni tänapäeva nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevust arendada, huvi- ja spordiringe käivitada, täiendusõpet ja ühisüritusi korraldada.

Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvab kõik need puudujäägid: hoones leiavad koha kahe rühmaga lasteaed, raamatukogu, mitme funktsiooniga saal, seltsiruumid.

Avamise päeval on HAKUKEsse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub avatseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse”. Päeva lõpetavad kontsert ja tantsuga rahvapidu.

RMK kaardistas ligi 35 000 pärandkultuuri objekti

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetab 2,5 miljonit eurot maksnud ELi koostööprojekte Soome ja Lätiga, mille käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti.

Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest ELi raha oli 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.

RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamist 2005. aastal. „Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele maa-ameti andmebaasis kättesaadav,” ütles Pommer.

Suurprojektiks vajaliku inventeerijakoolituse läbis üle 400 inimese. Kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.

Ilmunud on 17 trükist ning avaldamist ootab neli maakonna pärandkultuuri raamatut. Ühe suurema ettevõtmisena rajati Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.

Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist

Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire

Võrus avatakse taldrikugolfi rada

Taldrikugolf. Foto: internet

Võrus avatakse neljapäeval, 10. novembril Koreli oja kallastel uue hobiala disc-golfi ehk taldrikugolfi rada.

Taldrikugolf on sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visetega lendava taldriku viskama korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise golfiga ja vaid selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Mäng on kiiresti õpitav ja jõukohane kõigile.

Üheksast korvist ja viskepunktist koosnev rada asub Koreli oja ääres Tartu tänava ja Vabaduse tänava vahelisel alal. Avamisüritus leiab aset 10. novembril kell 14. Oodatud on igas vanuses huvilised.

Marianne Mett

Eesti parim noor kohvimeister on Natalja Žitinskaja

Narva kutseõppekeskuse kelneri eriala I kursuse õpilane Natalja Žitinskaja võitis parima noore kohvimeistri tiitli Tallinnas toidumessi raames toimunud võistlusel „Noor teenindaja 2011“.

Natalja Žitinskaja juhendaja oli kutseõpetaja Valentina Kravtšuk. Valentina Kravtšuki sõnul on Natalja motiveeritud, püüdlik ja rõõmsameelne neiu, kes tahab oma teenindamise oskusi edasi arendada ja olla parim toitlustusvaldkonnas.

„Noore teenindaja võistlus on meile alati suur väljakutse, kuna kelneri eriala õpilased alustasid õpinguid septembris ja juba novembri alguses on võistlused,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht Ene Valgemäe. “Kui võistlustel läheb hästi, on see topeltrõõm.“

Võistlusel „Noor teenindaja 2011“ võistles kokku 20 õpilast 10 Eesti kutseõppeasutusest. Võistluse eesmärgiks oli arendada kelneri ja ettekandja eriala, näidata oma kutseoskusi ja pakkuda huvitavat võistluskogemust. Esimesel päeval oli teooriatest, salvrätikute voltimine, täpsusvalamine, töövahendite tundmine, veinipudeli etiketi lugemine ning espresso ja cappuccino valmistamine. Teisel päeval oli laua katmine ja klientide teenindamine. Menüüs oli supp ja flambeeritud pirn.

Võistluse „Noor teenindaja 2011“ võitis Merlyn Kallaste Haapsalu kutsehariduskeskusest.

Narva kutseõppekeskuse õpilane Tamara Moldon võitis „Noor kondiiter 2011“ võistluse ja Ruslan Bulgakov jõudis „Noorkokk 2011“ võistluse finaali.

Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.

Toomas Kään

Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi

Erametsakeskusest saab veel 2011. aasta sügisel taotleda toetust metsa uuendamise töödele ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise kulude katteks.

Taotluse võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee või e-PRIA portaali kaudu.

Metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise viimane päev on 19. november, metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg 5. detsember.

Metsa uuendamise toetuse eelarve kogumaht 2011. aastal on 639 116,00 eurot. Esimeses voorus (14.06.) rahuldati 155 taotlust summas 414 232,22 eurot. Metsakultuure hooldati ca 186 hektaril, maapinda valmistati ette ca 1318 hektaril, istutustöid tehti ca 682 hektaril ja soetati ca 1,48 miljonit taime. Teises vooru rahaline maht on ca 160 000 eurot.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda 2011. aastal tehtud tööde kohta, st tööd on abikõlblikud, kui töid on teostatud alates 1. jaanuarist 2011. Lisaks on abikõlblikud kulud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal tehtud kulud metsakultiveerimismaterjali soetamiseks (välja
arvatud metsapuuseemnete soetamine) ning maapinna ettevalmistamiseks. Loe edasi: Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi