Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ
Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.
Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.
Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.
Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.
Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää.
Tuud, et rahvaloendusõl saanu uma keele mõistmist kirja panda, tsusksõva takast Võro instituut ja Setomaa valdu liit. Näide edimäne suuv ja tahtminõ oll’ saia rahvaloendusõ ankeeti sisse kats küsümüst: hindä võrokõsõs (setos, mulgis vms) pidämine ja uma keele mõistminõ. Naa ei olõ peris üts ja sama asi, kuigi näütüses võrokõisil om uurmiisi perrä uma kiil paigapäälidse identiteedi üts põhitunnus. A iks om säändsit inemiisi, kes lugõva hinnäst võrokõsõs, kuigi kiilt ei mõista, ja vastapite kah.
A rahvaloendusõ ankeeti sai katõst küsümüsest üts: täüt munna es saa, a peris tühi kuur kah ei olõ. Keeleküsümüs ei olõ tsihit ütsindä võrokõisi ja setodõ pääle, tuud küsütäs üle Eesti egä inemise käest. Arvada tulõ naid paigapäälidse keele mõistmisõ vastussit inämb Lõunõ-Eestist ja saari päält.
Küsümüs rahvaloendusõ ankeedin om sis sääne: Kas Te oskate / ta oskab mõnda kohalikku keelekuju, murret või murrakut? Ku inemine vastas seolõ küsümüsele «jah», pallõldas tuud ka nimetä. Ette omma antu variandsi Kihnu, Mulgi, Saare, Setu, Võru, Kodavere, Hiiu, a või ka esi määndsegi nime vällä pakku.
Ei massa är hiitü tuust küsümüse keerulidsõst sõnastusõst. Eesti riigiammõtnigu ei olõ nõun paprõ pääle kirotama, et võro kiil om kiil. Selle om ka sääne ümbrenuka ütlemine. A tuu, midä taa küsümise man mõtõldu om, om iks taasama võro kiil, midä vanal Võromaal egä päiv kõnõldas.
Ei massa pelädä ka tuud, et kas ti mõistat kiilt iks küländ häste ja kas taa om iks «õigõ» võro kiil, midä ti kõnõlõt. Keelemõistmist ütski rahvaloendaja kontrolma ei nakka, tuu pandas kirja nii, nigu inemine esi arvas ja ütles.
Kutsu kõiki vanal Võromaal ja muial Eestin elävit võrokõisi üles uma keele mõistmisõst märku andma!
Olkõ hää inemise, pankõ julgõlõ uma keele mõistminõ kirja, ku ti iks piät hinnäst võrokõsõs ja kiilt kuigivõrd mõistati.
Taa om Eesti aoluun edimäne kõrd, ku säänest asja om võimalik kirja panda. Ilmadu hää olõs, ku mi saanu lõpus teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva taad kultuuri ja kõnõlõsõ taad kiilt.