Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2011
E T K N R L P
« okt   dets »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.

Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.

Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.

MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.

MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.

Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus.

Oktoobri alguses esitles Hollandi firma OAT Shoes maailma esimesi sertifitseeritud biolagunevaid nahast kingi. See oli samm edasi firmade Puma ja New Balance saavutustest, kes hiljuti esitlesid treeningkingasid, mis on valmistatud taaskasutatud plastikust. Hollandi biolagunevate kingade puhul on enim mainimistväärt see, et nende nahk on pargitud mittetoksiliste ainetega, mis on maa alla mattes sajaprotsendiliselt biolagunevad. Kingade valmistamisel on kasutatud ka orgaanilist lambavilla. Firma teatab oma kodulehel, et tulevikumoes peab olema näha lepitus tööstuse ja looduskeskkonna vahel. Esialgu toodetakse Euroopa Liidus müümiseks 360 paari biolagunevaid kingi.

Oktoobrikuu ühel laupäeval avasid kaheksa Soomes tegutsevat karusloomakasvandust kõigile huvilistele oma uksed. Ürituse eesmärgiks oli see, et Soomes elavad inimesed saaksid ise vaidlusi tekitavate karusloomakasvanduste asjus oma arvamusi kujundada. Soome Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni sõnutsi on selline idee pärit Taanist, kus nii-öelda avatud uste päevade poliitikat on peetud edukaks. Samas on karusloomade kasvatajad huvitatud sellest, et avalikkuse silmis oma äri kehva reputatsiooni parandada. 

Igatahes oli YLE uudisteportaali teatel huvi aktsiooni vastu suur, sest farmidesse sissepääsu võimaldanud piletid müüdi kiiresti läbi. Assotsiatsiooni andmetel eksporditakse Soomest igal aastal umbes 300 miljoni euro väärtuses karusnahku.

Soomes on karusloomakasvandused nagu paljudes teisteski Euroopa riikides palju tähelepanu pälviv valdkond. Loomakaitsjad peavad seda julmaks majandusharuks ning karusloomade farmidele korraldavad nad aegajalt salaja planeeritud rünnakuid. Karusloomakasvatajad ise muidugi kaitsevad oma äri, öeldes, et loomade käitumine ja heaolu ning kõik keskkonna-aspektid on põhjaliku tähelepanu all. Soome Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni hinnangul on nõudlus karusnahkade järele endiselt suur.

Ka seekordne viimane uudislugu tuleb Soomest. Oktoobrikuu lõpus blokeerisid umbes 30 Greenpeace´i aktivisti Espoos asuva Neste Oili peakontori uksed, protestides nii selle vastu, et Neste Oil kasutab kütuste tootmisel ohtralt palmiõli. Greenpeace´i aktivistid moodustasid Neste Oil sissepääsu ette inimketi ja blokeerisid majast sisse ja välja liikumist vineerplaadiga.

Greenpeace´i hinnangul põhjustab Neste Oil vihmametsade hävitamist sellistes paikades nagu näiteks Indoneesia. Greenpeace nõuab ka seda, et firma avalikustaks täpselt lähteained, millest nad toodavad erinevaid kütuseid. Kuna Neste on käinud välja lubaduse suurendada diiselkütuse toodangut järgmisel aastal 2,4 miljoni tonnini, siis tegelikult tähendaks see Greenpeace´i hinnangul veelgi mastaapsemat vihmametsade mahavõtmist ja palmiõli istanduste rajamist.

Vihmametsade mahavõtmise tõttu eraldub Greenpeace´i hinnangul tohutus koguses kasvuhoonegaase. Samuti põhjustab see ohtlike liikide väljasuremist ja tõsiseid sotsiaalseid probleeme.

Politsei vahistas Espoos üheksa protesteerinud aktivisti. Neste ise on teada andnud, et nende tegevus ei kahjusta vihmametsasid. Siiski on nad Greenpeace´i esindaja kaasanud edasistesse läbirääkimistesse.

Mirjam Matiisen

Comments are closed.