Sõit-sõit-sõit linna, mis sinna minna…

Täna esitleti esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku “Sõit-sõit-sõit külla”, millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse. Autor tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal.  Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming. Pladil laulavad Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap,
Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

Järvamaa Kodukant otsib aasta tegijat

Kodukant Järvamaa kuulutab avatuks konkursi, mille eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest Järvamaa külaelu arendamisel. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „KONKURSS” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee.

Üksikisikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule, omistatakse Aasta sädeinimese aunimetus. Kandidaadilt eeldatakse isiklikku tuntust, autoriteetsust, koostööoskust ja aktiivsust oma kodukohas, kasuks tulevad avatus ja tuntus maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate konkursile võib esitada iga omavalitsus, organisatsioon või eraisik. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „Konkurss” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee .

Konkursi võitja ja nominendid selgitab esitatute hulgast välja Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esindajatest moodustatud ühiskomisjon. Konkursi võitja autasustamine toimub MTÜ Kodukant Järvamaa poolt Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil, 30. novembril 2011 Türi kultuurimajas.

Täna selgitatakse Eestimaa parimad skaudid

Täna selguvad selle-aastased kangeimad skaudid. Harjumaal peetavatel  Anton Õunapuu karikavõistlusel on auhinnaks õunapuust valmistatud rändkarikas. Võistlus toimub välitingimustes ja neljaliikmelistel võistkondadel on kaasas oma matkavarustus, et umbes neljatunnisel jõukatsumisel erinevaid ülesandeid lahendada.

Võistluse seekordne eestvedaja on Aat Sarv Vana-Harju Skautide Malevast. Korraldajate poolt on osalejatele ka üleskutse kasutada võimalusel ühiskondlikku transporti, et vähendada nende ökoloogilist jalajälge. Eelmisel aastal ja ka mõnel varasemal on õnnestunud karikas koju viia Kõrvemaa skautidel.

Karikavõistluse korraldaja Aat Sarv: „Õunapuu on ju viljapuu ja ma loodan, et karikavõistlusel saame näha õpitud oskuste vilju ja kogeda mõnusaid elamusi!“ Esimene Õunapuu karikavõistlus toimus 2003. aastal Tallinnas.

Skautluse üks põhieesmärke on pakkuda noortele mitmekülgset nii mängulist, seikluslikku kui uusi kogemusi andvat tegevust. Eesti Skautide Ühing on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mille liikmeskonda kuuluvad nii poisid kui tüdrukud alates 6. eluaastast. Skaute on Eestis ligi 1500 ja maailmas pea 32 miljonit.

 

Novembris kõlavad Eestimaa mõisates laululood vanadest aegadest

Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend

Homme saab alguse sügiskontserdite sari Eestimaa mõisades pealkirjaga „Mõisnik ja lambrine“.
Viis kontsertõhtut viies Eestimaa mõisas  äratavad üles  vanad armastuslood ja mälestused meie oma rahvapärimusest ja ajaloost. Esinevad Astrid Böning-Nõlvaku ja Eike Vellendi.

Pärimusmuusik Astrid Böning-Nõlvaku sõnul on kontsertõhtute üheks eesmärgiks lisaks huvitavate vanade lugude rahvaga jagamisele ka seoste loomine mõisaelu ja külaelu vahel- on ju need kaks  näiliselt väga erinevat eksisteerimiskeskkonda üksteist läbi aegade väga palju mõjutanud ja seda nii majanduslikus mõttes kui kultuuri poole pealt. Puutumatuks ei ole jäänud ka inimeste tunded…

Kontserdid on 6. novembril Suuremõisa lossis Hiiumaal, 13. novembril Alatskivi lossis Tartumaal, 20. novembril Cantervilla lossis Põlvamaal. Nende kontsertide algus on kell 15.  25. novembril kell 18 algab kontsert Loona mõisas Saaremaal ja 27. novembril algusega kell 16 Ammende villas Pärnus. 
 
Piletid on müügil mõisades kohapeal tund enne algust. Soovitav on tulla aegsasti kohale, et leida endale istekoht ja saada osa mõisaatmosfäärist, mille sisse kuulub lisaks põnevale interjöörile ka kohviku külastamise võimalus.

Astrid Böning-Nõlvak on kannelt õppinud Pärnu Muusikakoolis Tiit Ermi käe all ja lõpetanud 2002.a. Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala. Astrid töötab rahvamuusikaõpetajana Hiiumaal, Käina Kaunite Kunstide Koolis ja korraldab pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk.

Eike Vellend on õppinud viiulit Kose Lastemuusikakoolis ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.Kokkupuude eesti rahvamuusikaga algas juba Kose Lastemuusikakooli päevilt, kus sai mängitud nii folkansamblis “Pillipiigad” kui Eesti Noorte Viiulikooris.

Astrid ja Eike on head sõbrad, kelle omavahelisest sõprusest on välja kujunenud hea muusikaalane koostöö-Lisaks duona musitseerimisele, kuuluvad Astrid ja Eike mõlemad ansamblisse Karmoshka.

Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne

Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.

„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“

Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.

Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.

KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.

Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.

Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.

MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.

MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.

Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus. Loe edasi: KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Võrus pakutakse Uma Meki laadal puhast kohalikku toitu

Võrus toimub täna  II Uma Meki suurlaat, kuhu tuleb oma toodanguga üle viiekümne Lõuna-Eesti talutoiduga kaupleja. Kohal on nii kartuli-, õuna- ja meemüüjad kui teavitatud koduköökides maitsvate toodete valmistajad, kes pakuvad suitsuliha, leiba või teisi küpsetisi. 

Võrumaa päritolu toidu kaubamärgi Uma Mekk kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid. Teiste hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad.
 
„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks “uma ja hää“”.
 
Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu.  Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis.
 
Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde,  seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  
 
Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.
 
Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub