Täna avatakse Rõuges skatepark

Võrumaal Rõuges on Valmis saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
See on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel.
Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril kell 16  Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Misso ja Järvakandi noored teevad koos prügikaste

 24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore  vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud  Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril  ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad  aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.

Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte  tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil  Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee  tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti.  Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi  sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.

Kõlava nimega  projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi  projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada  vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt  rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on  noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning  kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse  kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel  saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti  lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.

Birgit Lüüs

Järvakandis tulevad terviseraja talgud

Sel nädalavahetusel on Raplamaal Järvakandis metsa läbiva terviseraja talgud. Talutele oodatakse nii koalikke kui endisi Järvakandi elanikke, kel on soov anda panus raja arengusse.

Talgulisi oodatakse koos sae, kirve või võsalõikuriga. Samuti on oodatud need, kes soovivad terviseraja kohendamisel tekkinud risu põletada ehk siis tunda end tõelise lõkkemeistrina või kel soov arutleda, mida võiks terviserajale tulevikus veel luua.

Terviseraja talgud toimuvad laupäeval ja pühapäeval.

 

Raplamaa otsib kultuuripärlit

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise Rapla maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- või spordielu edendamisel.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Raplamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
       lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
       kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
       kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress)

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Lasteaia 5, Rapla 79512
või e-posti aadressil: raplamaa@kulka.ee

Andrus Saar kõneleb Kohilas eestlaste tulevikust

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemilite loengute sari Kapa stuudium, mis sellel semestril keskendub ühiskonna ja kodaniku kujunemisprotsessidele. Loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“ esineb sotsioloog, uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Andrus Saare ütles tutvustuses, et loeng põhineb eestlaste elujõu ning vigade analüüsil viimase 20ne aasta jooksul. Keskendutakse vaimsete väärtuste muutumisele. Kui ühiskond on muutunud, siis kuivõrd erinevad põlvkonnad on muutustega kaasa tulnud või nad on jäänud oma noorpõlveväärtuste aega? Käsitlus toetub viimase 20 aasta jooksul korraldatud avaliku arvamuse uuringute tulemustele.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan Ross, demograaf Kalev Katus, rakubioloog Toivo Maimets,  Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi,  kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel jpt.

Maalt linna, linnast välismaale?

Eile esitleti riigikogus Eesti inimarengu aruannet, oluliseks probleemiks pidas Marju Lauristin rahvastiku vähenemist.

Lauristin kõneles: “Suurim väljakutse ongi rahvuslik kestvus täiesti uues olukorras. Mitte selles, millega me sajandeid oleme harjunud, vastu panna võõrvallutajale, vaid selles uues avatud maailmas. Viimase 10 aasta jooksul on inglise keel muutunud nii eestlaste kui venelaste noore põlvkonna jaoks rohkem ühiseks ja sageli tarvitatavaks, kui seda on eesti keel, rääkimata vene keelest, mis noore põlvkonna jaoks ei ole ühiskeel. Me saame rääkida, et meil on küsimus, kas eestikeelne, kolmkeelne või ingliskeelne tuleviku-Eesti, sellepärast, et iga samm, mis tõukab meid nihkuma nii-öelda rahvuskeelelt inglise keelele, praegu on see põhiprobleem, võib olla meie tuleviku jaoks selles mõttes ohtlik, et see veelgi motiveerib ja kannustab noori inimesi otsima endale eneseteostust väljaspool Eestit. Meie prioriteediks peab olema rahvastiku vähendamise pidurdamine ja inimvara defitsiidiga toimetulek.”

Samal ajal kui riigikogus kurdeti kestlikkuse üle, avaldas ligi 60 inimest meelt, et Rapla maakonnahaigla sünnitusosakonda ei suletaks. Eile keskpäeval kinnitas haigla nõukogu esimees Kalle Toomet, et nõukogu otsustas siiski osakonna sulgeda juba järgmise aasta 1. jaanuarist.

Täna toimub kuulus Lindora laat

Täna varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.

Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.

Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.

Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal.

Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Kauplemine toimus varavalgest hilisõhtuni. Sellele järgnenud päeval käisid poisikesed laadaplatsi üle vaatamas, mille käigus leiti peenraha, tühje pudeleid ja muudki huvitavat.

80-ndate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 90-ndatel on laat jällegi uue hoo sisse saanud. See laat on omamoodi nagu kodukandi kokkutulek. Tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu siit kaugemale kandnud on. Ja kes kord juba käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle.

Laste poolt joonistatud Maailmakoristus 2012 plakatid

Teeme Ära meeskonnale ulatasid oma abikäed 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis kaunistavad 9 erineva linna JCDecaux’ bussiootepaviljone ja välimeediapindu. Kutsume üles kõiki liiklejaid, kes plakateid silmavad, seda jagama teistega, et plakatite autorid saaksid seda kõike ka oma silmaga näha. Tee pilt plakatist ja postita see Teeme Ära FB seinale või kirjuta olemasoleva pildi kommentaaride alla, mis linnas ja kus seda nägid. Igal pühapäeval muudavad plakatid oma asukohta. Täpsemad laste joonistatud plakatite asukohad saab avastada siit kaardilt: http://www.jcdecaux.ee/ee/tools/campaign/view/?xyz=a385d7d1e52d89d1a445faa37f5b5307.

Loodetuul on taevaluud

Mikk Sarv

Aastaring on jõudnud pimedusse, nii nagu ööpäevgi hilisõhtul pimedusse suubub, kui päiksekera loodekaarde vajub. Hilissügis vältab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, see on aastaringi loodekaare aeg. Detsember on esimene talvekuu, sealt edasi oleme juba pimeda talve võimuses. Sinnamaani peame aga taluma aina pimedamaks ja külmemaks muutuvat ilma. Eriti ülekohtune tundub pimenemine seetõttu, et see hakkab riivama meie ärkvelolekuaega. Me ärkame ning läheme tööle või kooli pimedas ja saabume tagasi koju samuti pimedas. Valge ja vaba aeg õuesolemiseks piirdub vaid nädalalõppude ja puhkepäevadega, kus ka päevasel ajal saab oma tegemisi õues teha.

Loodekaar on ka meie ilmastikus määrava tähtsusega. Vanarahva tarkuse järgi on loodetuul taevaluuaks. Kui edela- ja läänetuuled on vihmatoojad ehk vesikaared, siis loodetuul pühib taeva pilvedest puhtaks ning toob selge ja jaheda ilma. Õhtul loodesse pöördunud tuul võib tähendada ka saabuvat öökülma, sest sooja hoidev pilvetekk maapinda enam tähekülma eest ei kaitse.

Meist loodesse jääb meretaguse naaberriigi Rootsi kõrgeim Kebnekaisa mägi, see, mille järgi vana ja tark emahani Selma Lagerlöfi raamatus “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” oma nime Akka Kebnekaisalt sai. Loodetuul toob meieni kuiva ja jaheda mäestikuõhu Saamimaalt, mis taeva selgeks lööb.

Saamide jaoks on ilmakaared ja tuuled seotud suguvõsa ja esivanematega. Kui esiisasid ja -emasid heade lugude jutustamise ja joigamisega meeles pidada, toovad nende poolt läkitatud tuuled rikkust ja jõukust juurde. Nii on seotud ilmakaared ja esivanemad – lõunas ja idas on isapoolsed ning põhjas ja läänes emapoolsed esivanemad. Neljanda põlveesivanemaid ehk siis vanavanaisasid ja vanavanaemasid ning neist vanemaid põlvi kutsutakse saami keeles maaemadeks ja maaisadeks. Loe edasi: Loodetuul on taevaluud

Uus e-raamat Siiri Konksult

Looduskirjanik Siiri Konksult on ilmunud uus noorsooromaan “Tütarlaps ja tema”. Raamatu teeb eriliseks ka see, et seekord on kirjanaine otsustanud hoiada loodust ja säilitada metsa – tegemist on e-raamatuga (paberraamatut poodidest osta ei saa).

Raamatu saab endale tellida aadressidelt:
KRISOSTOMUS http://www.kriso.ee/Tutarlaps-ja-TEMA/db/9789949301041e.html
APOLLO http://www.apollo.ee/product.php/E9789949301041
RAHVARAAMAT http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/t%C3%BCtarlaps_ja_tema/808527
E-raamatu lugemiseks on soovitav osta spetsiaalne luger (müügil raamatupoodides ja arvutipoodides). Need on puutetundliku ekraaniga ja saab mõnusasti näpuga lehti keerata. Arvutiekraanil lugemiseks saab alla laadida vabavaralise programmi http://www.adobe.com/products/digitaleditions/

Katkend raamatust: ” Mia pea käis ringi. Ta ei teadnud enam, kas õnnest või õnnetusest. Silmad olid pisaratest paistes. Tulukesed õõtsusid õdusalt üles ja alla. Tuttavad viisid kõmisesid kõrvus ning kõige selle keskel seisis TEMA, püha TEMA. Tüdruk hingas veelkord sisse TEMA hurmavat aroomi ning tundis, kuidas silmad iseenesest kinni vajusid.

Mia ärkas tugevast raputusest ja ei saanud üldse aru, kus ta on või mis temaga sünnib. Ta leidis ennast lebamas mingis suures hämaras imeilusas kirstus. Talle vaatasid otsa TEMA läbitungivad silmad ning kõrvus kõlas TEMA laul. Oli ta nüüd surnud? Kas selline ongi hauatagune elu?”

Fairtrade – hoolimise märk

Eestis tähistatakse tänavu viiendat korda õiglase kaubanduse nädalat. 24.-30. oktoobrini toimuva nädala raames on esmakordselt mitmed kohvikud üle Eesti võtnud oma menüüsse Fairtrade tooteid – kohv, tee, suhkur, kakao. Mõned kohvikud kasutavad õiglase kaubanduse tooteid ka oma küpsetistes. See on selge märk, et ollakse valmis pakkuma klientidele võimalust teha eetilisi valikuid. Prisma Peremarketid on kõigis oma poodises teinud eraldi väljapanekud saadaolevatest Fairtrade toodetest ja pakuvad neid sel nädalal ostjatele soodushinnaga.

Samal ajal, kui Eesti tarbija vaatab kõhklevalt õiglase kaubanduse toodete poole ja jätab need sageli mõnevõrra kõrgema hinna pärast ostmata, on teiste riikide tarbijate soove arvestades kauplused üha enam oma kaubavalikus tavatooteid õiglase kaubanduse toodete vastu välja vahetamas.

Hiljuti avaldatud GlobeScan’i poolt 17 000 tarbija seas 24 riigis läbi viidud ülemaailmse uuringu tulemused näitavad, et üldsuse toetus õiglasele kaubandusele on endiselt tõusuteel kogu maailmas. Ostjad ootavad üha enam, et ettevõtted arvestaks oma tegevuses arengumaade tootjatega. Nad usuvad, et vastutustundlike ostuvalikutega on võimalik parandada põllumajandustootjate ja -tööliste elujärge arengumaades. Tarbijatel on suured ootused ettevõtetele ülemaailmse vaesuse vähenamise osas – 79 protsenti vastanutest ütlevad, et ettevõtted mängida olulist rolli vaesuse vähendamisel läbi selle, kuidas nad oma äri ajavad.

Tartu folgiklubisse laulma ja tantsima!

Tartu Folgiklubis 4. novembril Mikk Sarve autoritund. Folgiklubi üritused toimuvad iga kuu esimesel reedel kell 18 Vilde kohvikus, Vallikraavi 4.

Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida juhendavad Anneli ja Pääsu Silme Vilbaste. Nad juhendabvad ka autoritunni ajal laste rahvapärast meisterdamistööd.

Autoritunnis intervjueerib Ants Johanson regilaulik Mikk Sarve.

Õhtu jätkub tantsuklubis, pilli mängivad Siim Sarv ja sõbrad ning Tiinamai Keskapaik.

Rahvakultuuri ümarlaud Tartus

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) tähistab oma kümnendat sünnipäeva 4. novembril Tartu rahvakultuuri ümarlaua ja Tartu
Folgiklubiga. Tartu rahvakultuuri ümarlaud “KES SEE TEGI? – ISE TEGI, ISE TEGI!” algab Tiigi Seltsimajas kell 15.

Ümarlaua kavas:
– Millist kultuurielu näeme ette Tartu järgmises arengukavas? Mõttevahetust modereerib Ants Johanson.
– Milliseks kujuneb Tartumaa kultuurikoda? Tartumaa kultuurikoja töögrupi tööst räägivad projektijuht Margit Reinkubjas ja töögrupi liikmed.
– Aastal 2015 saab Vanemuise selts 150 aastaseks – ideed kuulutada aasta 2015 seltside aastaks tutvustab Valter Haamer.
– Salvestusstuudio Helikodu on töövalmis, ootab väljakutseid ja tutvustab esimesi väljaandeid – räägivad TRAKSi juhatuse esimees Toivo Sõmer ja Helikodu arendusjuht Meris Tammik, esinevad Tartumaa rahvamuusikud.

Ravimtaimed ja umbrohud toidulaual

Eestlane on teada-tuntud ravimtaimerahvas. Kõik me oleme joonud kummeli-, pärnaõie-, piparmünditeed. Kas me aga teame ka seda, kui paljusid taimi annab söögi sisse panna?

Meie ümber on hulgaliselt taimi, mis pole mitte ainult söödavad vaid mõjuvad ka tervistavalt. Sealhulgas nii mõnigi taim, mille umbrohuna peenralt väja juurime ja ära viskame. Koolitusel vaadataksegi Kristel Krautmani abiga eelarvamustevabalt üle oma suhtumise nii mõndagi taime ja leiame, et need kõlbavad edukalt söögilauale.

Õpitakse tegema toitu taimedest ja taimeosadest, mille söögiks tarvitamine võib üllatada nii mõndagi. Vaadatakse üheskoos filmi taimedest ja valmistame kohapeal mõne roa.

Koolitus toimub 29. oktoobril algusega kell 10.00 Tartus, Tähe 4, kursuse tasu on 35 EUR. Info ja registreerimine: helle@lahemaatervisekool.ee või tel:56960969, ww.lahemaatervisekool.ee.

Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.

Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?

Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?

Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.

Teatage riigimetsas toimunust

7.-11. novembril 2011 viib NEPCon läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC

metsamajandamise resertifitseerimisauditi (kuupäevad võivad natukene muutuda). NEPCon on Rainforest Alliance´ile kuuluva SmartWood’i programmi sertifitseerimispartner Euroopas ja Venemaal.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab 1 085 800 ha riigimaad, millest üle 800 000 hektarit on metsamaa. RMK koosneb 3 regionaalsest keskusest ja 17 metskonnast. RMK peakontor asub Tallinnas. SmartWood’i programm taasväljastas RMK´le viieaastase kehtivusega FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi 1. veebruaril 2007. Esimene FSC sertifikaat oli väljastatud 1. vebruaaril 2002.

Hindamise ulatus – metsamajandamise resertifitseerimishindamine hõlmab RMK poolt teostatavate tööde keskkonnakaitselisi, metsanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Hindamine katab kogu RMK poolt majandatavat ala.

Resertifitseerimine viiakse läbi SmartWood’i Eesti ajutise metsamajandamise standardi alusel (SW-STD-EST-2010-09, versioon 09-10, 1 sep. 2010). Nimetatud standard on avalik ja selle sisu sõltub huvigruppide seisukohtadest. Seoses sellega palume kõigil asjast huvitatud osapooltel esitada oma märkused ja ettepanekud standardi indikaatorite sisu ja/või sõnastuse osas. Standard on saadaval (nii inglise kui eesti keeles) NEPCon’i kodulehe eestikeelses sektsioonis aadressil http://www.nepcon.net . RMK-s läbi viidud varasemate auditiaruannete kokkuvõtted on avalikud ning saadaval FSC andmebaasis (http://info.fsc.org/)

Resertifitseerimise hindamise meeskond on neljaliikmeline. Juhtaudiitor on Roman Poljatšenko, kes töötab NEPCon’is tarneahela ja metsamajandamise audiitorina ja NEPCon Eesti kontori direktorina.

Teie panus – osana resertifitseerimise protsessist ootame kõigilt huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt kommentaare ja tagasisidet RMK metsamajandamise ning samuti kasutatava standardi kohta. Märkused ja kommentaarid RMK metsamajandusliku tegevuse osas on teretulnud mistahes teile sobival kujul (emailiga, postiga, telefonitsi). Soovi korral on võimalik ka personaalselt kohtuda audiitoritega, et esitada oma tähelepanekuid. Kõiki meile saadetud kommentaare käsitleb NEPCon konfidentsiaalsetena. Oleme tänulikud, kui esitate eeloleva resertifitseerimisega seotud kommentaarid võimalikult varakult enne välitööde algust, et saaksime neid arvestada resertifitseerimise läbiviimisel ning aruande koostamisel. Loomulikult on ka hiljem teretulnud kõik märkused ja ettepanekud.

Kontakt: Roman Poljatšenko, NEPCon OÜ juhataja, rp@nepcon.net, 7 380 723

Vestlusõhtu Tartus “Minu Omaani” autoriga

Täna, 27. oktoobri õhtul algusega kell 18 on võimalus kohtuda Tartu linnaraamatukogu IV korruse saalis (Kompanii 3/5, Tartu) raamatu “Minu Omaan ” autori Meeli Lepikuga, kes räägib sellest müstilisest sultaniriigist. Peale Omaani elu-olu teemade saab kuulda kindlasti ka tööst maailma kiireima reisilaeva pardal. Autor näitab ka pilte ja kohapeal on võimalik endale ka nimetatud teos osta.

Sündmus toimub raamatukogupäevade “Kohtumine raamatukogus” raames, mis kestavad 20.-30. oktoobrini. Vaata lähemalt!

Haanja Jala100 juba sel laupäeval

Laupäeval, 29. oktoobril 2011 leiab taas aset Haanja Jala100.

Haanja Jala100 on viimane etapp Võrumaa Nelik100-st. Sel aastal on toimunud 19. märtsil Haanja Suusa100, 30. aprillil Võhandu Maraton ja 1. oktoobril rattamaraton Haanja100. Eesmärgiks on selgitada välja kõige mitmekülgsemad ja vastupidavamad harrastajad ülipikamaa distantside läbimisel. Nelja etapi kokkuvõttes vähim aega kulutanud osaleja on Võrumaa Nelik100 2011 võitja.

Seekordne distants on – nagu ikka – 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja niipalju kui suudab. Sporti ja tervislikke eluviise propageerivat ettevõtmist alustatakse juba kell 7 hommikul. 100 km saavutamiseks on vaja läbida 15 ringi Haanja suusaradade 6,66 km pikkusel ringil. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22.00, ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 15 tundi.

Kõikidel 42 195 m märgini jõudnud osalejatel fikseeritakse maratoni vaheaeg. Kõikidel vähemalt 4 ringi läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. Haanja Jala100-l katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte “käi-jookse palju jõuad”. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.

Võistlusklasse on kolm – mehed, naised ja mehed 100 kg+. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treeninud isikud, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1993 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.

Osavõtuks saab registreerida end Haanja100 kodulehel ja e-postiaadressil doktor@holden.ee.

Võistluskeskus asub Haanja Puhke- ja Suusakeskuses.

Stardimaks 36 €. Sisaldab: tähistatud rada, kiibiga ajavõtt, toitlustamine rajal (TP asub stardi-finišialas) ja finišis (praad ja jook vabal valikul pubis “Finiš”), saun, diplom, auhinnafond.

Autasustamine toimub kell 22 pubis “Finiš”.
Autasustatakse kõikide klasside kolme parimat esemeliste auhindadega.

Täpsem info Haanja100 kodulehelt!
Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Korraldajad:
SK Haanja Rattamaratonid, Ivar Tupp, tel +372 511 4179, info@haanjamatkad.ee
Spordiühing Ektreempark, Hillar Irves, tel +372 521 3130, vohandumaraton@gmail.com

Otepää Gümnaasiumi meediklass käis tutvumas teletööga

18. oktoobril külastas Otepää Gümnaasiumi meediaklass Tallinnas produktsioonifirmat BEC ja TV3e ning Eesti Rahvusringhäälingu telemaja. Meediaklassi õpilastega kohtusid produkstioonifirma BEC produntsendid Jüri Jaanus ja Raivo Suviste, kes rääkisid teletööst ja näitasid erinevaid stuudioid. Meediaklassi õpilased said jälgida teleseriaali “Kodu keset linna” võtteid, külastati telemängu “Rahaauk” stuudiot. Jüri Jaanus näitas humooriseriaali “Pehmed ja karvased” nukke ning selgitas seriaali tootmisega seotud huvitavaid seiku. Seejärel kohtuti TV3-e avalike suhe juhi Annely Adermann, kes tegi ringkäigu TV3-e stuudiotes. Palju elevust tekitas käik TV3-e uudistestuudiosse, kus õpilased said teada, kuidas tehakse uudiseid. Samuti sai piiluda raadio StarFMi tegijate ruumi ja näha ka raadiotöö poolt.

Külas käidi ka Eesti Rahvusringhäälingu telemajas, kus vaadati samuti erinevaid stuudioid. Käidi “Terevisiooni” stuudios ning külastati ERRi muuseumi eksponaate vanadest lasteseriaalide tegelastest ja vanast tele- ja raadiotehnikast. Õpilased said ka ise proovida telediktori tööd.

Otepää meediaklass tegutseb alates 2006. aastast. Meediaklassis tegutsevad huvilised gümnaasiumiosa õpilased, kes on otsustanud meediaõpetuse kui valikaine kasuks. Tundides tehakse selgeks meedia toimimine – zanrid, kutse-eetika, jms. Praktiseerida saab õpitud kooli ajalehes Otu Tungal või kooliraadios. Otepää Gümnaasiumi meediaklass on vabariiklikul meediakonkursil osalenud kaks aastat ja saanud auhindu pea igas kategoorias ning olnud üks parematest kooliajalehtedest ning -raadiotest.

Otepää Gümnaasiumi vilistlastest – ajakirjandusõpilastest – on vabariiklikus meedias jätkanud Ly Aunapu (endine koolilehe peatoimetaja) ning Willi Pastak ja Tambet Leopard (endised raadiotoimetajad).

Fotosid saab vaadata siit!

Lembit Kruuse: Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne.

Täna Viljandis töövisiidil viibiv Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann kohtus Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Olümpiakomitee pilootprojekti: “noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupid” kaudu toetust saavate alade treeneritega. Viljandis saavad projekti kaudu toetust neli spordiala: suusatamine, jalgratas, sõudmine ja tüdrukute võrkpall. Kohtumise käigus arutati: kas ja millisel moel mõjutab saadud toetus spordiala tegelikult ning millised oleksid parimad lahendused maakondliku spordielu edendamiseks ja populariseerimiseks.

Mart Siimann ütles, et spordi abil medalite tootmine ei ole peamine eesmärk. “Spordi abil korralike inimeste ja riigi kodanike kasvatamine on olulisem. Sporditegemine annab kasvatusele lisaväärtust nagu näiteks austus teiste vastu ning tahtejõud. [—] Loomulikult soovime me kasvatada ka võitjaid. See eeldab kõikidele meie noortele sporditegemise võimaluste loomist, et soovi korral tippu pürgida”, sõnas Siimann.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hindas maakondlikku koostööd spordis heaks ning tunnustas kohalikke omavalitsusi kui tänaseid suurimaid spordi rahastajaid. Muuhulgas avaldas ta lootust (viidates spordiarsti puudumisele maakonnas), et lahenevad ka sporditervisega seonduvad mured. “Iga lapsevanema süda peab olema rahulik teadmisest, et spordiga kaasnev lisakoormus organismile on lapse jaoks ohutu”.

Et tõsta kohalike omavalitsuste osa noorte saavutusspordi edendamisel ja andekatele noortele ning pühendunud treeneritele paremate tingimuste loomisel otsustas Eesti Olümpiakomitee alustada kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ning Tartumaal koos kohalike omavalitsuste, piirkondlike spordiliitude ja maavalitsustega noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

Selle projekti raames loodi igas maakonnas vähemalt neli treeninggruppi, mille treenerite töötasu võrdsustatati pedagoog-metoodiku töötasuga. Konkreetse spordiala valimisel lähtuti kõrge kvalifikatsiooniga treenerite ja võimekate noorte olemasolust ning spordialade
traditsioonidest maakonnas. Projekti rahastatakse kohalike omavalitsuste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EOK sponsorite poolt.

Kohalikud omavalitsused kui Eesti spordi suurimad rahastajad on laste- ja noortespordi edendamisel täitnud olulist sotsiaalset rolli noorte eluks ettevalmistamisel, füüsilise võimekuse ja tervise tugevdamisel ning kaasaja tsivilisatsiooni pahedest eemale hoidmisel.

Pilootprojekti õnnestumise korral laiendatakse noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist ka teistes maakondades.

Õpetajad küsivad: kas koolis on kohta loovusele?

Noored õpetajad asuvad homme mõttetalgutel arutlema, kas koolis on kohta loovusele.

Mis on loovus? Kas loovust saab mõõta? Mis on loova õpetaja tööriistadeks? Kas Eesti koolid toetavad õpetajate ja õpilaste loovust? Kas õppekavad ja õppevara pärsivad loovust? Kes õpib kellelt? Kas noor õpetaja on loovam kui aastakümneid pedagoogiametit pidanu? Neid ja palju teisi küsimusi esitavad ja vastuseid otsivad homme Tallinna Ülikoolis toimuvatel alustavate õpetajate mõttetalgutel „Jäljendajatest loojaks“ üle 80 õpetaja. Kohal on nii oma õpetajateed alles alustanud noored kui kogenud pedagoogid.

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tartu Ülikooli Teaduskooli direktor ja andekuse uurija Viire Sepp, kes küsib oma ettekandes, kas koolikeskkonna üldse on kohta loovusele. Ettekandele järgnevad erinevad loovuse teemaga seotud töötoad, kus noored õpetajad ja õpetajaks õppijad saavad otsida ja leida loovust nii iseendas kui ka jagada mõtteid ja ideid, kuidas muuta õppimine ja õpetamine loovamaks ning õpilast enam toetavamaks. Omapoolseid ideid jagavad töötubades kogenud koolitajad, õppejõud ja loovad inimesed: Aivar Simmermann, Kaia Köster, Ilona Sillak, Katrin Roosileht ja Marju Tark. Mõttetalgutel kogetu võtab õhtul loovalt kokku Eesti Luguteater.

Mõttetalgud toimuvad homme, 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Täpsem ajakava asub teate allosas.

Mõttetalgutele paneb õla alla Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
Telefon: +372 505 7532
E-post: katrinpv@tlu.ee

Rakvere staadioni uisuplatsist saab Aeroci spordiplats

Kolmapäeval algasid Rakvere staadioni uisuplatsil, uue nimega Aeroci spordiplatsil, ettevalmistustööd talvehooajaks. Tööde käigus korrastatakse esmalt platsi aluspind, mis silutakse, kaetakse siis tekstoliidi ja 30 cm paksu liivakihiga. Seejärel korrastatakse ported.

Rakvere Spordikeskuse direktori Erich Petrovitsi sõnul plaanitakse tänavu talvel valmistada ja hooldada platsil jääd kogu selle ulatuses, et lisaks uisutajatele saaksid oma ala harrastada ka jäähokihuvilised. “Suvisel ajal on võimalik platsil mängida rannajalgpalli või -vollet,” lisas ta.

Platsi korrastamiseks andis 600 tonni liiva sponsorluse korras Aeroc, vajalikke töid aitavad omakorda rahastada Rakvere Lihakombinaat ja Rakvere linn.

Aeroci spordiplatsi igapäevase talvise hoolduse eest hakkavad hoolt kandma kohalikud jäähokihuvilised eesotsas Sander Kütiga.

Rakvere Spordikeskus
Kastani 12, 44307 Rakvere
Tel: +372 327 8200
Fax: +372 327 8201
E-post: info@rakverespordikeskus
http://www.rakverespordikeskus.ee

TV3 saatesari “Täna võib” otse-eetris Rõuge vallast

TV3 saatesari “Täna võib” läheb täna, 26. oktoobril algusega kell 18.25 otse-eetrisse Rõuge vallas Nogo külas asuvalt Saunamaalt. Saates tuleb juttu sauna tervistavast mõjust, tehakse tutvust lausa seitsme erineva saunaga. Räägitakse arstiga sellest, millal on saun tervisele kasulik ja millal võib liigne saunatamine hoopis ohtlik olla. Saate testis osalevad saunavihad.

Homme, 27. oktoobril on TV3  jätkuvalt Rõuge vallas ning pakutakse algusega kell 18.25 otsepilti Viitina külas asuvast Viitina Jahionnist. Saates räägitakse jahindusest, uluki liha väärtustamisest, miks seda poelettidelt ei leia ja paljust muust.

Head vaatamist!

Info saatesarja kohta!

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise

Kutset taotlema on oodatud õpetajad, ringijuhid, muusikud, tantsuspetsialistid, pillimeistrid, käsitöömeistrid, jutuvestjad, kultuurikorraldajad, rahvakultuurispetsialistid, koolitusjuhid jt.

Taotletavad kutsetasemed on järgnevad (tutvu lähemalt Kutsestandardiga):
– pärimuskultuuri spetsialist III (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist IV (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist V (tasu  80 € /60 €*)
*soodushinnad kehtivad üliõpilastele, pensionäridele ja väikelastega kodus olevatele vanematele 

Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 10. novembriks 2011. aastal Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule (kontaktisik Krista Sildoja) aadressil: J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn või elektroonilised dokumendid: krista@rahvamuusika.ee

Eksam toimub ajavahemikul 25.11.-10.12 .2011. Täpne kuupäev ja toimumise koht selgub 15. novembriks. Taotlejatega võetakse sellel teemal ühendust.

Tutvustav ja nõustav kutseseminar toimub 28. oktoobril Tiigi Seltsimajas Tartus, Tiigi 11. Õppemaksu ei ole! Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Osalemise kirjapanemine: www.folkloorinoukogu.ee

Nõustamine ja informatsioon:
Krista Sildoja, e-posti teel krista@rahvamuusika.ee või telefonil +372 5901 7269.
Üldisem lisainfo: www.folkloorinoukogu.ee ja www.kutsekoda.ee