MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus korraldab koolituse „Noortelt noortele koolitajaks!“

Kui oled vanuses 15-25 aastat ja soovid saada kogemusi noorte koolitajana, tule vabatahtlikuks! Programmi eesmärk on kaasata HIV-ennetustegevusse noori ning suurendada noorte teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest. Esimene koolitus toimub 4. novembril kell 14-17 Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses (Paide, Lai 33 III korrus).

Programm sisaldab noortelt noortele koolitajate koolitust (16 tundi, aeg: november-detsember 2011), noorteüritustel osalemist, HIV-teemaliste ennetusürituste korraldamist noortekeskustes, HIV-ennetuslike tundide korraldamist maakonna 9-10.klassidele, osalemist kooliüritustel ja maakondlikel noorteüritustel.

Vabatahtlikuna
•saad ise ja aitad oma eakaaslastel saada teadlikumaks sõltuvusmehhanismidest, põhjustest ning abistamisvõimalustest;
•saad kohtuda erinevate inimestega;
•saad esinemiskogemuse ning –julguse;
•saad koolitaja kogemuse;
•saad kaasa rääkida noorteürituste korraldamisel;
•saad konkreetse kogemuse vabatahtlikuna töös.

Oodatud on kõik aktiivsed noored ning noortega tegelevad spetsialistid!

Info ja registreerimine hiljemalt 2. novembriks: Margit Jullinen, tel 5373 5557, margit@sesok.ee või Tiina Larven, tel 518 9259, tiina@sesok.ee

Sänna kultuurimõis annab teada

4. novembril kell 19 toimub Sänna kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba: loeng “Tänapäevane teleskoobivaatlus”. Juhendab Tartu observatooriumi erakorraline teadur Tiina Liimets. Järgneb (selge ilma korral) taevavaatlus. Tasu 1 euro. Toetab Leader-programm.

13. novembril kell 13 toimub kultuurimõisa keraamikaklassis keraamika õpituba algajatele (tassi tegemine). Juhendab Pippin stuudio keraamik Kerli Pajusaar. Osalemine ainult eelnevalt registreerides: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi Noor). Tasu kolm eurot. Selle õpitoa järgmine osa toimub 26. novembril. Toetab Leader-programm.

18. novembril kell 18 toimub sorbi kultuuri õhtu, esitlusele tuleb film “Krabat”. Õhtut viib läbi Sänna kultuurimõisa vabatahtlik Tony Weniger.

19. novembril kell 11 toimub kultuurimõisa puutöökojas õpituba “Mänguasjade meisterdamine”. Juhendab Hendrik Noor. Osalemine ainult eelnevalt registreerides. Rohkem infot tuleb novembrikuu alguses. Toetab Leader-programm.

Esmaspäeviti kell 19 jooga, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Neljapäeviti (kuna kolmapäeviti toimub nüüd draamakursus) kell 18 toimub viie rütmi tants, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Sänna noortetoa info – Hindrek Vou: weouyou@gmail.com või 5647 4448.

Linnalabor saab viieseks

Linnalaboril täitub viies tegutsemisaasta, mida on kõik oodatud tähistama projektiruumis März (Tallinn, Olevimägi 7).

2. novembril kella 20st mängivad urbanistid plaate ja esineb punktrupp, töötab joogibaar, peetakse kõnesid ja vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik, mida Linnalabor nende aastate jooksul teinud on.
Sünnipäevakingina kogutakse uksel piletiraha 3 eurot. Baari jaoks tasub samuti sularaha varuda. Pidu kestab varaste hommikutundideni!
Linnalabor – www.linnalabor.ee

Eestimaa rahvused kutsuvad ühisesse tantsuringi

Sel laupäeval, 5. novembril saavad juba kolmandat korda kokku Eestimaal elavad rahvused, et tutvustada oma pärimuskultuuri. Ühisel peol esitavad oma pärimustantse, -laule ja pillilugusid eestlased, kabardinid, lezginid, lätlased, tšerkessid, tšuvaššid ja ukrainlased.

Seekordne Kultuuriruumi rikkuse kontsert on pühendatud pärimustantsu aastale.

“Pärimutantsu võib mõista mingi kogukonna ehk pärimusrühma tantsuviisina, mida kujundlikult on nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või -elemente,” on selgitanud Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu teema-aastat
välja kuulutades.

Seega võivad kohaletulnud kuulajad-vaatajad näha erinevate rahvaste tantse ning kaasa lüüa ka ühises tantsuringis.

Kontsert, mille raames antakse üle ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri allfondi 2011. aasta stipendium, algab kell 15 Eesti rahvusraamatukogus. Sissepääs on kõigile tasuta.

Rohkem teavet: www.folkloorinoukogu.ee

Toidukoolitus Eesti tippkokkade juhendamisel

Sel laupäeval, 5. novembril kell 10 toimub Võrus eksklusiivne toidukoolitus “Euroopa toit meie
põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome saatkonna peakokk Ants Uustalu, et üheskoos arendada uusi ideid ja mõtteid eestimaise tooraine kasutamiseks euroopalikus köögis.

Töötuba ja koolitus toimub Võru Spordikeskuse teise korruse kohvikus suurlaada UMA MEKK 2011 raames.

Osalema on oodatud kõik kohalikud toiduettevõtjad, huvilised ning gurmaanid. Toidukoolitus on avatud kõigile huvilistele ning on tasuta. Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelnev registreerimine.

Täpsema info ning registreerimiseks vajaliku info on siin:
http://www.voruleader.ee/et/uma-mekk-suurlaat-2011/280-uma-mekk-2011-kokakoolitusele-registreerumine.
Koolitusele registreerimine on avatud kuni vabade kohtade täitumiseni!

Koolituse programm:

10:00 Chef Ants Uustalu käe all valmivad hõrgutised kohalikust toormest

Chef Dimitri Demjanovilt presentatsioon “Uus Eesti köök” ja “New Nordic Kitchen”

11:30 Valminud toodete degusteerimine ning tutvustamine suurlaada UMA MEKK külalistele koolitajate poolt

Üritust korraldavad Europe Direct Võru teabekeskus ja Võru maavalitsus. Koolitust rahastavad Euroopa komisjon, riigikantselei ja Võru maavalitsus.

Aita eakal lähedasel suitsuandurit kontrollida

Ole tähelepanelik oma eaka lähedase, sugulase või naabri suhtes ning aita teda suitsuanduri paigaldamisel ja patarei vahetusel. Eakamatel inimestel on paratamatult raskem suitsuandurit lakke paigaldada või selle patareid vahetada. Läheneval jõuluajal saad nii näidata hoolivust või päästa isegi inimelu!

Suitsuandurit on lihtne paigaldada ja kontrollida
Hoolimata sellest, mis tulekahju põhjustab – hooletus suitsetamisel, hooletus lahtise tule kasutamisel, kütteseadmete rikked, hooletus toiduvalmistamisel või muu, sõltub suurema kahju ära hoidmine alati
põlengu avastamise kiirusest.

Suitsuandur annab esimestel minutitel märku ükskõik millisel põhjusel alguse saanud tulekahjust ja on seetõttu kiireim elupäästja. Eestis on kõige levinum suitsuandur, mis töötab patareidega ja mida on lihtne paigaldada. Juhtnöörid seadme paigaldamiseks ja hooldamiseks leiad veebilehelt www.suitsuandurid.ee.

Samuti on lihtne kontrollida, kas suitsuandur on töökorras. Selleks vajuta mõneks sekundiks alla testnupp, mille järel töökorras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute harva kostvate piiksudega. Siis on viimane aeg poodi uue patarei järele minna. Suitsuanduri töökorras olekut soovitatakse kontrollida kord nädalas.

Suitsuandur päästis hiljuti kaks inimest tulesurmast
22. oktoobri varahommikul teatati elumaja tulekahjust Põlvamaal Mooste vallas Suurmetsa külas. Esimene päästemeeskond jõudis kohale 12 minutiga, kuid hoone oli juba lausleekides. Päästjad said teada, et tulekahjust andis teada suitsuanduri häiresignaal, mis äratas kaks majas maganud elanikku, kes akna kaudu eluga välja pääsesid. Tulekahju tagajärjel hoone ja selle sisustus hävis. Päästekeskuse
menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse rikkest elektripliidi pistikus.

Aastal 2006. alustas päästeamet suitsuandurite alast teavitustööd ning kolme aastaga vähenes tulesurmade arv 100 inimese võrra 163 inimeselt 63 inimeseni.

Viljandimaal käivitus võistlus “Suitsuprii klass 2011 – 2012”

Sel aastal toimub Tervise arengu instituudi poolt korraldatav suitsuprii klassi võistlus juba kümnendat korda. Konkursi toimumise aeg on 10.10.2011-10.04.2012.

Suitsuprii klassi võistlus on suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.-12. klasside õpilastele. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Viljandimaal sõlmisid suitsuprii klassi lepingu 50 klassi 18 koolist ja kokku osalevad 707 õpilast ning nende klassijuhatajad.

Võistluses osalevate klasside ja koolide nimed on kirjas Viljandi maavalitsuse tervisetoa veebilehel www.viljandimaa.ee/tervis

Ülemaailmse noorte tubakauuringu (Global Youth Tobacco Survey 2007) andmetel on Eesti õpilastest vähemalt korra elu jooksul suitsu proovinud 80,4 protsenti ning ligi 35 protsenti õpilastest tarbib ka praegu mõnda tubakatoodet. Eesti on nende riikide hulgas, kus on suurim 13aastaste või nooremate
igapäevasuitsetajate arv: ligi 13 protsenti (ESPAD 2007), see tähendab, et tubakaennetusega alustada ei ole kunagi liiga vara.

Kõikide edukalt lõpetanud klasside vahel loosib tervise arengu instituut välja viisteist 320 eurost auhinda.

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Varbuse muusikamõis esitleb: Viljandi Gypsy Jazz Collective

Viljandi Gypsy Jazz Collective

5. novembril algusega kell 20 esineb Varbuse muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective.

Ansambel koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola.

Koosseis:
Maarja Soomre – vokaal
Eeva Talsi – viiul
Villu Talsi – mandoliin
Jaan Jaago – kitarr
Andres Alaru – kontrabass

Kontsert kestab 2×45 min. Pärst kontserti jämmsession – oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga.
Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, kohapeal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav  annetus al. 4€. Kaugemalt tulijatele soovi korral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada!

Kalev ja Nataly Lindal

Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tulevase Jõgeva riigigümnaasiumi hoone. Foto: Jõgeva linn

Jõgeva Linnavalitsus kuulutab välja avaliku nimekonkurssi loodavale riigigümnaasiumile. Konkursil võivad osaleda kõik üksikisikud, kollektiivid, sõpruskonnad ja muud huvigrupid. Konkursi lõpp-tähtaeg on 22. november 2011.

Käesoleva aasta 1. juulil sõlmisid Jõgeva Linnavalitsus ning haridus- ja teadusministeeriumi omavahel Jõgeva linna riigigümnaasiumi loomise lepingu, mille kohaselt on Jõgeva Linnavalitsusel kohustus esitada haridus- ja teadusministeeriumile omapoolne ettepanek loodava riigigümnaasiumi nime osas.

„Nime küsimus on kogu riigigümnaasiumi temaatika juures üks küllaltki tundlik aspekt.” kommenteeris konkurssi komisjoni esimees Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar. „Seetõttu oleme linnavalitsusega seisukohal, et parim nimi saab tulla kogukonna enda hulgast. Oluline on, et tulevase riigigümnaasiumi nimes peaks selgelt väljenduma siinse hariduselu kestvus ning piirkonna kultuurilis-ajaloolised juured.” seletas Kübar nimeotsingute tagamaid. Loe edasi: Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Tartlaste hinnangul on kodulinna elukeskkond viimastel aastatel märgatavalt paranenud, ilmneb äsjavalminud arvamusuuringust “Tartlane ja keskkond 2011”.

Linlaste küsitluse “Tartlane ja keskkond 2011” eesmärgiks oli analüüsida, kuidas tartlased hindavad oma elukeskkonda ning missugune on elanikkonna keskkonnaalane käitumine, arvamused ja hoiakud. Võrdlusena kasutati varasemate uuringute tulemusi, et hinnata elanike keskkonnateadlikkuse muutumist 10 aasta jooksul.

„Rõõm on tõdeda, eelnevate uuringutega võrreldes on märgatavalt paremaks hinnatud Tartu linna üldist elukeskkonda. Oma osa selles on kindlasti linlastel endilgi – umbes 80 protsenti küsitletutest soovib käituda keskkonnahoidlikult, osaleda heakorratöödel või anda omapoolne panus linnas roheluse loomisse,“ kommenteeris uuringu tulemusi linnapea Urmas Kruuse.

Varasemate küsitlustega võrreldes on kasvanud nende tartlaste osakaal, kes sorteerivad ja viivad kogumiskohtadesse majapidamises tekkinud jäätmeid.

Küsitletute hinnang oma tervisele on aastate jooksul paranenud ning heaks või väga heaks peab enda tervist juba ligi kaks kolmandikku küsitletutest. Enamik vastanuist leidis, et Tartu linna keskkonnategurid nende tervisele ohtu ei kujuta. Loe edasi: Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul