Otepää Gümnaasiumi meediklass käis tutvumas teletööga

18. oktoobril külastas Otepää Gümnaasiumi meediaklass Tallinnas produktsioonifirmat BEC ja TV3e ning Eesti Rahvusringhäälingu telemaja. Meediaklassi õpilastega kohtusid produkstioonifirma BEC produntsendid Jüri Jaanus ja Raivo Suviste, kes rääkisid teletööst ja näitasid erinevaid stuudioid. Meediaklassi õpilased said jälgida teleseriaali “Kodu keset linna” võtteid, külastati telemängu “Rahaauk” stuudiot. Jüri Jaanus näitas humooriseriaali “Pehmed ja karvased” nukke ning selgitas seriaali tootmisega seotud huvitavaid seiku. Seejärel kohtuti TV3-e avalike suhe juhi Annely Adermann, kes tegi ringkäigu TV3-e stuudiotes. Palju elevust tekitas käik TV3-e uudistestuudiosse, kus õpilased said teada, kuidas tehakse uudiseid. Samuti sai piiluda raadio StarFMi tegijate ruumi ja näha ka raadiotöö poolt.

Külas käidi ka Eesti Rahvusringhäälingu telemajas, kus vaadati samuti erinevaid stuudioid. Käidi “Terevisiooni” stuudios ning külastati ERRi muuseumi eksponaate vanadest lasteseriaalide tegelastest ja vanast tele- ja raadiotehnikast. Õpilased said ka ise proovida telediktori tööd.

Otepää meediaklass tegutseb alates 2006. aastast. Meediaklassis tegutsevad huvilised gümnaasiumiosa õpilased, kes on otsustanud meediaõpetuse kui valikaine kasuks. Tundides tehakse selgeks meedia toimimine – zanrid, kutse-eetika, jms. Praktiseerida saab õpitud kooli ajalehes Otu Tungal või kooliraadios. Otepää Gümnaasiumi meediaklass on vabariiklikul meediakonkursil osalenud kaks aastat ja saanud auhindu pea igas kategoorias ning olnud üks parematest kooliajalehtedest ning -raadiotest.

Otepää Gümnaasiumi vilistlastest – ajakirjandusõpilastest – on vabariiklikus meedias jätkanud Ly Aunapu (endine koolilehe peatoimetaja) ning Willi Pastak ja Tambet Leopard (endised raadiotoimetajad).

Fotosid saab vaadata siit!

Lembit Kruuse: Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne.

Täna Viljandis töövisiidil viibiv Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann kohtus Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Olümpiakomitee pilootprojekti: “noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupid” kaudu toetust saavate alade treeneritega. Viljandis saavad projekti kaudu toetust neli spordiala: suusatamine, jalgratas, sõudmine ja tüdrukute võrkpall. Kohtumise käigus arutati: kas ja millisel moel mõjutab saadud toetus spordiala tegelikult ning millised oleksid parimad lahendused maakondliku spordielu edendamiseks ja populariseerimiseks.

Mart Siimann ütles, et spordi abil medalite tootmine ei ole peamine eesmärk. “Spordi abil korralike inimeste ja riigi kodanike kasvatamine on olulisem. Sporditegemine annab kasvatusele lisaväärtust nagu näiteks austus teiste vastu ning tahtejõud. [—] Loomulikult soovime me kasvatada ka võitjaid. See eeldab kõikidele meie noortele sporditegemise võimaluste loomist, et soovi korral tippu pürgida”, sõnas Siimann.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hindas maakondlikku koostööd spordis heaks ning tunnustas kohalikke omavalitsusi kui tänaseid suurimaid spordi rahastajaid. Muuhulgas avaldas ta lootust (viidates spordiarsti puudumisele maakonnas), et lahenevad ka sporditervisega seonduvad mured. “Iga lapsevanema süda peab olema rahulik teadmisest, et spordiga kaasnev lisakoormus organismile on lapse jaoks ohutu”.

Et tõsta kohalike omavalitsuste osa noorte saavutusspordi edendamisel ja andekatele noortele ning pühendunud treeneritele paremate tingimuste loomisel otsustas Eesti Olümpiakomitee alustada kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ning Tartumaal koos kohalike omavalitsuste, piirkondlike spordiliitude ja maavalitsustega noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

Selle projekti raames loodi igas maakonnas vähemalt neli treeninggruppi, mille treenerite töötasu võrdsustatati pedagoog-metoodiku töötasuga. Konkreetse spordiala valimisel lähtuti kõrge kvalifikatsiooniga treenerite ja võimekate noorte olemasolust ning spordialade
traditsioonidest maakonnas. Projekti rahastatakse kohalike omavalitsuste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EOK sponsorite poolt.

Kohalikud omavalitsused kui Eesti spordi suurimad rahastajad on laste- ja noortespordi edendamisel täitnud olulist sotsiaalset rolli noorte eluks ettevalmistamisel, füüsilise võimekuse ja tervise tugevdamisel ning kaasaja tsivilisatsiooni pahedest eemale hoidmisel.

Pilootprojekti õnnestumise korral laiendatakse noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist ka teistes maakondades.

Õpetajad küsivad: kas koolis on kohta loovusele?

Noored õpetajad asuvad homme mõttetalgutel arutlema, kas koolis on kohta loovusele.

Mis on loovus? Kas loovust saab mõõta? Mis on loova õpetaja tööriistadeks? Kas Eesti koolid toetavad õpetajate ja õpilaste loovust? Kas õppekavad ja õppevara pärsivad loovust? Kes õpib kellelt? Kas noor õpetaja on loovam kui aastakümneid pedagoogiametit pidanu? Neid ja palju teisi küsimusi esitavad ja vastuseid otsivad homme Tallinna Ülikoolis toimuvatel alustavate õpetajate mõttetalgutel „Jäljendajatest loojaks“ üle 80 õpetaja. Kohal on nii oma õpetajateed alles alustanud noored kui kogenud pedagoogid.

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tartu Ülikooli Teaduskooli direktor ja andekuse uurija Viire Sepp, kes küsib oma ettekandes, kas koolikeskkonna üldse on kohta loovusele. Ettekandele järgnevad erinevad loovuse teemaga seotud töötoad, kus noored õpetajad ja õpetajaks õppijad saavad otsida ja leida loovust nii iseendas kui ka jagada mõtteid ja ideid, kuidas muuta õppimine ja õpetamine loovamaks ning õpilast enam toetavamaks. Omapoolseid ideid jagavad töötubades kogenud koolitajad, õppejõud ja loovad inimesed: Aivar Simmermann, Kaia Köster, Ilona Sillak, Katrin Roosileht ja Marju Tark. Mõttetalgutel kogetu võtab õhtul loovalt kokku Eesti Luguteater.

Mõttetalgud toimuvad homme, 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Täpsem ajakava asub teate allosas.

Mõttetalgutele paneb õla alla Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
Telefon: +372 505 7532
E-post: katrinpv@tlu.ee

Rakvere staadioni uisuplatsist saab Aeroci spordiplats

Kolmapäeval algasid Rakvere staadioni uisuplatsil, uue nimega Aeroci spordiplatsil, ettevalmistustööd talvehooajaks. Tööde käigus korrastatakse esmalt platsi aluspind, mis silutakse, kaetakse siis tekstoliidi ja 30 cm paksu liivakihiga. Seejärel korrastatakse ported.

Rakvere Spordikeskuse direktori Erich Petrovitsi sõnul plaanitakse tänavu talvel valmistada ja hooldada platsil jääd kogu selle ulatuses, et lisaks uisutajatele saaksid oma ala harrastada ka jäähokihuvilised. “Suvisel ajal on võimalik platsil mängida rannajalgpalli või -vollet,” lisas ta.

Platsi korrastamiseks andis 600 tonni liiva sponsorluse korras Aeroc, vajalikke töid aitavad omakorda rahastada Rakvere Lihakombinaat ja Rakvere linn.

Aeroci spordiplatsi igapäevase talvise hoolduse eest hakkavad hoolt kandma kohalikud jäähokihuvilised eesotsas Sander Kütiga.

Rakvere Spordikeskus
Kastani 12, 44307 Rakvere
Tel: +372 327 8200
Fax: +372 327 8201
E-post: info@rakverespordikeskus
http://www.rakverespordikeskus.ee

TV3 saatesari “Täna võib” otse-eetris Rõuge vallast

TV3 saatesari “Täna võib” läheb täna, 26. oktoobril algusega kell 18.25 otse-eetrisse Rõuge vallas Nogo külas asuvalt Saunamaalt. Saates tuleb juttu sauna tervistavast mõjust, tehakse tutvust lausa seitsme erineva saunaga. Räägitakse arstiga sellest, millal on saun tervisele kasulik ja millal võib liigne saunatamine hoopis ohtlik olla. Saate testis osalevad saunavihad.

Homme, 27. oktoobril on TV3  jätkuvalt Rõuge vallas ning pakutakse algusega kell 18.25 otsepilti Viitina külas asuvast Viitina Jahionnist. Saates räägitakse jahindusest, uluki liha väärtustamisest, miks seda poelettidelt ei leia ja paljust muust.

Head vaatamist!

Info saatesarja kohta!

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise

Kutset taotlema on oodatud õpetajad, ringijuhid, muusikud, tantsuspetsialistid, pillimeistrid, käsitöömeistrid, jutuvestjad, kultuurikorraldajad, rahvakultuurispetsialistid, koolitusjuhid jt.

Taotletavad kutsetasemed on järgnevad (tutvu lähemalt Kutsestandardiga):
– pärimuskultuuri spetsialist III (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist IV (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist V (tasu  80 € /60 €*)
*soodushinnad kehtivad üliõpilastele, pensionäridele ja väikelastega kodus olevatele vanematele 

Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 10. novembriks 2011. aastal Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule (kontaktisik Krista Sildoja) aadressil: J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn või elektroonilised dokumendid: krista@rahvamuusika.ee

Eksam toimub ajavahemikul 25.11.-10.12 .2011. Täpne kuupäev ja toimumise koht selgub 15. novembriks. Taotlejatega võetakse sellel teemal ühendust.

Tutvustav ja nõustav kutseseminar toimub 28. oktoobril Tiigi Seltsimajas Tartus, Tiigi 11. Õppemaksu ei ole! Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Osalemise kirjapanemine: www.folkloorinoukogu.ee

Nõustamine ja informatsioon:
Krista Sildoja, e-posti teel krista@rahvamuusika.ee või telefonil +372 5901 7269.
Üldisem lisainfo: www.folkloorinoukogu.ee ja www.kutsekoda.ee

Rõuges avatakse skatepark

Valmis on saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
Käesolev objekt on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel. Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril 2011 kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Ootame kõiki häid sõpru avamisele!

Info: Kerli Kõiv, tel +372 5560 3988

Jõhvis tehti proovisõit põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega

Eile, 25. oktoobril 2011 Jõhvis toimunud XI Eesti Energia põlevkivipäeval olid fookuses uued kaevandamise tehnoloogiad ja vedelkütuste tootmine. Seda, et põlevkivist toodetud vedelkütus on reaalsus, näitas ka esimene sõit Eesti Energia põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega. Proovisõit kinnitas, et põlevkiviõlist toodetud diiselkütus on heade omadustega ja suudab konkureerida nafta baasil toodetavate autokütustega.

Eesti Energia kütuste valdkonna juhi Harri Miku sõnul liigub põlevkivi kasutamise trend selgelt kõrgema lisaväärtusega toodete suunal. „Täna on meil olemas 600 liitrit kaasaegsetele kütusenormidele vastavat autokütust. 2016. aastaks kavandame tootmise laiendamist ning aastas toota vedelkütuseid mahus, mis kataks kogu Eesti vajaduse.

„Põlevkivi kaevandamisel rõhutatakse sageli eelkõige selle pikka traditsiooni ja ajalugu. Meie jaoks on põlevkivi tuleviku maavara,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive põlevkivipäeva avakõnes.

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia vallas on Eesti juba täna maailma tasemel. „Tehnika ja tehnoloogia, mida me Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kasutame, on valik parimast, mis kohandatud vastavaks just siinsete tingimustele,“ kinnitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul ei saa efektiivsuse tõstmine tulla ei keskkonna ega töötingimuste arvelt ning seda peetakse silmas nii tänaste kaevanduste kui ka tulevikus rajatavate puhul.

Põlevkivipäeval anti üle ka järjekordsed Eesti Energia Kaevanduste stipendiumid tulevastele mäemeestele. Stipendiumi said TTÜ Mäeinstituudi üliõpilased Raul Roots, Kaspar Peebo ja Sander Sööt.

Järgmine, XII põlevkivipäev toimub 2012. aasta sügisel.

 

Šveits – kas frangi-küla keset Euroopat või eeskuju, keda järgida?

Neljapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis teadus- ja kultuuriõhtu, kus Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf arutleb teemal „Šveits – kas Gallia frangi-küla euro-impeeriumi keskel või eeskuju Euroopa Liidule?“

Euroopa Liit on kriisis ja euro püsimise kohal ripub küsimärk. Kreeka ei suuda oma välisvõlga tasuda ja Euroopa Liidu põhjariigid Soomega eesotsas ei saa aru, miks peavad nemad nüüd Kreeka võla kinni maksma. Sel taustal tekib küsimus, kas olnuks targem eurotsoonist välja jääda ja oma rahvusvaluuta säilitada. Šveits on üks nendest Euroopa riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega euroga liitunud.

Kaspar Näf toob välja, milliseid probleeme tekitab vaba ujuva kursiga rahvusvaluuta. Šveits on väga edukas ja rikas riik. Ta on ka mitmekeelne liitriik, kus inimesed saavad rahulikult elada. Franki valuutana ei seata kahtluse alla. Põhjus seisneb Šveitsi riigi ülesehituses ja üldlevinud innovaatilises vaimus, mida Kaspar Näf põhjalikult analüüsib.

Kaspar Näf on sündinud Šveitsis, õppinud Zürichi ja Baseli Ülikoolis ajalugu, vene keeleteadust ja majandusteadust ning Münsteri Ülikooli Studia Baltica programmi raames Baltimaade keeli. Kommenteerib regulaarselt Eesti meedias päevapoliitikat ja majanduse arengut, kajastab Vikerraadios Kesk-Euroopa sündmusi.

Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Info ja registreerimine: Rahvusraamatukogu saksa saal, tel +372 630 7360, e-post: shveits@nlib.ee

Etendus “Tõeline lääs” toob Võrru Margus Jaanovitsi ja Marje Metsuri

Võru Linnateatri etendus “TÕELINE LÄÄS”
Sam Shepard/ Tarmo Tagamets

Sarnaselt Shepardi enamikele töödele, on ka 1980. aastal ilmavalgust näinud “Tõeline lääs” saanud inspiratsiooni Ameerika elu ja pop-kultuuri müütidest. Näidend on kriminaalse taustaga komöödia kahest vennast, Lee’st (Margus Jaanovits teatrist Vanemuine) ja Austin’ist (Helgur Rosental), kelle eesmärgiks on saada maailmakuulsateks filmistsenaristideks. Peeneid ja leidlikke vahendeid kasutades muutuvad vennad rivaalideks, kasutades humoorikalt ära neile sülle kukkuvad inimesed, situatsioonid ning suurlinna Las Vegas’e iseärasused. Loo sündmustesse toob ootamatu pöörde aga vendade ema ehk Mamma (vabakutseline näitleja Marje Metsur), kes kutsub nad muuseumi vaatama Picasso maali “Le Reve”. Kuid millistel eesmärkidel, jäägu veel saladuseks…

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kunstnik: Liisa Soolepp
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Osades: Margus Jaanovits, Helgur Rosental, Marje Metsur ja Agu Trolla

Piletid hinnaga 8 € ja 6 € on eelmüügis Võru kultuurimaja Kannel kassas (tel +372 786 8676) ja Piletilevis üle Eesti.

Vaata lisaks Võru Linnateatri kodulehelt!

Rakvere on laste- ja noortesõbraliku linna tiitli vääriline

Rakvere linna noorsootöö kvaliteedi hindamise kokkuvõtete tegemisel esmaspäeval, 24. oktoobril selgus, et noorsootöö kvaliteedi hindajad peavad Rakveres tehtavat noorsootööd heaks. Terve päeva vältel tutvusid Rakvere noorsootööga välishindajad üle Eesti (Keila avatud noortekeskuse juhataja Tiina Sinijärv, TÜ Narva Kolledži ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Urmo Ustav, Kuressaare Gümnaasiumi huvijuht/noorsootöö osakonna juhataja Anneli Meisterson), kes külastasid nii noorsootööasutusi, intervjueerisid ametnikke, noorsootöötajaid ja noori.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi tõi Rakvere linna noorsootöö tugevusena välja mitmekesise huvihariduse ja -tegevuse. Hindajaid üllatas meeldivalt Rakvere linna valmisolek ja avatus noortega tegelda ning noorte usaldamine.

Abilinnapea Ain Suurkaev, kes juhtis kvaliteedi hindamiseks moodustatud enesehindamise komisjoni, nentis, et sageli nähakse noorsootöös noortele arenguvõimaluste loomist täiskasvanute poolt, kuid tõhusamalt toimib noorsootöö siis, kui algatus midagi teha ja korraldada sünnib noorte endi initsiatiivil. „Noortealgatuste toetamise soodustamiseks on linn andnud teadlikult vabad käed noorte initsiatiivile,“ ütles Ain Suurkaev. Noortealgatuste toetamiseks on Rakvere linnas vastu võetud noorte omaalgatusprojektide toetamise kord, mille kohaselt saavad noorteühendused taotleda linnaeelarvest oma projektidele raha. Seda võimalust kasutavad linna noorteorganisatsioonid aktiivselt.

„Lausa Eesti mastaabis väärib aga märkimist linna hea koostöö kogudustega,“ ütles Kaur Kösti. Tubliks saavutuseks luges ta ka vene keelt kõnelevate noorte aktiivset osalemist Rakvere linna noorsootöös. Ain Suurkaevu sõnul on Rakveres nii eesti kui vene keelt kõnelevad kogukonnad omavahel tihedalt läbi põimunud ning igapäevases suhtluses ja huvitegevuses puudub kakskeelsus.

Edaspidiseks veelgi tulemuslikumaks noortega tehtavaks tööks soovitasid eksperdid linnal mõelda regulaarsema noorte organisatsioonide omavahelise infovahetamise ja noorte suurema kaasamise peale. Linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootööspetsialist Katrin Joselin nõustus ekspertide arvamusega. „Oleme ka ise soovinud tihedamat suhtlemist ja infovahetust noorteorganisatsioonide vahel. Katrin Joselini sõnul toimub Rakveres palju üritusi, mistõttu on infovahetus ürituste ajalise kattumise vältimiseks erinevate organisatsioonide ja korraldajate vahel väga aktuaalne.

Ekspertide ettepanekutest jäi kõlama mõte korraldada linna noorte seas uuringuid, millest selguksid paremini noorte endi vajadused, kooruksid selgemini huvigrupid. Linnavalitsus korraldas hindamise käigus Rakvere noori arendavate vaba aja veetmise võimaluste kohta rahulolu-uuringu noorte, noorsootöötajate, lastevanemate ja noorteorganisatsioonide seas. Uuringu kokkuvõttes olid vastajad linnas pakutavate vaba aja veetmise võimalustega üsnagi rahul. Ettepanekutes toodi välja vajadus tihedama infovahetuse järele, sooviti rohkem huviringe poistele, näiteks tehnikaringe, riigilt aga kindlamat tuge ringijuhtide töö tasustamiseks.

Kaur Kösti hinnangul väärib Rakvere linn kui nooruslik ja avatud suhtlemisega linn 2009. aastal linnale omistatud laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit. Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul tuli algatus linna noorsootöö kvaliteeti hinnata linnalt endalt. „Soovisime saada linna noorsootööle adekvaatset kõrvalseisja pilku, mida saaks võrrelda teiste omavalitsustega. Iga päev ise asja sees olles ei taju teinekord hästi, mille poolest me teistest erineme, mis on meie tugevused. Hindamise tulemusena saime dokumendi, mida saame rakendada oma edasiste tegevuste planeerimisel.“