Siberi laulik annab kontserdi Haanjas

Diorisiy on välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga.
Reedel, 21. oktoobril esineb Haanjas Siberi laulik Diorisiy, kontsert algab Haanja rahvamajas kell 19.

On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”

Kontserditasu annetuslik (alates 2€).

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164

Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Tsia tsungsõva Põlva talorahvamuusõumi morro üles, päält tuu lahksõva aida, pinke ja teivä muid tempõ. Foto: Põlva Talurahvamuuseum
«Tsia jätsevä maaha tävveligu «miinivälä», inne latsi leeväpäivä aimi morokamarat lapjuga kokko!» pahand’ Põlva talorahvamuusõumi juht Roobi Reet muusõumi moro pääl kurja tennüide mõtsatsiko pääle.

Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.

Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.

Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.

Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Loe edasi: Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Sännas alustab tegevust filmiklubi

Reedel, 21. oktoobril alustab Sänna Kultuurimõisas tegevust filmiklubi “Aldebaran”. Filmiõhtuks aitab häälestada sellele eelnev astronoomialoeng ja taevavaatlus teleskoobiga.

Tähevaatlusele (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/astro1.html) järgnebki mängufilm “Melanhoolia” vaatamine.

“Melanhoolia” on psühholoogiline katastroofifilm, mille režissööriks skandaalne Lars von Trier (“Laineid murdes”, “Antikristus”). Filmi esilinastuse eel tänavu Cannes’is nimetas von Trier end naljatades hingelt natsiks ning deklareeris hingesugulust Adolf Hitleriga, mispeale kuulutas festival ta persona non grataks. Sellegipoolest linastati “Melanhooliat” võistlusprogrammis ning Kirsten Dunst pälvis Robert De Niro juhitud žüriilt oma osatäitmise eest parima naispeaosatäitja tunnustuse. Loe edasi: Sännas alustab tegevust filmiklubi

Otepääl jääb soojahind muutmata

Vaatamata kallinevale toorainele ei tõuse Otepääl sel kütteperioodil 2011. aasta septembrist 2012. aasta maini soojusenergia hind.

Praegu on Otepää linnas soojusenergia hinnaks kehtestatud 55,98 eur/MWh eest (koos käibemaksuga) ja selliseks see hinnatase AS Otepää Veevärk juhataja Enn Sepma kinnitusel ka jääb. “AS Otepää Veevärk on suutnud oma majandamisega hästi toime tulla,” põhjendas Sepma. “Ka oleme leidnud võimalusi saada soodsalt hakkepuitu, meil on olemas kokkulepped kvaliteetse tooraine tarnijaga.”

Samuti rekonstrueeritakse igal aastal keskküttetorustikku, millega hoitakse kokku soojakadusid ning ka see aitab kaasa soojusenergia hinna säilimisele praegusel tasemel.

Monika Otrokova

Endla teatris tulekul sajandipidu

Sel kuul möödub sada aastat ajast, mil valmis ajalooline Pärnu Endla teatrimaja, mille rõdult kuulutati 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. 22. oktoobril tähistab Endla kutselise teatrina oma 100. juubelit.

Endla teatrimajale pandi Pärnus nurgakivi 23. mail 1910. Rahalistest raskustest hoolimata edenesid ehitustööd ja jõudsid lõpule 1911. aasta sügiseks. 22. oktoobril toimus Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus ning sel päeval tähistab Endla teater nüüd Eesti kolmanda kutselise teatrina oma 100. juubelit.

23. oktoobri 1911 päeval korraldati vastvalminud Endla majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul ning õhtul toimus August Kitzbergi “Libahundi” esietendus. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatrimaja rõdult välja Eesti Vabariik. 1944 aasta sügisel süütasid teatrimaja taganevad Saksa väed.

Juubelipidustused Pärnus algasid juba 20. oktoobril ja jätkuvad kogu nädalavahetuse. 21. oktoobri pärastlõunal toimub praeguste ja endiste teatritöötajate traditsiooniline ühine külaskäik Pärnu Metsakalmistule. Õhtul kell 21:30 on Teatrikohvikus Endla Jazzklubi erikontsert, kus astub üles ansambel Airipos, koosseisus Airi Allvee, Tõnu Raadik, Ants Õnnis, Tiit Saluveer ja Argo Toomel.

22. oktoobril kell 18 esitletakse Teatrikohviku I korrusel teatri juubeliraamatut „Endla teater 100“, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla teatri esimesse tegevussajandisse. Raamatu on koostanud teatri dramaturg Triinu Ojalo.

Raamatuesitlusele järgneb Suures saalis kell 19 William Shakespeare’i/Andres Noormetsa „Hamlet Andersoni“ esietendus, lavastajaks Andres Noormets. Esietenduse lõppedes algab teatrimajas sünnipäevapidu, kus meeleolukat muusikat teevad Endla teatri praegused ja endised näitlejad.

Margit-Mariann Koppel

Täpselt sihitud info põhikooli lõpetajale

Tänases infokaootilises maailmas on hädas kõik – pakkuja ei jõua sageli sihtrühmani ja puistab oma teateid igaks juhuks igasse ilmakaarde suvalistesse kanalitesse, sihtrühm korjab neid sama juhuslikult üles ja ei pruugi teadagi, et talle sobivaim variant asub piltlikult öeldes kõrvaltrepikojas.

Võru Maavalitsuse haridusosakonna eestvedamisel toimus Võrus 20. oktoobril infopäev põhikooli lõpetajatele. Mitte messilaadne üritus, kus infovahetus on tegelikult samuti suures osas juhuslik ja kus peaosa mängivad pigem pilkupüüdvad lisavidinad (värvilised plagud, kostüümid, jagatav „nänn“). Võru infopäeva kohta võib öelda: täpselt organiseeritud, täpselt sihitud, täpne tulemus. Hakatuseks tehti põhikooli lõpetajatele selgeks, mis vahe on üldkeskharidusel ja kutseharidusel, järgnesid 10-minutilised tutvustused maakonna gümnaasiumidelt-keskkoolidelt ja Kagu-Eesti kutseõppeasutustelt.

Haridusvaldkonna esindajatena võime omavahel rääkida moodulitest, väljundipõhistest õppekavadest või tunnijaotusplaanidest. Õpilasele on vaja inimkeeles selgeks teha, mida tähendab ühe või teise tee valik, millised võimalused on ühes või teises keskkoolis, millega tegeleb logistik või maastikuehitaja. Just seda – inimkeeles seletamist – Võrus tehti – ja lisaks väga õigel ajal! Põhikooli lõpetamiseni on veel täpselt nii palju aega, et jõuab vajadusel lõputunnistuse nimel end kokku võtta.

Edasise info hankimiseks sobib nüüd juba ka abimees internet. Kuid internetil on see niru omadus, et sa pead teadma, mida sa sealt otsid. Usun, et Võrumaa üheksandikud said teada, mida võiks otsida-vaadata. Õpilaste kommentaarid garderoobis „Väga hea! Pani mõtlema! Süsteemid said selgemaks!“ näitavad, et sihitud oli täpselt.

Tänuga korraldajatele
Ulvi Mustmaa, Räpina Aianduskool, täiendkoolituse ja arenguosakonna juhataja

Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.

Osaleda saab kolmes kategoorias:

– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Loe edasi: Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega

Rahvusraamatukogu riiulite ees
Rahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.

Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.

Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.

Rõugõn om 27. oktoobril tandsuklubi

Tantsuklubi plakat
Tandsuklubi om Rõugõ rahvamajan neläpäävä, 27. oktoobril kell 18.

Tulõjil pallõldas üten võtta tarõkängä vai -sussi ja midägi hääd tsäilavva pääle. Edimält opatas, perän tandsitas ja laultas. Kavan ka tandsu ja laulu rahva telmise pääle.

Mängvä ja oppasõ EMTA perimüsmuusiku, Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja tõsõ.

Väega oodõtas kampa pillimiihi Rõugõ kandist lähembält ja kavvõmbalt!

Tandsuklubi om massulda!