Rõuge noored aitavad Aafrikat

Euroopa Noored programmi toel viiakse   22.-30. oktoobril ellu noorteprojekt ” Maailmapuutujad” ( Worldtouchers). See toob Rõugesse kokku Eesti, Läti, Itaalia, Tšehhi, Slovakkia noored, et ühiselt arutada ja tegutseda maailma hoolivamaks loomise eest!

Projekti tulemusena on kogutud toetusfond Aafrika noortele ning loodud Maailmapuutujate kampaania tegevusprogramm igas riigis
kohapeal, selless eon lülitunud aktiivselt ka Rõuge kooli 5. klass, kes juba kolmas aasta viib läbi erinevaid tegevusi, millega kogutakse toetust Aafrika laste koolihariduse andmise heaks. Nende toetamiseks valmistatavad kokkutulnud ka Rõuges erinevat käsitööd ja küpsetisi, mida pakutakse 28.oktoobril Lindora laadal.

Septembri lõpus saabus Keeniast Rõuge valla noor Merle Piiskop, kes töötas seal pool aastat vabatahtlikuna sealsete laste heaks. Projektinädala raames tutvustab ka tema noortele laste elu-olu ja toetusvajadust Aafrikas.

Üks ÜRO aastatuhande arengueesmärke aastaks 2015 on saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus – Tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsed omandada alghariduse. Projekti “Maailmapuutujad” raames loodame algatada hoolivuskampaania, mille järeltegevused kestavad veel kaua ning mille raames saavad tähelepanu nii meie kui ka kaugemal elavad lapsed.
Rõuge Noorteklubi noortegruppi kuuluvad Kätlin Maran, Elis Tiivoja, Tarmo Kullas, Margo Raju, Leana Tiks, Maris Mägi, abiks toetavad noortejuhid ja vabatahtlikud noorteklubist.

Kerli Kõiv

Kunda hiiemäel tuleb hingede püha

Oktoobri viimase pühapäeva (30. oktoobri ) varahommikul kell 7.30 kutsub Maausuliste Viru koda Kunda Hiiemäele hingedeaja püha pidama. Oodatud on  maausulised, ehk inimesed, kes austavad ja järgivad võimalusel  esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Keedetakse ühisputru, kuid igaüks võib võtta söögilauale kaasa enda jagu  muud toitu ja jooki, mis on valmistatud kodus, värske ning puutumata.  Võimaluse korral on kohane kaasa võtta ka väike puuhalg või kasvõi oksaraag ühise lõkke jaoks.

Korraldajad paluvad selga panna valged või heledad puhtad rõivad, naistel peaks olema  seljas seelik ning pea kaetud.

Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sygiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X – 3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalenderiga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.

Narva Kutseõppekeskuses on koolivaheajal meistriklassid

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab 26. ja 27. oktoobril seitse erinevat meistriklassi üldhariduskoolide õpilastele, tutvustamaks oma kooli õppimisvõimalusi.

„Usun, et meie spetsialistide poolt läbiviidavad näidistunnid toetavad hästi põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi nende edasiste kutsevalikute langetamisel,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Meistriklassid on hea võimalus anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest meil,” lisas Veidenbaum.  Sarnased meistriklasse peetakse nii sügisesel kui kevadisel koolivaheajal.  

 26. oktoobril toimuvad mootoridiagnostika ja mehhatroonika meistriklass, veel antakse võimalus tutvuda majandusharidusega ning õpitakse tegema videofilme. 27. oktoobril valmistatakse martsipani, vilditakse seepi ning õpitakse tundma elektri seaduspärasusi.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.

Võrumaal otsitakse appi tegusaid MTÜsid konverentsikorraldusse

25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee

Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu

konverentsisarja logo

Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.

Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee  (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).

„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).

Piiri kõrtsis algavad mõnusad sügisõhtud

Vastseliina linnuse külastuskeskusesse esimene Piiri kõrtsi õhtu toimub homme algusega kell 19, kui kõrts avatakse pidulikult uues kuues.

Vanaaja kõrtsipeol esinevad “Ülemakstud rentslihärrad” ehk Võrumaa muusikud Tarmo Noormaa ja Lauri Õunapuu. Kavas on laulud ja pillilood 19.-20. sajandi vahetuselt. Õpetatakse vanu seltskonnatantse. Info järgmiste õhtute kohta:

Järgmised kõrtsiõhtud toimuvad 4. novembril, mil salongilaule laulab Erkki Otsman ja 26. novembril, kui kõrtsis etendub Andrus Kiviräha :

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.

TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!

Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)

Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.

 

 

Valmis kodanikeühenduste andmebaas

Kodanikeühiskonnad koondusid uude virtuaalsesse andmebaasi, kust leiab kogu vabaühendusi puudatava info, alustades ühenduste arvust ja lõpetades statistikaga. Portaal kannab üldnime „Kodanikeühiskonna portree“ (KYPO). Selle eesmärk on suurendada kodanikuühiskonnaalast teadlikkust ja kinnistada võrdse kaasamise praktikat nii riigi kui maakonna tasandil. KYPO andmestiku alus on riigi statistikas leiduv ühenduste tegevusalade klassifikaator.

Teadmised on kaasajal üks võimu allikaid ja igal kodanikul on õigus olla teadlik tema eesmärke ja huvisid puudutavatest riiklikest või kohalikest algatustest. Riik algab teadlikest kodanikest ehk meist,“ ütles projekti eestvedaja Aare Kasemets.

Veebilehel www.kypo.ee on andmed jagatud kolmeks silmale hästi eraldatud osaks. Esimene – Portree – annab üldise ülevaate kodanikeühiskonna aktuaalsest infost, näiteks mitu organisatsiooni tegutseb mingis valdkonnas, milliseid teenuseid pakutakse, millised töökohad on vabad ja kes tegeleb eestkostega.

Teine osa – Kodanikeühiskond – on kaasamise planeerimise, rahastamisotsuste jms teabesüsteem, kust leiab vabaühenduste tegevusalad, asukohad, liikmete arvu ja projektid.

Kolmas osa – Kodar – koondab kodanikeühiskonna arengukava (KODAR) 2011-2014 indikaatoreid ja statistilisis muutujaid alates 2010. aastast.

KYPO andmebaas on kavas kujundada avatud platvormina, mida on võimalik lihtsalt riigiasutuste ja ühenduste koostöös edasi arendada. Veebileht pole veel lõplikult valmis ja ootab 20. novembrini igasuguseid sisulisi ja vormilisi ettepanekuid ja arvamusi.

Portaali täienemine on mõeldud kahepoolsena, kuigi suurem vastutus jääb ühenduste kohta andmeid koguvale riigile. „Aga eeldame, et enda andmete lisamisest on huvitatud vähemalt need ühendused, kes tahavad kaasa rääkida nii kohaliku kui riigi taseme otsustusprotsessides,“ sõnas Kasemets.

Riiki võiks motiveerida kokkulepe, kus kõik riigieelarvega seotud kodanikeühenduste rahastajad hakkavad näiteks alates aastast 2014 projekte menetlema KYPO-sse sisestatud teabe ning taotluste alusel. Sel juhul täidaks KYPO sarnast riigi andmebaasi rolli nagu Eesti teaduselus täidab Eesti Teaduse Infosüsteem, mille alusel toimub teadusprojektide rahastuse taotlemine, kandideerimine ametikohtadele, kõrgkoolide teadustegevuse hindamine jpm.

KYPO projekti rahastas Kodanikeühiskonna Sihtkapital (KÜSK).