Kolgaküla rahvamaja valmistub juubeliks

Seoses Kolgaküla rahvamaja 80 aasta juubeliga sel sügisel on Kolgaküla seltsi juhatus kuulutanud välja:
1. Kolgaküla rahvamajaga seotud meenete kogumise ja mälestuste salvestamise. Kellel on pilte, filmilõike Kolgaküla rahvamajast, vanu kutseid, kuulutusi vms või kes on nõus Kolgaküla rahvamajast kaamera ees rääkima, see võtku rahvamajaga ühendust;
2. Kolgaküla lipu kavandi konkursi tähtajaga 20. oktoober.

Info: kaisa@kolgakyla.ee või tel 523 9239.

Ilmus esinduslik album Räpina aia- ja ajaloost

Kaante vahele on jõudnud album „Räpina – aiad ja pargid. Räpina aia- ja ajaloost”, raamatu autor on tunnustatud maastikuarhitekt Tiina Tallinn.

Raamat tutvustab Räpina miljööväärtuslike haljasalade kujunemislugu, nende asjatundlikku ja teadlikku kujundamist.

Räpina aianduskooli kodulinn Räpina on tugevate aiandustraditsioonidega linn, kus saab aiandusharidust ja kust on võrsunud põhiosa Eesti aednikest. Üks Räpina märgilisema tähtsusega ja nähtavamaid pärandkultuuri väärtusi on pargid, haljasalad ja koduaiad.

Aiakoolilinnas Räpinas on lausa 20 avalikku parki ja haljasala. Nende kujundamises on näha asjatundlikkust, läbimõeldust ja selle tulemusena ilu.

Äsja trükivalgust näinud raamat „Räpina – aiad ja pargid” on esimene ja seni ainus esinduslik album, mis läbimõeldult ja süsteemselt esitab Räpina haljasalade kujunemisloo.

Raamatus on palju pilte, teisalt annab see uurimusliku ajaloolise ülevaate paralleelselt eesti, inglise ja saksa keeles, kuidas kujunes Räpinast esindusliku haljastusega miljööväärtuslik väikelinn.

Lüllemäe raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama.

Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses.

Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com.
 

Naiste hariv pühapäev Pähnil

RMK Pähni looduskeskus on homme, 16. oktoobril kella 12st naiste päralt. Kavas on üritus pealkirjaga „Naised sügises”.

Naisi ootavad õpitoad ja erilised on need naised, kes seal õpetavad, õigemini oma kogemusi ja tarkusi jagavad.

Osaleda saab järgmistes õpitubades: „Leivategu. Armastus käib kõhu kaudu”;
„Kõlavöö tegemine”; „Tervisetuba – jooga”.

Pärast ühe õpitoa läbimist saab ühiselt osaleda tervisetoas, kus Metsamoor annab naistele nõu ja jagab soovitusi, kuidas sügisel tervist hoida ja turgutada, kasutades looduse varasalve.

Üritus on tasuta, aga korraldajad ootavad oma tulekust etteteatamist. Lisainfo tel 5300 2181.

Taebla parimad hoidiste tegijad on selgunud

9. oktoobril tehti Taebla kultuurikeskuses teatavaks hoidiste konkursi n-ö parimad palad. Peaauhind läks „Lumemarjamoosi” eest Aili Randmaale ja Anne Laurile Martna põhikoolist.

Võitjaid selgitas välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ülle Erman, Margit Tülp, Maiu Kallas ja Gregor Alton. Peaauhinnaks oli 10 kg suhkrut, lisaks jagati välja üheksa eriauhinda. Kõik kohaletulnud said näitusele toodud hoidiseid maitsta.

Kokku tõid 20 osalejat konkursile 34 hoidist. Enamik osalejaid oli Taebla vallast, aga mõned ka Haapsalust ja Martna vallast.

Näitus toimus riikliku puu- ja köögivilja teavituskampaania raames ning oli osa tervisliku toitumise nädalast Taebla vallas.

Võitnud „Lumemarjamoosi” retsept:
1 kg peeti, 1 kg alõtšasid, 1 kg suhkrut

Täna tähistatakse Eestis hõimupäeva

Täna, 15. oktoobril on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev.

Hõimupäeva mõte on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustada niimoodi soome-urgilaste ühist pärandit.

1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.

Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.

Tuulemaal jätkub Liivakella Seminar

Suur sügis on juba kätte jõudnud ja viimane aeg on alustada aruteludega Liivakella Seminaris. Tallinna Waldorfkoolis Tuulemaal on sellel sügissemestril taas tulemas põnevad arutelud huvitavate esinejatega eri teemadel.

19.10 Alar Tamming „Inimliku äri võimalikkusest?“
02.11 Egon Nuter „Nali tõe teenistuses?“
09.11 Märt Treier „Manipuleerida või mitte?“
16.11 Merle Karusoo „Näitleja kui vaha lavastaja käes“
23.11 Jüri Jaanson „Rutiini talumine – teadus või kunst?“
30.11 Richard Villems „Pärinemise lugu – müüt või tegelikkus?“
07.12 David Vseviov „Kuhu on maetud kurja juur?“
Pange vaim valmis, et kohtuda teekaaslastega juba nädala pärast (19.10) kell
17:00 – 20:30 Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12.

Lisainfo: Aivar Haller, tel 5162211

Võimalus kandideerida teatrikoolitusele Inglismaal

21.-28. novembril toimub ASHA keskuses Inglismaal teatri- ja draamateemaline koolitus “Theatre as a tool of inclusion“. Kandideerimiseks täida vastav ankeet siin. Kandideerida saab kuni 20. oktoobri südaööni, osalejad valitakse 21. oktoobril.

Osalema ootame motiveerituid, 18…30-aastaseid erialase huviga inimesi, kes suhtlevad vabalt inglise keeles. Oodatud on loomulikult noorsootöötajad, huvijuhid, aga ka muud noortega tegelevad inimesed.

Loe lähemalt http://www.kah.ee/kandideeri-teatrikoolitusele-inglimaal/. Lisainfot jagab Hannele Känd, hannele.kand@gmail.com, tel 5669 8839.

Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata

Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Seto kongress. Foto: setomaa.ee
Mineväl aastagal Priksi Jane puult vällä märgit ja ello kutsut seto kultuuri nätäl oll s´ool aastagal 3.-9. oktoobrini ja tuuhu olli’ haarõt kõik Setomaa valla’. Mul om hüä miil üldä’, õt õgah vallah oll inemine, kiä võtt kultuurinädälit iist vitä’ ja vastut ka’ kõgõ iist. Taha siih kõiki tehnädä, kiä’ uma jou ja tarkusõga abih olli’ ja tii teele maani kumarusõ.

Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.

Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Loe edasi: Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl