Otepääl aetakse hundijuttu

Foto: treehugger.com
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Hunt meie looduses ja tema suhted inimesega”, juttu veab Peep Männil.

Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil räägib huntide olukorrast Eestis, nende sotsiaalsest ja territoriaalsest käitumisest, toitumisest ja sigimisest ning inimeste ja huntide omavahelistest suhetest ajaloos ja tänapäeval.

Loodusõhtu korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: 766 9293, 518 6747 (Margit Turb).

Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Massaažikoolitusel osalenud naised lahkusid rõõmsate nägudega. Foto: Katrin Aedma

Oktoobri alguses toimus Võrus india pea- ja näomassaaži koolitus. Koolitama oli tulnud indialane Vicky ja tema abikaasa Katrin Aedma. Katrin rääkis teoreetilist osa, selgitas india peamassaaži päritolu, samuti millal seda tegema peaks ja millal teha ei tohiks.

Vicky õpetas eelkõige praktilisi oskusi. Hommikul alustati 10-st ja õppetöö käis kella 18.00-ni. Vahepeal toimusid vitamiinipausid ja kõigil osalejatel oli võimalik uudistada ja osta idamaa.com rändkaupluse imelisi ehteid.

Päev oli pikk ja põnev, kuid ühest päevast oskuste omandamiseks ei piisa. Osalejad said koolitusmaterjali, protsessi spikri ja tunnistuse, et on kursuse läbinud ja võivad oma lähedaste peal praktiseerida. Selleks aga, et igaüks omandaks india pea- ja näomassaaži ICM võtted, tuleb igal ühel tublisti tööd teha, harjutada ICM praktikapäevadel ja videokoolituse abil.

Koolituse tagasiside naiste poolt oli motiveeriv ja praktikapäevad toimuvad oktoobris veel enne seda, kui õpetajad Indiasse sõidavad.

Loe edasi: Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Otepää Gümnaasiumis toimuvad Tartu Ülikooli õpikojad

Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programm on Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, TÜ füüsika instituudi ja TÜ Teaduskooli arendatav programm. Otepää Gümnaasium kandideeris programmi tugikooli saamiseks ning 2011/2012 aastal ongi õpilastel võimalik osaleda bioloogia, keemia ja põhikooli füüsika õpikodades.

Õpikodade programmi eesmärgiks on pakkuda 7.-12. klassi õpilastele regulaarseid laboratoorsetel töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet ja valikkursuseid ning heal tasemel praktilist erialast koolitust õpikodade töös osalevate tugikoolide loodusainete õpetajatele.

Lisaks sellele saavad õpikodade programmis osalevad õpetajad tööjuhendid ja TÜ tunnistused, et vastavaid kursusi ka ise läbi viia. Juhendajateks on Tartu Ülikooli vastava koolituse läbinud loodusteaduslike erialade magistrandid ja doktorandid. Materjalid ja eksperimendivahendid on juhendajatel kaasas.

Üks õpikoda kestab korraga 4 tundi, 8 korda kuni õppeaasta lõpuni. Otepää Gümnaasiumis toimus keemia õpikoda 3.oktoobril, 19.oktoobril toimub põhikooli füüsika ning 8.novembril bioloogia õpikoda. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumis toimuvad Tartu Ülikooli õpikojad

Läheneb Värska fotokonkursi tähtaeg

Värska Vallavalitsus kutsub kõiki fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui lapsi – osalema fotovõistlusel. Teema on „Tegus Värska vald“. Oodatud on tööd tegusatest inimestes kodus tööl ja puhkehetkel.

Konkursi eesmärk on saada häid fotosid Värska vallast ja ühtlasi propageerida fotokunsti. Oodatakse töid Värska valla miljööst, elanikest ja arengust.

Võistlusel võivad osaleda kõik, v.a. konkursitööde hindamisega seotud žürii- ja nende pereliikmed. Võistlusel saab osaleda vaid Värska valla territooriumil tehtud fotodega. Konkurss toimub kahes vanuserühmas: noored, vanuses kuni 17 aastat ja täiskasvanud, vanusega alates 18 eluaastast.

Esitatavad tööd võivad olla nii must-valged kui värvilised, pildistatud filmi- või digitaalkaameraga, konkursile esitada töid ainult digitaalselt. Esitada võib ainult töötlemata fotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Iga osaleja võib esitada kuni 10 tööd. Osaleja peab olema kõik fotod ise pildistanud. Digitaalsel kujul esitatud töö minimaalne suurus on 2 (kaks) megabaiti. Loe edasi: Läheneb Värska fotokonkursi tähtaeg

Võro kiil Tal’na ülikoolin

26. mihklikuu pääväl sai Tal’na Ülikoolin Euruupa kiili pääväl ka võro kiilt oppi. Euruupan kõnõldas pia 200 kiilt. Euruupa kiili pääväl sai ilma massulda oppi ütte jako näist, päält võro keele viil kihnu, hispaania, prantsusõ, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu ja ungari kiilt.

Võro keele huviliidsi oll’ kokko tulnu paras suurõ maakooli klassi täüs, oppajas oll’ Tal’na Ülikooli vanõmbtiidrü Kõivupuu Marju.

Tä andsõ ka kihnukeelitsehe uudissõsaatõhe võrokeelidse intervjuu võro keele ja kultuuri kotsilõ. «Ütstõsõst oll’ peris rassõ arru saia, päälegi kõnõlasõ võrokõsõ kõvastõ virgõmbahe, ku kihnlasõ omma harinu,» muheli Marju.

Uma Leht

Täna avatakse Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula

14. oktoobril kell 19 avatakse pidulikult Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula. Gümnaasiumi hoone valmis 50 aastat tagasi – nüüd renoveeriti aula multifunktsionaalseks saaliks, mida koolile lisaks hakkab kasutama ka Suure-Jaani kultuurimaja.

Aulasse paigaldati akustilistest plaatidest moodullagi ja uued aknad ning parkettpõrand, ehitati tribüün ja trepiastmestik, akendele paigaldati puldiga juhitavad valgusrulood. Lisaks soojustati välisseinad, vahetati küttetorustik, ehitati välja ventilatsioonisüsteem ning evakuatsiooniks uus välistrepp, paigaldati tuletõkkeuksed. Renoveerimistööde käigus said uue ilme ka aula esised trepikojad nii 2. kui 3. korrusel ning seoses tribüüni ehitamisega veel kaks ruumi. Aulas on üle 360 koha.

Ehitustöid tegi osaühing Silindia, omanikujärelevalvet teostas Mait Tael firmast P.P.Ehitus. Sisekujundaja oli Kirsi-Ann Nuter. Renoveerimiseks kulus kokku üle 250 000 euro – kogu raha tuli Suure-Jaani valla eelarvest. Aula sisustamisel kontsertsaaliks aitas MTÜ Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing, kes sai PRIA Külade uuendamise ja arendamise meetmest 59 344,30 eurot toetust toolide ning heli- ja valgustehnika ostmiseks.

Pärast pidulikku lindilõikamist järgneb kingitus vallarahvale – kuulajate ette astub Maarja-Liis Ilus, keda saadab Peeter Rebane.

Leili Kuusk

Eestimaa lapsed kutsuvad maailma puhtaks koristama

Sellest nädalast saab erinevates Eesti linnades näha laste poolt meisterdatud plakateid, mis kutsuvad üles Teeme Ära maailmakoristuse aktsioonile kaasa aitama.

Abikäe ulatasid 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis sellest nädalast kuni 6. novembrini hakkavad kaunistama 10 erineva linna bussiootepaviljone ja välimeediapindu.

Nüüdsest on 50 erinevat originaalplakatit üleval viies erinevas linnas – Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus, Viljandis ja Narvas. Järgnevate nädalate jooksul jõuavad uued plakatid ka Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Rakvere linnaruumi.

Järgmisel aastal 24. märtsist kuni 25. septembrini toimuv Maailmakoristus 2012 on selle mõtte kandjaks ning ühtlasi ka Teeme Ära rahvusvahelise liikumise esimene suur ühisettevõtmine. Maailmakoristuse aktsiooniga on tänaseks liitunud eestvedajad 70-st erinevast riigist.

Veel on võimalik ka koolidel-lasteaedadel plakatite joonistamises kaasa lüüa, selleks tuleks endast märku anda aadressil: maarja@letsdoitworld.org

Loe lähemalt www.letsdoitworld.org ja www.worldcleanup2012.org

Maal om kimmämb

Allasõ Tiia,
Võro instituudi oppuisi kõrraldaja

Perämädsel aol saa-i arvu, kas ilmalõpp om juba käen vai sõski viil mitte. Kiä parhilla (raha)börse pääl sündüväl silmä pääl hoit, tund näütüses pangandusõ mängukaardimajakõsõna kokkusadamisõ võimalust kae et mitu kõrda päävän.

Ütskõik mis, a säändse segädse ao kimmämb kapital vai tagala om uma maakotus – maaelämine. Liinakortinan avitas ütest eelektrildä pääväst, ku elu muutus ilmvõimadus.

Pääle tõist ilmasõta alanu mõtsavelendüse sälätagutsõs olliva elujõvvulidsõ talu. Parhillanõ poodi päält eläjä maainemine saa-i vastapandmisliikmist tukõ. Saa kukkivõrd tuu, kiä pindremaad pidä.

Pääle naanu vahtsõnõ kooliaasta näütäs, et kõrrast inämb aoluulidsõ Võrumaa kuulõ püürd uma näo uma maa poolõ. Ku timahavva keväjä oll’ umakultuurioppus 20 aoluulidsõ Võromaa koolin, sõs nüüt sügüse om naid kuulõ jo 22. Noidõ 22 kooli siän om viis säänest, kon minevä aasta opsõ üts klass (vai tsõõrisats), a timahavva opatas vähämbält katõlõ klassilõ, satsilõ.

Ku parhilladsõ ao inämbüste liinastunu inemise nägevä perämäst tagalat sõski maal/maan, sõs kooli nakkasõ tuun kõrrast inämb är tundma ümbretsõõri olõvat kultuurikeskkunda.

Mihklipäävä kõnõl’ tunnõt rahvamuusik ja rahvamuusiga oppaja Hainsoo Meelika Võrul võru keele oppajilõ tuust, kuis üten Tal’na keskliina koolin olõ-s täl võimalik opada vanna mängu, kon osa latsi omma kulli ja osa kana. Loe edasi: Maal om kimmämb