Palupõhjas plaanitakse loodus- ja talgulaagrit peredele

Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest 28. – 30. oktoobril toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager just peredele.

Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas „ragistamisel“, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.

Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna siit: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4

Täpsem info: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, tel 56469026, e-post siim@elfond.ee, www.talgud.ee

Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.

Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.

Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Loe edasi: Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Räpinas saab õppida vana palkmaja soojustamist

Kõik huvilised on oodatud säästva renoveerimise koolituspäevale kolmapäeval, 19. oktoobril Räpina Keskkonnamajja. Esinejateks on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Endrik Arumägi ja Üllar Alev. Koolitus „Vana palkmaja soojustamine“ keskendub palkmaja soojus- ja niiskusrežiimile ja antakse praktilisi õpetusi kuidas korrastada vana palkmaja.

Koolitus on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine internetis www.vanaajamaja.ee/koolitused kuni 16. oktoobrini. Koolituse algus keskpäeval. Koolituse läbiviimist toetab Põlvamaa Europe Direct Infopunkt.

Allikas: Rutt Riitsaar, Põlva Maavalitsus

Sänna Kultuurimõis ootab loengutele ja kontserdile

Sänna Kultuurimõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, millest on kutsutud osa saama kõik huvilised.

19. oktoobril kell 19 Mordva folklooriansambli “Kelu” (kask e.k.) kontsert. Repertuaaris on traditsiooniline ersa ja mokša rahvamuusika, -tantsud ja kombetalitused. Kontserdi ülesehitus on õpitoa vormis – tantsudes ja lauludes saab kaasa lüüa.

21. oktoobril kell 19 astronoomia-alane loeng “Päikesesüsteemi uurimine automaatjaamadega”. Kell 20 TAEVAVAATLUS. Õpituba juhendab Tartu Observatooriumi erakorraline teadur, Eesti Astronoomia Seltsi esimees Taavi tuvikene.

22. oktoobril kell 11 puitakende ja -uste renoveerimise õpituba. Juhendab Hendrik Noor. Osalemiseks palume registreeruda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929

4. novembril kell 19 astronoomia-alane loeng “Tänapäevane teleskoobivaatlus”. Kell 20 TAEVAVAATLUS. Õpituba juhendab erakorraline teadur Tiina Liimets. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis ootab loengutele ja kontserdile

Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas

Lodi Võrtsul. Foto: Margus Uudam
Nüüdseks kaks nädalat Valga- ja Viljandimaa vetes loodussõite teinud lodi “Jõmmu” võtab uuel nädalal kursi Võõpsule ja Värskale.

Võõpsu sadamast Lämmijärvele algavad sõidud kolmapäeval, 12. oktoobril, 16. oktoobril sõidetakse edasi Värskasse ja tehakse sõite seal. Põlvamaa vetest lahkutakse 19.oktoobril.

Lisaks päevasel ajal toimuvatele lastesõitudele on plaanis ka väljaspool tööaega toimuvad loodussõidud, kuhu on oodatud kõik, kel vete, looduse ja laevade vastu huvi.

Looduslodja retki Põlvamaal toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem teave ja broneerimine www.lodi.ee, tasumine kohapeal.

Lisainfo: Liisa-Lota Kaivo, MTÜ Emajõe Lodjaselts, tel 555 99 100 Loe edasi: Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas

Viljandimaa premeerib noorsootöötajaid

Viljandimaa noorsootöö preemia kandidaate saab esitada kuni 21. oktoobrini. Tunnustust väärivaid noorsootöö preemia kandidaate võib esitada viies kategoorias: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö, aasta tegu, aasta noorsootöötaja ja aasta noor.

Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm, mis on saadaval kodulehel http://www.viljandimaa.ee/?mod=news&id=2123 ning saata see postiga Viljandi Maavalitsusele (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine” või elektrooniliselt e-posti aadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee hiljemalt 21. oktoobriks 2011. Loe edasi: Viljandimaa premeerib noorsootöötajaid

Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Urmas Sisask on oktoobrikuus Lasnamäe linnaosa resideeruv helilooja. Hiljuti Kadrioru-Lasnamäe piirile kolinud Urmas Sisaski muusikat mõjutab suuresti täheteadus, samuti šamaanirituaalid ja eesti regilaul. Sisaski autorikontsert, loeng-kontsert ning õpilaskontsert tema muusikast kuuluvad läbi aasta kestvasse sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale“, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Juba reedel, 13. oktoobril kell 18 annab Urmas Sisask Lasnamäe muusikakoolis loeng-kontserdi „Universumi muusikast“, rääkides klaveripalade vahele oma kauaaegsest huvist – täheteadusest. Sisask kõneleb ka enese loomingu seostest tähtedega, näidates teemakohast pildimaterjali. Laupäeval, 21. oktoobril toimub samas aga õpilaskontsert Urmas Sisaski loomingust.

Nagu kõigis linnaosades senimaani, on ka Lasnamäe resideerumisaja peasündmus Urmas Sisaski autorikontsert, mis toimub laupäeval, 22. oktoobril kell 18 Kultuurikeskuses Lindakivi. Autorikontserdi kavas on Urmas Sisaski piiri tagagi tuntuks teinud koorimuusikat, aga ka loomingut, mis Sisaski jaoks eksperimentaalsem – näiteks popmuusikat. Kogu kava kroonib esimest korda kõlav „Koolide regilaul ja hümn“, mis on loodud spetsiaalselt Lasnamäel resideerumise tarbeks. Kontserdil astuvad üles Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhatusel ja ansambel Karavan ning solistidena laulja Lea Liitmaa, sopran Maria Šugailo ja bajaanimängija Igor Jermakov. Sissepääs kontserdile on tasuta. Loe edasi: Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Otepääl tuleb matkahooaja lõpüritus

16. oktoobril toimub Otepää matkahooaja lõpetamine. Otepää matkahooaeg algas selle aasta veebruarikuus: talvised matkad sai läbida suuskadel, ülejäänud ajal jalgsi või jalgrattaga. Matkaradadel olid avatud ka sihtpunktid, kus matkalisi oodati sooja teega. Kokku käis matkamas üle 90 matkaja.

Otepää abivallavanema Merlin Müüri sõnul olid matkad populaarsed – kokku käis matkamas üle 90 inimese. “Lõpetamise puhul toimub tegelikult veel üks matk – koguneme Tehvandi Spordikeskuse peahoone ehk Pentagoni juurde ning sealt läheme rullirajale matkama,” rääkis Merlin Müür. “Külastame Tehvandi hüppetorni ning seejärel jagatakse parimatele matkalistele Tehvandi kohvikus meeneid.”

Matkasarja korraldas Otepää Vallavalitsus.

Allikas: Monika Otrokova, www.otepaa.ee

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.

Eesti randtiir elas 24aastaseks

Tänavu 10. mail leidis ornitoloog Kalev Ratiste Matsalus Kakrarahult randtiiru laiba, kellel oli jalas rõngas infoga “Estonia Matsalu H167843”.

Nüüd selgus Matsalu rõngastuskeskusest järele pärides, et lind oli rõngastatud Peeter Raja poolt 30. juunil 1987 Vaistes, Pärnumaal. Seega, arvestades et tiirudel kooruvad pojad reeglina mai lõpus-juuni esimesel poolel, oleks see lind umbes kuu aja pärast saanud 24aastaseks. Teisisõnu, see lind on vastu pidanud 24 pikka rännakut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi.

“Usun, et tegemist on Eesti jaoks uue randtiiru vanuserekordiga,” arvab Ratiste linnuhuviliste meililistis.

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kinnitab teadet: “Senine rekord kuulus randtiirule, kes rõngastati veel MOSKWA rõngaga täpselt samal päeval, aga kolmkümmend aastat varem (30. juuni 1957) Leo Aumehe poolt Saaremaal Ruhve kandis Ülemise Felderi (või Telderi?) nimelisel maalapil. See isend leiti surnuna 22. juunil 1980 Tõstamaa Kivilaiult.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.