Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia

Kultuuripreemia vastuvõtmisel: (vasakult) Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, LLLi president Koldingi linnapea Per Bodker Andersen ja Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.

Punklaulupidu Rakveres tänavu suvel.

Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Obinitsa Seto Muuseumitarõs tuleb muinasjutuseminar

Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.

Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt

Võrumaal Rõuges avatakse uus jääväljak

Neljapäeval, 13. oktoobril avatakse Võrumaal Rõuges valla sünnipäevanädala raames Võrumaa hokikeskuse normaalmõõtmetega jääväljak. Rõuge liuvälja saavad talvekuudel kasutada nii hokimängijad kui ka hobiuisutajad.

Pärast avatseremooniat saavad soovijad minna kepikõnniringile. Kuna külmataat oktoobris jääd teha ei taha, siis hokiklubi Rõuge Snaiprid koduväljakul veel litreid mängu ei panda.

Uue jääplatsi valmimise tähistamiseks harrastatakse meeskonnasporti hoopis Rõuge kooli spordihoones, kus algusega kell 18 algab jalgpallilahing Rõuge ja Võru jalgpalliklubi vahel. Jõudu katsuvad jalgpallis ka Rõuge valla endised, praegused ja tulevased vallavanemad ning volikogude esimehed.

Värska Veekeskuses tuleb lionsi heateopäev

Laupäeval, 8. oktoobril on Värska Veekeskuses koostöös lionsklubiga LC Põlva heateopäev.

Üleriigilise lionsklubide heateopäeva tähistamisega seoses saavad lapsed vanuses (5-14 a.) külastada Värska Veekeskust poole hinnaga ning perepileti ostjatele jagub üllatusi.
Kohapeal saab teha ka annetusi kogumispalli, mis asub veekeskuse fuajees ja kuhu kogunev toetusraha läheb Põlvamaa paljulapseliste perede toetuseks.
Lisainfot Värska Veekeskuse külastuseks leiab kodulehelt: www.spavarska.ee  
Lisainfo: Marko Avikson, LC Põlva president, tel 522 1044.

 

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele

Lõõtsamees Heino Tartes. Urmas Volmeri foto

7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Paides peetakse nädalavahetusel kartulifestivali

Laupäeval saab Paides slaavi kultuuriühingu eestvedamisel hoo sisse kartulifestival. Kultuurikeskuse parklas aga toimub oktoobrilaat, kus saab soetada omale talvekartuli ja kaubelda aia- ja juurviljade, käsitöö, toidu- ja tööstuskaupadega.
 
Oktoobrilaat toimub Paide kultuurikeskuse parklas 8. oktoobril kella 10-16, kartulifestivali üritused kestavad kella 10-19.

Paide kultuurikeskuses räägitakse festivali raames kartulisortidest, saab küsida nõu kartulikasvatuse kohta, haiguste ja kahjurite tõrjeks.

On avatud töötoad ja näitused. Saab kartulitoite degusteerida jne.

Harku rabas saab end sügisvirgeks joosta

Pühapäeval, 9. oktoobril toimub Harku rabas järjekorras 76. rabajooks.

Seekordne jooks kuulub rahvusvahelise vähinädala programmi. Jooksu korraldavad projekteerimisfirma Sweco Projekt ja Nõmme linnaosa valitsus koos partneritega.

Jooksu järel esineb laulja Erich Krieger.

Rabajooksul on peamine osavõtt, mitte võit, aga esimeses ühisstardis antakse võimalus ka jõudu katsuda. Neil, kes ei ole jooksuga mõnda aega tegelnud, on võimalus läbida rada käies.

Rabajooks pikkusega 6,3 kilomeetrit toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finiš suletakse kell 13. Esimese ühisstardi kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (sündinud 1999. a ja hiljem) saavad auhinna. Esimesele 1450 lõpetanule on ette nähtud traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral ka eriauhind. Jooksust osavõtt
on tasuta.

Tänavune ehteaasta kulmineerub oktoobris-novembris

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.

22. oktoobril avatakse maakondades ehtekojad, kus kus õpetatakse valmistama helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid, aksessuaare jpm. Võimaluse korral peetakse loenguid, esitletakse rahvuslikku käsitööd filmide, demonstratsioonide ja meistriklasside kaudu.

Maakondades korraldatakse samal ajal ka näitusi, kus tutvustatakse paikkonnale omaseid rahvarõivaid ja nende juurde kuuluvaid ehteid ning lisandeid. Lõppnäitus on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis novembris ja suur ehtekoda on avatud mardilaadal, kus osalevad ka meistrid mujalt Euroopast.

Rahvusvaheline konverents „Ornament – võti maailma” toimub Tallinnas 11.-13. novembrini. Konverentsil räägivad oma edulugusid eri maade käsitööettevõtjad ja disainerid, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri, muster, ornament.