MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus korraldab koolituse „Noortelt noortele koolitajaks!“

Kui oled vanuses 15-25 aastat ja soovid saada kogemusi noorte koolitajana, tule vabatahtlikuks! Programmi eesmärk on kaasata HIV-ennetustegevusse noori ning suurendada noorte teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest. Esimene koolitus toimub 4. novembril kell 14-17 Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses (Paide, Lai 33 III korrus).

Programm sisaldab noortelt noortele koolitajate koolitust (16 tundi, aeg: november-detsember 2011), noorteüritustel osalemist, HIV-teemaliste ennetusürituste korraldamist noortekeskustes, HIV-ennetuslike tundide korraldamist maakonna 9-10.klassidele, osalemist kooliüritustel ja maakondlikel noorteüritustel.

Vabatahtlikuna
•saad ise ja aitad oma eakaaslastel saada teadlikumaks sõltuvusmehhanismidest, põhjustest ning abistamisvõimalustest;
•saad kohtuda erinevate inimestega;
•saad esinemiskogemuse ning –julguse;
•saad koolitaja kogemuse;
•saad kaasa rääkida noorteürituste korraldamisel;
•saad konkreetse kogemuse vabatahtlikuna töös.

Oodatud on kõik aktiivsed noored ning noortega tegelevad spetsialistid!

Info ja registreerimine hiljemalt 2. novembriks: Margit Jullinen, tel 5373 5557, margit@sesok.ee või Tiina Larven, tel 518 9259, tiina@sesok.ee

Sänna kultuurimõis annab teada

4. novembril kell 19 toimub Sänna kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba: loeng “Tänapäevane teleskoobivaatlus”. Juhendab Tartu observatooriumi erakorraline teadur Tiina Liimets. Järgneb (selge ilma korral) taevavaatlus. Tasu 1 euro. Toetab Leader-programm.

13. novembril kell 13 toimub kultuurimõisa keraamikaklassis keraamika õpituba algajatele (tassi tegemine). Juhendab Pippin stuudio keraamik Kerli Pajusaar. Osalemine ainult eelnevalt registreerides: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi Noor). Tasu kolm eurot. Selle õpitoa järgmine osa toimub 26. novembril. Toetab Leader-programm.

18. novembril kell 18 toimub sorbi kultuuri õhtu, esitlusele tuleb film “Krabat”. Õhtut viib läbi Sänna kultuurimõisa vabatahtlik Tony Weniger.

19. novembril kell 11 toimub kultuurimõisa puutöökojas õpituba “Mänguasjade meisterdamine”. Juhendab Hendrik Noor. Osalemine ainult eelnevalt registreerides. Rohkem infot tuleb novembrikuu alguses. Toetab Leader-programm.

Esmaspäeviti kell 19 jooga, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Neljapäeviti (kuna kolmapäeviti toimub nüüd draamakursus) kell 18 toimub viie rütmi tants, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Sänna noortetoa info – Hindrek Vou: weouyou@gmail.com või 5647 4448.

Linnalabor saab viieseks

Linnalaboril täitub viies tegutsemisaasta, mida on kõik oodatud tähistama projektiruumis März (Tallinn, Olevimägi 7).

2. novembril kella 20st mängivad urbanistid plaate ja esineb punktrupp, töötab joogibaar, peetakse kõnesid ja vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik, mida Linnalabor nende aastate jooksul teinud on.
Sünnipäevakingina kogutakse uksel piletiraha 3 eurot. Baari jaoks tasub samuti sularaha varuda. Pidu kestab varaste hommikutundideni!
Linnalabor – www.linnalabor.ee

Eestimaa rahvused kutsuvad ühisesse tantsuringi

Sel laupäeval, 5. novembril saavad juba kolmandat korda kokku Eestimaal elavad rahvused, et tutvustada oma pärimuskultuuri. Ühisel peol esitavad oma pärimustantse, -laule ja pillilugusid eestlased, kabardinid, lezginid, lätlased, tšerkessid, tšuvaššid ja ukrainlased.

Seekordne Kultuuriruumi rikkuse kontsert on pühendatud pärimustantsu aastale.

“Pärimutantsu võib mõista mingi kogukonna ehk pärimusrühma tantsuviisina, mida kujundlikult on nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või -elemente,” on selgitanud Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu teema-aastat
välja kuulutades.

Seega võivad kohaletulnud kuulajad-vaatajad näha erinevate rahvaste tantse ning kaasa lüüa ka ühises tantsuringis.

Kontsert, mille raames antakse üle ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri allfondi 2011. aasta stipendium, algab kell 15 Eesti rahvusraamatukogus. Sissepääs on kõigile tasuta.

Rohkem teavet: www.folkloorinoukogu.ee

Toidukoolitus Eesti tippkokkade juhendamisel

Sel laupäeval, 5. novembril kell 10 toimub Võrus eksklusiivne toidukoolitus “Euroopa toit meie
põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome saatkonna peakokk Ants Uustalu, et üheskoos arendada uusi ideid ja mõtteid eestimaise tooraine kasutamiseks euroopalikus köögis.

Töötuba ja koolitus toimub Võru Spordikeskuse teise korruse kohvikus suurlaada UMA MEKK 2011 raames.

Osalema on oodatud kõik kohalikud toiduettevõtjad, huvilised ning gurmaanid. Toidukoolitus on avatud kõigile huvilistele ning on tasuta. Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelnev registreerimine.

Täpsema info ning registreerimiseks vajaliku info on siin:
http://www.voruleader.ee/et/uma-mekk-suurlaat-2011/280-uma-mekk-2011-kokakoolitusele-registreerumine.
Koolitusele registreerimine on avatud kuni vabade kohtade täitumiseni!

Koolituse programm:

10:00 Chef Ants Uustalu käe all valmivad hõrgutised kohalikust toormest

Chef Dimitri Demjanovilt presentatsioon “Uus Eesti köök” ja “New Nordic Kitchen”

11:30 Valminud toodete degusteerimine ning tutvustamine suurlaada UMA MEKK külalistele koolitajate poolt

Üritust korraldavad Europe Direct Võru teabekeskus ja Võru maavalitsus. Koolitust rahastavad Euroopa komisjon, riigikantselei ja Võru maavalitsus.

Aita eakal lähedasel suitsuandurit kontrollida

Ole tähelepanelik oma eaka lähedase, sugulase või naabri suhtes ning aita teda suitsuanduri paigaldamisel ja patarei vahetusel. Eakamatel inimestel on paratamatult raskem suitsuandurit lakke paigaldada või selle patareid vahetada. Läheneval jõuluajal saad nii näidata hoolivust või päästa isegi inimelu!

Suitsuandurit on lihtne paigaldada ja kontrollida
Hoolimata sellest, mis tulekahju põhjustab – hooletus suitsetamisel, hooletus lahtise tule kasutamisel, kütteseadmete rikked, hooletus toiduvalmistamisel või muu, sõltub suurema kahju ära hoidmine alati
põlengu avastamise kiirusest.

Suitsuandur annab esimestel minutitel märku ükskõik millisel põhjusel alguse saanud tulekahjust ja on seetõttu kiireim elupäästja. Eestis on kõige levinum suitsuandur, mis töötab patareidega ja mida on lihtne paigaldada. Juhtnöörid seadme paigaldamiseks ja hooldamiseks leiad veebilehelt www.suitsuandurid.ee.

Samuti on lihtne kontrollida, kas suitsuandur on töökorras. Selleks vajuta mõneks sekundiks alla testnupp, mille järel töökorras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute harva kostvate piiksudega. Siis on viimane aeg poodi uue patarei järele minna. Suitsuanduri töökorras olekut soovitatakse kontrollida kord nädalas.

Suitsuandur päästis hiljuti kaks inimest tulesurmast
22. oktoobri varahommikul teatati elumaja tulekahjust Põlvamaal Mooste vallas Suurmetsa külas. Esimene päästemeeskond jõudis kohale 12 minutiga, kuid hoone oli juba lausleekides. Päästjad said teada, et tulekahjust andis teada suitsuanduri häiresignaal, mis äratas kaks majas maganud elanikku, kes akna kaudu eluga välja pääsesid. Tulekahju tagajärjel hoone ja selle sisustus hävis. Päästekeskuse
menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse rikkest elektripliidi pistikus.

Aastal 2006. alustas päästeamet suitsuandurite alast teavitustööd ning kolme aastaga vähenes tulesurmade arv 100 inimese võrra 163 inimeselt 63 inimeseni.

Viljandimaal käivitus võistlus “Suitsuprii klass 2011 – 2012”

Sel aastal toimub Tervise arengu instituudi poolt korraldatav suitsuprii klassi võistlus juba kümnendat korda. Konkursi toimumise aeg on 10.10.2011-10.04.2012.

Suitsuprii klassi võistlus on suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.-12. klasside õpilastele. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Viljandimaal sõlmisid suitsuprii klassi lepingu 50 klassi 18 koolist ja kokku osalevad 707 õpilast ning nende klassijuhatajad.

Võistluses osalevate klasside ja koolide nimed on kirjas Viljandi maavalitsuse tervisetoa veebilehel www.viljandimaa.ee/tervis

Ülemaailmse noorte tubakauuringu (Global Youth Tobacco Survey 2007) andmetel on Eesti õpilastest vähemalt korra elu jooksul suitsu proovinud 80,4 protsenti ning ligi 35 protsenti õpilastest tarbib ka praegu mõnda tubakatoodet. Eesti on nende riikide hulgas, kus on suurim 13aastaste või nooremate
igapäevasuitsetajate arv: ligi 13 protsenti (ESPAD 2007), see tähendab, et tubakaennetusega alustada ei ole kunagi liiga vara.

Kõikide edukalt lõpetanud klasside vahel loosib tervise arengu instituut välja viisteist 320 eurost auhinda.

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Varbuse muusikamõis esitleb: Viljandi Gypsy Jazz Collective

Viljandi Gypsy Jazz Collective

5. novembril algusega kell 20 esineb Varbuse muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective.

Ansambel koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola.

Koosseis:
Maarja Soomre – vokaal
Eeva Talsi – viiul
Villu Talsi – mandoliin
Jaan Jaago – kitarr
Andres Alaru – kontrabass

Kontsert kestab 2×45 min. Pärst kontserti jämmsession – oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga.
Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, kohapeal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav  annetus al. 4€. Kaugemalt tulijatele soovi korral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada!

Kalev ja Nataly Lindal

Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tulevase Jõgeva riigigümnaasiumi hoone. Foto: Jõgeva linn

Jõgeva Linnavalitsus kuulutab välja avaliku nimekonkurssi loodavale riigigümnaasiumile. Konkursil võivad osaleda kõik üksikisikud, kollektiivid, sõpruskonnad ja muud huvigrupid. Konkursi lõpp-tähtaeg on 22. november 2011.

Käesoleva aasta 1. juulil sõlmisid Jõgeva Linnavalitsus ning haridus- ja teadusministeeriumi omavahel Jõgeva linna riigigümnaasiumi loomise lepingu, mille kohaselt on Jõgeva Linnavalitsusel kohustus esitada haridus- ja teadusministeeriumile omapoolne ettepanek loodava riigigümnaasiumi nime osas.

„Nime küsimus on kogu riigigümnaasiumi temaatika juures üks küllaltki tundlik aspekt.” kommenteeris konkurssi komisjoni esimees Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar. „Seetõttu oleme linnavalitsusega seisukohal, et parim nimi saab tulla kogukonna enda hulgast. Oluline on, et tulevase riigigümnaasiumi nimes peaks selgelt väljenduma siinse hariduselu kestvus ning piirkonna kultuurilis-ajaloolised juured.” seletas Kübar nimeotsingute tagamaid. Loe edasi: Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Tartlaste hinnangul on kodulinna elukeskkond viimastel aastatel märgatavalt paranenud, ilmneb äsjavalminud arvamusuuringust “Tartlane ja keskkond 2011”.

Linlaste küsitluse “Tartlane ja keskkond 2011” eesmärgiks oli analüüsida, kuidas tartlased hindavad oma elukeskkonda ning missugune on elanikkonna keskkonnaalane käitumine, arvamused ja hoiakud. Võrdlusena kasutati varasemate uuringute tulemusi, et hinnata elanike keskkonnateadlikkuse muutumist 10 aasta jooksul.

„Rõõm on tõdeda, eelnevate uuringutega võrreldes on märgatavalt paremaks hinnatud Tartu linna üldist elukeskkonda. Oma osa selles on kindlasti linlastel endilgi – umbes 80 protsenti küsitletutest soovib käituda keskkonnahoidlikult, osaleda heakorratöödel või anda omapoolne panus linnas roheluse loomisse,“ kommenteeris uuringu tulemusi linnapea Urmas Kruuse.

Varasemate küsitlustega võrreldes on kasvanud nende tartlaste osakaal, kes sorteerivad ja viivad kogumiskohtadesse majapidamises tekkinud jäätmeid.

Küsitletute hinnang oma tervisele on aastate jooksul paranenud ning heaks või väga heaks peab enda tervist juba ligi kaks kolmandikku küsitletutest. Enamik vastanuist leidis, et Tartu linna keskkonnategurid nende tervisele ohtu ei kujuta. Loe edasi: Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Septembris sündis 1276 last

2011. aasta septembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1276 sünnikannet.

Septembris registreeriti 656 poisi ja 620 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 20 paari – nendest 3 paari poisse, 6 paari tüdrukuid ja 11 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Rasmus, Artjom, Kaspar, Martin, Maksim, Robin, Aleksandr, Erik, Jakob ja Kristofer. Tütarlastele pandi enim nimeks Maria, Sofia, Laura, Anna, Annabel, Anastasia, Darja, Eliise, Elizabeth ja Mirtel .

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna septembri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 415 lapse sünd, Tartumaal 172, Harjumaal 159, Ida-Virumaal 116, Pärnumaal 70, Lääne-Virumaal 55, Viljandimaal 47, Raplamaal 40, Saaremaal 36, Valgamaal 33, Järvamaal 31, Võrumaal 26, Põlvamaal 24, Jõgevamaal 22, Läänemaal 20 ja Hiiumaal 10.

2011. aasta septembris sõlmiti kokku 531 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 24 ja notarite poolt 13 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 8, Läänemaal 1, Pärnumaal 1, Saaremaal 1, Tartumaal 10, Valgamaa 1 ja Viljandimaal 2 abielu. Loe edasi: Septembris sündis 1276 last

Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliini graafik muutub

Väinamere Liinide teatel läheb Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliin alates esmaspäevast, 31. oktoobrist üle talvegraafikule.

Talvehooajal, mil nõudlus on madalam, toimub nädalases graafikus 74 reisi sügisese 86 reisi asemel. Kehtib valdavalt nn neljatunnine graafik, kus ühest sadamast väljub reis iga nelja tunni järel. Kõrgema nõudlusega aegadel – neljapäeva ja reede õhtul ning pühapäeva pärastlõunal – on graafik tihedam. Samuti on tihedam hommikune väljumisplaan Heltermaalt, kui esmaspäevast laupäevani väljuvad kaks esimest reisi 6:30 ja 8:30.

Heltermaa-Rohuküla liini teenindavad kogu talvehooaja parvlaevad Hiiumaa ja Saaremaa. Saaremaa võttis teatepulga väiksemalt Ofelialt üle juba teisipäeval.

Talvegraafikus ei hakka enam toimuma eraldi ohtlike veoste reisid Rohukülast teisipäeviti kell 20:30 ja Heltermaalt kolmapäeviti kell 4:30. Uued laevad võimaldavad ohtlike veoste reisi ühendada tavareisiga, mis laiendab kõigi üle mere sõita soovijate reisiaja valikut. Tavareisijate jaoks on nüüd ohtlike veoste reis erinev ainult selle poolest, et väikesõidukid laaditakse alumisele autotekile ja laeva pardal on suitsetamine rangelt keelatud. Uued ohtlike veoste väljumisajad on Rohukülast esmaspäeviti kell 22:30 ja Heltermaalt teisipäeviti kell 6:30 – tänu sellele muudatusele sai lisada graafikusse täiendavad reisid neljapäeva õhtuks, mil nõudlus on suurem.

Allikas: Väinamere Liinid OÜ

Rapla saab täis kunstivalgust

Algamas on Raplamaa esimene kunstivalgusnädal, mis avatakse 31. oktoobril tuntud ja alles loometee alguses olevate kunstnike ühisnäitusega Rapla kaasaaegse kunsti keskuses.

Näitusel saab näha Kaido Ole, Kadri Alesmaa, Raul Meele, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luksi,  Riin Palloni, Kristel Luige, Sütevka Andres, Marilyn Jeeseri ja Mauri Grossi loomingut.

Näituse “Raplamaa kunst vol.1” kuraatori, kunstnik Riin Palloni sõnul on kõik näitusel eksponeeritud kunstnikud esindatud ka äsja ilmunud Raplamaa Kunstikalendris 2012. „Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda ma varem Raplamaaga siduda ei osanud,“ märkis Pallon.

Korraldajate sõnul juhib kunstivalgusnädal tähelepanu kunstile kui alternatiivsele valgustusallikale, mis mõtteliselt valgustab meie elu igal ajal, mil loomulikku valgust napib.

Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Kuressaare Linnavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on:

1. üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot;
2. üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot;
3. kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot;
4. üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot;
5. üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot;
6. üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot;
7. üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Kandidaate stipendiumikonkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud. Konkursil osalemiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud vabas vormis taotlus postiaadressile Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna 10, 93819 Kuressaare, märgusõna “Stipendium” või elektrooniliselt aadressile andra.tiik(a)kuressaare.ee Loe edasi: Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Valga Gümnaasiumis hakkavad õppima ainult gümnasistid

Valga Linnavolikogu otsustas 28. oktoobri istungil muuta Valga Gümnaasiumi tegutsemisvormi. Uuest õppeaastast hakkavad koolis õppima ainult gümnasistid.

Esmaspäeval, 31. oktoobril toimub üldharidusvõrgu ümberkorraldamiseks moodustatud komisjoni koosolek, kus kavandatakse anda koolidele konkreetsed ülesanded. Koolid peavad järgmiste sammudena uuendama arengukavad ja viima need vastavusse üldharidusvõrgu korraldamise suundadega.

Samuti vajavad muutmist koolide põhimäärused ning täpsustamist ootavad koolide klasside asukohad, personaliküsimused ja pedagoogide ühiskoolitused. Koolijuhtide ülesandeks on tegeleda ka õppekavade täiustamisega põhikooli osas ja töötada välja gümnaasiumi uued õppesuunad.

Uued koolide põhimäärused ja arengukavad tuleb direktoritel valmis saada jaanuariks, mil toimub linnavolikogu korraline istung

Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Põlva Kunstikooli õpilase 8 aastase Joosep Miina töö

4. novembril kell 15.30 alustab Põlva Kunstikool oma kümnenda tegevusaasta täitumist tähistavat üritustesarja näituse „Kümme tõmmist kunstikoolist“ avamisega.

Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse jalutusgaleriides ülespandud näitus annab läbilõike õpilaste töödest läbi aegade. Lisaks on salongis avatud näitus õpetajate loomingust.

Samal päeval kell 16.00 esitletakse Põlva kunstikooli maaliklassis juubelitrükist, kus vaadeldakse kooli tegemisi nii õpilaste silme läbi kui ka ruumilisest tähendusest lähtuvalt.

Kõiki kunstikooli vilistlasi, sõpru, lapsevanemaid ning kindlasti Põlva linna haridus- ja kultuurielu juhtfiguure ning edendajaid odatakse osalema kooli tulevikku vaatavasse mõttekotta. Mõttekoda modereerib Ivika Nõgel. Mõttekoja lõpus tutvustab oma viimaste aastate loomingut kooli vilistlane Riho Kall. Vilistlaste jaoks jätkub kooli sünnipäev Undergroundis asetleidva Wunderpunk peoga.

2001. aastal loodud Põlva Kunstikool on varem tegutsenud Põlva Noorsookeskuse Kunstistuudio mantlipärija. Õppetöö Põlva Kunstikoolis toimub riikliku huvialakoolide kunsti-õppekava alusel neljal õppeaastal ning sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja vormiõpetuse baaskursusi.  Loe edasi: Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Järvamaa ettevõtlusnädalal räägitakse vastutustundest

31. oktoobrist kuni 5. novembrini toimub Järvamaal maakondlik ettevõtlusnädal eesmärgiga tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada osalejate teadmisi.

Sellel aastal pühendutakse ettevõtluskultuurile, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Samuti tunnustatakse tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustatakse ettevõtlikku elustiili ning kasvatatakse ettevõtlusteadlikkust.

Esmaspäeval toimuvad gümnaasiumites ja põhikoolides ettevõtlusteemalised loengud, külastatakse ettevõtteid ning mängitakse majandusmänge.

Teisipäeval ootab Paide linnapea ettevõtjaid raekotta hommikukohvile. Ühises vestlusringis räägitakse rõõmudest ja muredest ning arutletakse linna arenguvõimaluste teemadel.

Kolmapäeval toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuses noortele suunatud üritus nimega „12H ETTEVÕTE“. Tegemist on Junior Achivementi poolt korraldatava aktiivse koolitusega, kus 12 tunni jooksul tehakse läbi ühe ettevõtte alustamise lugu. Päeva jooksul lahendavad noored neile püstitatud ülesannet ning omandavad kiirloengute abil teadmisi tootearendusest, finantside planeerimisest, turundusest ja muudest ärivaldkondadest. Valminud äriplaane hindab žürii, kes valib välja parima.

Neljapäeval tunnustatakse Väätsa Mõisas parimaid Järvamaa ettevõtjaid.

Laupäeval peetakse Paide Kultuurikeskuses juba 16. korda Järvamaa Messi.

Täpsema info Järvamaa ettevõtlusnädala kohta leiab siit.

Teaduskabaree aitab kaamose vastu

Mittetulundusühingu TeadusTeave eestvõtmisel ning koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ja Teatri Puhvetiga plaanime teaduse populariseerimise ürituste sarja teadus.kabaree. See on oma olemuselt Euroopast teada-tunda teaduskohviku formaadis ettevõtmine, mis ometi on rikastatud uute elementidega.

Kavatsus on igal õhtul kokku viia teadlane ja praktik, kes siis õhtujuhi eestvõtmisel omavahel ja publikuga ühel kindlal teemal arutlevad. Vaidlusi ei ärgitata, ka hoidutakse võimalusel poliitikast. Lahutamatult kaasneb õhtuga muusika ning korraldatakse mõttemäng kõigile kohalolijatele.

Õhtu naelaks võiks kujuneda teaduskuplee, mille esitab mõni kujukas ja mõttealdis laulja, luuletaja või kestahes kunstnik. Kui asi laabub, saab väljanäitusele panna ka teadusfotosid ning igasuguseid kunstiteoseid, aga miks mitte vahel ka pakkuda luulelisi tekste või koguni lühinäidendeid. Samuti on see sobilik paik, kus saab tutvustada värskeid teadust populariseerivaid trükiseid, üritusi ja muud huvitavat, mis ideega seondub.

Erinevate kultuurivaldkondade seostamine teadusega on end ülihästi õigustanud teadus.ee suvekoolides Käsmus, mis sel aastal toimus seitsmendat korda.

Paik on kindel ning see on Tallinnas Teatri väljakul nr 3 asuv Teatri Puhvet, mis on tuntud muu hulgas ka Guido Kanguri eestvedamisel peetava Jazzsalongi poolest. Esialgu on plaanis korraldada teaduskabaree õhtuid kord kuus, võimalusel kuu viimasel neljapäeval.

Teaduskabaree ei ole teadusaasta ametliku kampaania osa, vaid kodanikualgatus. Külastage ka www.teadus.ee.

Margit-Mariann Koppel

Triskele jäädvustas Kodavere regilaulud plaadile

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee

Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

5. novembril 2011 algusega 20.00 toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective kontsert. Huvilistel on võimalus osa saada Eeva ja Villu ning sõprade uue loomingulise kollektiivi elu esimese kontserttuuri lõppkontserdist.

Pärast kontserti toimub jämmsession, oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga. Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, koha peal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus alates 4€. Kaugemalt tulijatele soovikorral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada! Klubiüritusel osalemiseks vajalik registreerumine.

Viljandi Gypsy Jazz Collective koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola. Nendelt suurkujudelt inspiratsiooni ammutades, sukeldudes Eesti heliloojate loomingusse ning igaühe individuaalsest muusikalisest kogemusest oleme loonud oma visiooni. Nutikad arranžeerinud, energiast pakatav esitus, kikivarvukile ajavad improvisatsioonid ja koosmängust tekkiv sünergia on see, mis panevad meid tiksuma! See muusika lihtsalt toob naeratuse näole nii meil endil kui ka kuulajatel. Loe edasi: Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

Elanikud ootavad rahvaloenduselt tegelikku rahvaarvu

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

„Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud, seetõttu peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks. Küsimusele “Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?” vastas 74% „vajalik” ja 21% „pigem vajalik”. Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk, kes peavad rahvaloendust Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.

Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Valli Hilli (kural) ja Neissaarõ Maie tegevä umma ello pansionaadin huvitavambas: käävä jalotaman, kullõsõ raadiot ja kaesõ telekat. Foto: Kaisa Peedosaar
Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Võrus tulemas kasulik koolitus

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt ja koostööpartner SA Võrumaa Arenguagentuur kutsuvad projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“ raames moodulkoolitustele.

II moodul

Kohaliku omavalitsuse koostöö MTÜ-ga avalike teenuste delegeerimisel
8.–9. november 2011 kell 10-17.15, koolitaja Urmo Kübar

MTÜ võimaluste analüüsimine avalike teenuste pakkumiseks. Millised on MTÜ olemasolevad võimalused, oskused ja teadmised ning kuidas kasutada neid teenuste pakkumiseks? Näiteid kodanikeühenduste poolt pakutavatest avalikest teenustest; kohaliku omavalitsuse valmisolek avalike teenuste delegeerimiseks; kohaliku omavalitsuse ja MTÜde koostöö vajalikkusest ning raskuskohtadest, võimalikest lahendustes. Näiteid senistest praktikatest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot.

III moodul

MTÜ võimete hindamine avalike teenuste pakkumiseks, teenuste finantsanalüüs
1.–2. detsember 2011 kell 10-17.15, koolitaja Saima Mänd

Teenuste ideed ja nende analüüs; teenuste finantsanalüüs – kuidas koostada planeeritud teenuste kohta finantsprognoose ja kuidas hinnata, milliseid teenuseid käivitada? Teenuste tasuvusarvestused; teenuste hinnakujundusest; äriplaani koostamise vajalikkusest ning protsessist; teenuste turustamisest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot

Koolitused toimuvad Võrus, Jüri 27 Pächter House’is. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Info ja registreerimine: Helle Kivi, tel 54 52 1962 või lahedadlahedalt@gmail.com
Vaata ka siit.