Keskkonnauudiseid maailmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:

Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.

Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.

Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud.

Eelmisel aastal tapeti Lõuna-Aafrikas monitooriva organisatsiooni „Traffic“ andmetel 333 ninasarvikut ja selle aasta esimese kuue kuuga 193. Võrdluseks võib öelda, et 2007ndal aastal tapeti samal territooriumil 13 ninasarvikut. Viimase kolme aastaga on Aafrikas tapetud 900 ninasarvikut. Ekspertide hinnangul on tegemist kõige hullema ninasarvikute salaküttimise kriisiga mitmekümne aasta jooksul.

Inglismaal aga on avastatud sedagi, et ninasarvikute sarvedest tehtud produktide- näiteks ornamentide ostmine oksjonitelt on tublisti sagenenud. Kuni juunikuuni 1947. aastal oli selliste kujude tegemine ja ostmine veel lubatud. Mitmed Inglismaa ametnikud kardavad, et praegustelgi oksjonitel müüdavad sarvedest ornamendid jahvatatakse peeneks ja kasutatakse Aasias meditsiinilisel otstarbel. See aga suurendavat survet niigi ohustatud ninasarvikutele veelgi.  

Suurbritannia, saksamaa, belgia, itaalia, portugali, tshehhi ja rootsi muuseumites ja oksjonimajades on aga viimase poole aasta jooksul aset leidnud enam kui 20 ninasarviku sarve või koguni terve pea vargust. Samuti on üritatud loomaaia ninasarvikutelt nende sarvi ära konfiskeerida. Ajalehe “The Guardian” andmetel on paljud neist vargustest toime pandud ühe Iirimaa kuritegeliku rühmituse poolt, kes on peamiselt siiani tegelenud narkovedude, rahapesu ja salakaubandusega. Mitmes Inglismaa muuseumis on asendatud ninasarviku originaalsarved juba kunstlikega. 

Arvatud on sedagi, et ninasarviku sarve hind on tõusnud ülikõrgele just Euroopa seaduste tõttu, mis ei luba seaduslikult seda kaupa müüa.

 Praegu on metsikus looduses alles vaid umbes 20 tuhat valget ninasarvikut ja vähem kui 5 tuhat musta ninasarvikut.

Edasi aga teistel teemadel. Eestlastegi seas armastatud IKEA mööblikaubamajast on taaskord positiivseid keskkonna-alaseid teateid. Nimelt on maailma suurim mööbli jaemüügiettevõte andnud teada, et plaanivad Inglismaa kauplustele hakata sajaprotsendiliselt energiat hankima tuulest ja päikesest. 

Praeguseks on üle terve Inglismaa IKEA kauplustele paigaldatud 39 tuhat päikesepaneeli. Aastaks 2015 peaks juba 80% Inglismaa poodide energiast tulema taastuvenergiaallikatest.

IKEA kasutab palju ka oma tuuleenergiajaamade toodangut. Tuuleenergiajaamasid on neil üle Euroopa kokku 67, sealhulgas Taanis, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Sisustusfirma IKEA vastutustundlikkust keskkonna ja sotsiaalvaldkonna suhtes on tõesti näha pidevalt. Augustikuu viimastel päevadel jõudis ka Eesti teleuudistesse teade sellest, et ÜRO põgenike abistamise organisatsioon sai IKEAlt oma tegevusajaloo suurima annetuse.

IKEA annab Keenias paikneva Dadaabi põgenikelaagri toetamiseks kolme aasta jooksul 42,8 miljonit eurot. Selle raha eest kavatsetakse laagrit suurendada. Ida-Aafrika vägivalla ja põua eest pagenud inimeste laager on mõeldud 90 000 varjupaigaotsijale, kuid tegelikkuses on neid seal 440 000. Dadaabi laager on maailma suurim põgenikelaager.

Keskkonnasõpru rõõmustab ilmselt seegi fakt, et IKEA kilekotid on tehtud taaskasutatavatest materjalidest.

Viimane uudis, millest seekord kõnelen, räägib aga orangutanidest- ligi kahe meetri pikkustest inimahvidest, keda leidub vaid Indoneesia vihmametsades Borneo ja Sumatra saarel.

BBC teatab, et Borneo saarele Malaisias on hakatud rajama orangutanidele spetsiaalseid sildasid, mis aitavad neil oma elupaikades liikuda. Sildade rajamine on vajalik seetõttu, et inimahvide elupaigad Borneol on puude mahavõtmise tõttu kahjustunud. Kuna orangutanid ujuda ei oska, siis aitavad spetsiaalsed sillad neil ümbruskonnas ringi liikuda.

 Sildade ehitamisel kasutatakse samu materjale, mida kasutatakse näiteks Inglismaal ka inimahvide puurides. Materjalid peavad olema väga tugevad, et ahvid neid ära ei lõhuks, kommenteeris üks projekti eestvedajaid Nick Davis.

Praegu on uuringute kohaselt orangutanid jagunenud sub-populatsioonideks, kes on üksteisest isoleeritud. See on juhtunud uute palmiõliistanduste, teede ja külade rajamise tõttu. Erinevalt paljudest teistest primaatidest ei oska orangutanid ujuda, mistõttu on ka jõed nende jaoks läbipääsmatuks barjääriks.

Meedias on palju süüdistatud toiduainefirmat Nestle, kelle rajatud uute palmiõli istanduste tõttu jäävat orangutanid ilma oma metsas olevatest elupaikadest.