Võru ihkab kuut elektriautot

Võru linn soovib saada enda käsutusse kuus elektriautot, mis jagatakse võrdselt linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja Nöörimaa Tugikodu vahel.

„Linnavalitsus esitab tõesti taotluse kuue auto saamiseks,“ kinnitas kolmapäeval abilinnapea Tarmo Piirmann. Mitu autot Võru viimaks saab, otsustab sotsiaalministeerium.

Võru linna palgal on Piirmani sõnul 14 sotsiaalalal töötavat inimest. „Uute autode abil loodab linn oluliselt parandada sotsiaalteenuse pakkumise kvaliteeti ning ühtlasi ka sotsiaaltöötajate töötingimusi,“ lausus Piirmann.

Elektriautode „tankimiseks“ püstitatakse abilinnapea teatel Kredexi toetuse abil kuus laadimisjaama. Neli neist peaks tulema linnavalitsuse juurde ja kaks Nöörimaale.

Homme tutvustatakse ERMis kogumikku „Setomaa tsässonad“

1.septembril kell 14 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Ahto Raudoja koostatud kogumiku „Setomaa tsässonad“ esitlus.
Kogumik võtab kokku viimase 10–12 aasta uurimustulemused Setomaa tsässonate teemal. Suur osa infost on kogutud välitööde käigus, ent raamatusse on haaratud ka muuseumidest, arhiividest, kirjasõnast ja kohalikelt elanikelt kogutud teavet, mis on ühtseks tervikuks koondatud. Raamat koosneb kahest põhiosast: neli uurimuslikku, konteksti loovat originaalartiklit ja nn kataloogiosa, mida täiendab tsässonate kaart ja nimekiri. Kokku on kogumikus teateid 158 tsässona kohta (78 allesolevat ja 80 hävinut).
Käesolevas raamatus pole kirjas lõplikku tõde Setomaal olevate ja olnud tsässonate kohta. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitmete tsässonate puhul on info nime, pühaku ja püha kohta puudulik, lünklik või raskesti kättesaadav.
Lisainfo: Ahto Raudoja, telefonil 5182 411

Folgiklubi autoritunni külaline on Mari Kalkun

Mari Kalkun.

Alates septembrist on folgisõbrad iga kuu esimesel reedel oodatud Tartu Folgiklubisse. Alustame ringmängudega suurtele ja väikestele, järgneb autoritund koos vestlusega loomingust ja pärimusest ning lõpetame traditsiooniliste tantsud elava muusika saatel (tantsud näidatakse ette).
Oodatud on igas vanuses pärimushuvilised kogu perega. Head tuju pole vaja kaasa võtta – see on meie poolt! Rahvarõivastiilis kaunistustega külalisi ootab üllatus! Asukoht: Vilde I korruse kohvik ja klubi (Vallikraavi 4). Kell 18 algab ringmängutund, kell 19 on autoritund. 2. septembril on autoritunni külaline Mari Kalkun.
Autoritega vestleb Ants Johanson.
Kordaläinud kontserte saab järelkuulata Klassikaraadios saates ”Folgialbum”.
Kell 20 on tantsupõrand elava pärimusmuusikaga (tantsud näidatakse ette), plaadiesitlused ja kontserdid.
Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Astrid Hallik

Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

Pildi pääl: Külälise Soonõ Mihkli sanna man Kärgula külän. Pildi tekk Salu

Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Loe edasi: Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

Rahvusraamatukogus näeb nüüdisaegset soome skulptuuri

Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.

Päästekorraldajad õpivad politsei hädaabikõnesid menetlema

Algaval õppeaastal asusid 20 Sisekaitseakadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekooli päästekorraldajat õppima uue laiendatud õppekava alusel, kus esmakordselt lisaks pääste ja kiirabi hädaabiteadete menetlemisele õpitakse töötlema ka politsei valdkonna hädaabikõnesid.

Häirekeskuse direktori Janek Laeva sõnul tingis päästekorraldajate riikliku õppekava laiendamise vajadus valmistada ette kõigi hädaabiteadete menetlejaid kutseõppe tasemel, sõltumata nende liigist. „Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele hädaabinumbrile 112. Ülemineku järel, 2014. Aasta lõpust alates peavad Häirekeskuse päästekorraldaja oskama nõuetekohaselt töödelda kõiki hädaabiteateid“, selgitas Laev kutseõppeprogrammi täiendamise vajadust.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur nendib, et 2010. aasta sügistalvel täiendati senist päästekorraldajate õppekava korrakaitsevaldkonna hädaabiteadete menetlemise õppemooduliga selleks, et alustada käesoleva aasta sügisest ka antud valdkonna hädaabiteadete menetlemise õpet. „Hetkeks, kui Eesti läheb üle ühtsele 112 hädaabinumbrile, on meie poolt hea ettevalmistuse saanud juba esimesed 60 universaalset päästekorraldajat“ kinnitas Tabur.

Praegustele hädaabikõnedele vastajatele korraldatakse neile vajalik täiendõpe töökohtadel.

Sisekaitseakadeemia päästekolledžis õpetatakse pääste- ja kiirabi valdkonna ehk siis hädaabinumbrile 112 saabuvate hädaabiteadete töötlemist juba viis aastat. Tulenevalt Siseministeeriumi plaanist minna alates 2014 aastast üle riigi ühtsele hädaabinumbrile 112, hakatakse akadeemias koolitama universaalseid päästekorraldajaid, kes suudaksid hätta sattunuid abistada praktiliselt kõigis ettetulevates probleemides, sh politseilist sekkumist vajavates.

Täpsemalt loe ühtsele hädaabinumbrile üleminekust: www.siseministeerium.ee/public/yleminek_112.pdf

Edvi Freiberg

Disainerite Liit kutsub rahvast vanalinna täiustama

Eesti Disainerite Liit taotleb Tallinna linnavalitsuselt nõusolekut Vabaduse väljakul avaliku ürituse korraldamiseks. Taotluse kohaselt soovib Eesti Disainerite Liit esitleda 19. septembril Vabaduse väljakul interaktiivset vanalinna kaarti – Gulliver Mapi.
Disainiöö ürituste raames soovitakse paigaldada Vabaduse väljakule 40 ruutmeetri suurune ligikaudu poole-meetristel kõrgustel poodiumitel paiknev teisaldatav kaart, mis on tükeldatud erinevateks Tallinna vanalinna tsoonideks. Möödujail avaneb võimalus kaarditükkide vahel liikuda ja kaarti etteantud märgisüsteemi abil oma ettepanekute ja soovidega täiendada. Disainiöö lõppedes analüüsitakse kogukonna poolt planeeritud linnaruumi ning võrreldakse kaardil kujutatud olukorda tegelikkusega. Vanalinna ümberkujundamisele on võimalik kõigil huvilistel sõna sekka öelda kella 9-21.

Tuleval kolmapäeval toimub seenehuviliste retk Elva-Vitipalu kaitsealal

10. septembril algusega kell 10 toimub Elva-Vitipalu maastikukaitsealal VVV õppepäev seentest. Kogunemine kell 9.45 Elva-Hellenurme tee Vitipalu karjääri teeristis. Sealt sõidame koos edasi matka alguspunkti. Juhendab mükoloog Teele Jairus. Retk kestab arvatavalt neli tundi.
Selga panna ilmale vastavad riided ja jalanõud ning kaasa võtta korv ning seenenuga. Jalga soovitame panna kummikud. Soovi korral tuleks kaasa võtta oma jook.
Vajalik on eelregistreerimine tel 525 4172 (Triinu) või e-posti aadressil: triinu@vvvs.ee.
Õppepäev on tasuta. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Triinu Pertels,
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Volontariat familial

Chantier Famille. Foto: Jérémie Jung

Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.

À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.

Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.

En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.

Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.

Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…

Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.

Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.

Jérémie Jung

Täna toimub Väga Väga Vaba Turu raamatueri

1. septembril kell 15.00-18.00 korraldab A-raamatukogu tarkusepäeva „Targaks Tartus!“ raames Väga Väga Vaba Turu raamatueri, kus on võimalik ära anda, vahetada ja leida erinevat kirjandust.

Raamatuturg toimub Tartu Kaubamaja ees suure õpitubade telgi juures. Sinna võib tuua raamatuid, mida ise enam ei vajata, ning leida raamatuid, mis on veel lugemata.

Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, mil asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Tavaliselt saab raamatute kõrval vahetada ja ära kinkida ka kõike muud: riideid, tehnikat, kodutarbeid jne. Ainukeseks tingimuseks on, et esemedoleksid veel kasutuskõlblikud.

Turu eesmärgiks on levitada kinkemajanduse, taaskasutuse ja kodanikualgatuse põhimõtteid, et vähendada ületarbimist ja sellega kaasnevat keskkonna saastamist. Lisaks saab turul suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi.

Lõppes keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes”

Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia

Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.