Muinastulede ööl võis mere ääres viibida tuhandeid inimesi

Muinastulede öö veebikaardile oli eile kella 23ks kantud 657 lõkkekohta. Kaardile märkijad lubasid süüdata 950 lõket ja sellega lubas mere äärde tulla 34 000 osalejat.

The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu
The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu

Eestist saabus 450 teadet koos lubadusega süüdata 530 lõket ja kutsuda 13 700 inimest mere äärde. Tegelikult võis Eestis traditsioonist osa võtta vähemalt 50 000 kaasmaalast.
Soomes 163 lõkketeadet, 350 lõkkega ja 15800 inimesega, aga tegelikult võis olla 4-5 korda rohkem.

Allikas: www.mereblog.com

Kuu pärast tähistab Paide oma 720. sünnipäeva

1. oktoobril tähistab Paide linn oma 720. sünnipäeva. Juubelikontserdil esinevad Koit Toome, Ivo Linna, Gerli Padar, Lauri Lugu, Anti Kammiste ansambel ja Sirje Graubergi Laulukooli lapsed. Esinevad mitmed artistid, kellel on Paide linnaga oma lugu.
Ivo Linnal oli Paides esimene kontsert juba 43 aastat tagasi ning Koit Toome mäletab lapsepõlve talvesid Vallimäel ning suvesid tehisjärves ujudes. Juubelikontserdil esitatakse Hando Runneli ja Priit Aimla sõnadele kirjutatud viise, ka need kaks eestlastele olulist
kirjameest, on pärit Paidest. Ivo Linna ütles, et tema jaoks on Hando Runneli laule lauldes avastamisrõõm alati suur, need sõnad on eestlastele armsaks saanud. 

Kontserdil saavad külalised kuulda Paide linna tekkeloost ja tähtsatest hetkedest. Linn tähistab oma sünnipäeva 1. oktoobril Paide Spordihallis, kuhu on oodatud nii Paide linna elanikud kui ka inimesed teistest Eestimaa paikadest, kes tunnevad huvi selle armsa linna vastu, mida kodumaa südameks kutsutakse. Piletid on juba müügil.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Algavad taas Maarja-Magdaleena gildi luuleõhtud

Foto: Pärnu Postimees

10. septembril kell 18-20 oodatakse luulehuvilisi taas Pärnusse Maarja-Magdaleena gildi muusikakambri luuleõhtule.

Uue hooaja avaürituse avapaugu annavad Orelipoiss Jaan Pehk ja Contra. Veel esinevad

Terje Heinmets ( Pärnu)
Ando Riiman (Tallinn)
Auli Lehola (Tallinn)

Fil (Pärnu)
Punkbänd M.A.A. (Pärnu). M.A.A. astub lavale ka oma n-n hittlooga, millega alles hiljuti võideti merelaulude konkurss.

Esinejate nimekiri veel täie

neb. Pilet kaks eurot.

Kelle veel huvi esineda, siis on mõned vabad kohad!
Lisainfo: Margit Peterson, tel 5904 3234.

Plaanil saab õppida maakivitöid

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames viiepäevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas.

Rohkem infot lisatud manuses või lingil
http://plaani.edicypages.com/teated/article-3

Registreerimine on alanud: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Avati keskkonnahoiu portaal lastele

Nüüdsest saab lõbusalt ja lahedalt lastele looduse hoidmist õpetada – nukuetendus, laul, viktoriin, prügi sorteerimise õppevideo, taaskasutusnipid ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias leiab kõigile avatud veebisaidilt etendus.jci.ee

“Meil olid Hunt-Kriimsilm, Leopold ja palju teisi põnevaid tegelasi, kes aastaid tagasi läbi oma seikluste ja lugude väga olulisi õppetunde meie jaoks avasid. Nüüd on aeg küps, et uus generatsioon tegelasi meie lastega tuttavaks saaksid,” sõnas projekti üks eestvedajaid Meeli Laane.

Koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga tõi Nukuteater kokku tänapäevased mängutegelased üle Eesti ning tegi nad omavahel tuttavaks. Sündis etendus “Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära kuidas kõik tegelikult alguse sai. Ehk kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas meie metsade superkangelasteks said.

“Möödas on ajad, mil õppimine toimus läbi teksti – meil on tänasel päeval olemas kõik vahendid, et tuua endi ja ka lasteni maailm ning kõik selles sisalduvad teemad-küsimused silma ja kõrva jaoks haaraval moel. Inimene õpib läbi mängu ja läbi lugude. Sellega tahtsimegi lastevanematele ja õpetajatele appi tulla!” ütles Laane.

Etendus “Prügihunt ja Superjänes” külastas sel kevadel 50 erinevat Eestimaa kooli ja lasteaeda ning võeti laste poolt väga soojalt vastu. “Huvi etenduse vastu oli veel palju suurem, kui oskasime oodata”, sõnas Laane. Üle 400 Eestimaa kooli ootas etendust endale külla.

Kuna kõikjale jõudmiseks vahendeid nappis, otsustas projektimeeskond etenduse üles filmida, et seda sel moel laiema ringi lastega jagada. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde sel teemal veel teisigi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad, kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.

“Õppimine toimub kõige edukamalt läbi mängu ja tegevuste, mis lapsi kaasa haaravad – laulmine, nuputamine, meisterdamine. Pidasime oluliseks lastele ka igapäevases elus kasutatavate teadmiste ja oskuste edasi andmist – näidata, mida kasulikku ja ilusat saab teha “prügist”, teha piltlikult selgeks, kuidas kodus üldse prügi sorteerida tuleks. Kui lapsed oskavad, siis on lootust, et ka vanemad asja lõpuks korralikult selgeks saavad,” lisas Laane.

Nii etendus ise kui ka õppematerjalid, eesti ja vene keeles, ootavad huvilisi aadressil etendus.jci.ee

Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090-le koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata videot Prügihunt ja Superjänes:

Prügihunt ja Superjänes from Team America on Vimeo.

Allikas: JCI GO Koda, Bioneer.ee

Perimüslaagrist vaibaga kodo

Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht
8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Hassi Maanus. Foto: Uma Leht

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

 

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?

Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?

Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada