Hiiumaal Soeras tähistati riigi taastamise aastapäeva talutööga

Juba üheksandat korda sai Soera talumuuseumis Eesti Vabariigi taastamise aastapäeval, 20. augustil teoks talutööde päev. Side eelmise vabariigiga on kah olemas, sest nii masinad kui ka töömehed on ennesõjaaegsed.

Soera talumuuseumi perenaine Õie Laksberg on seda meelt, et miski ei saa riigi taastamise auks olla suurem kummardus kui oma kätega tehtud töö.

“Miks ta meil 20. augustil on?” arutles Laksberg ja vastas ise. “Mis kaunistaks üht eestlast rohkem kui mitte oma kätega tehtud töö! Niisugune vanade tööde meeldetuletamine sellisel pidupäeval, ma arvan, et see on igati kohane. Vähemalt tunnen oma hinges, et see nii on.”

Loe edasi Hiiu Nädalast.

Omavalitsused, maavalitsused ja MTÜd saavad toetust taotleda tervise edendamiseks

SA Innove ja Sotsiaalministeerium kuulutavad 29. augustil avatuks taotlusvooru meetmes „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine.” Välja on võimalik jagada kuni 1 109 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve toetusraha.

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi ning töökoha tervise tegevuskavade koostamist. Samuti saab raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Taotlusvoorust võivad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, maavalitsused ning MTÜd, mille partneriks projektis on kohalik omavalitsus või maavalitsus. Toetuse taotlemise eelduseks on terviseprofiili olemasolu, plaanitavad tegevused peavad lähtuma kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse poolt koostatavast terviseprofiilist ja tervise arengu- või tegevuskavast ning pakkuma lahendusi seal kaardistatud terviseprobleemidele.

Toetust on võimalik taotleda ühe projekti kohta 3200 kuni 19 200 eurot. SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul jagub toetusraha kindlasti kõigile maakondadele, sest vooru eelarve on jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi. “Toetussummad maakonna kohta jäävad 60 tuhande ja 163 tuhande euro vahele,“ tõdeb Luide.

Taotluste esitamise tähtaeg Innovesse on 3. oktoober 2011 kell 17.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 7. septembril Tartus ja 9. septembril Tallinnas, lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Taotlusdokumentatsiooni ja täiendav teave meetme kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Allikas: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

Kuressaares hakatakse koolitama mopeedijuhte

Mopeedijuhtide koolituse õppesõite hakatakse tegema Honda Zoomeri mopeediga. Kuressaare ametikoolis algab 5. septembril esimene mopeedijuhtide kursus, mis on suunatud 14–16-aastastele mopeediomanikele.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Uue liiklusseaduse järgi on tegu AM-kategooriaga ning seda koolitust on meilt juba väga palju küsitud,“ sõnas ametikooli koolitusjuht Ade Sepp, lisades, et koolitusele tulekuks peab noor olema kindlasti vähemalt 14-aastane.

Koolitus sisaldab 15 tundi teooriat, 8 tundi õppesõitu ning 16-tunnist esmaabikoolitust. Koolitus kestab kolm nädalat ja lõpeb koolieksamiga, koolituskursuse tunnistus annab õiguse ARKs eksami sooritamiseks.
Kevadest on koolil olemas Honda Zoomeri mopeed koos turvavarustusega.

Meie Maa

Rannarahva muuseum kutsub homme muinastulede ööd pidama

Rannarahva Muuseum kutsub 27. augusti õhtul kõiki Viimsi vabaõhumuuseumisse. Keedetakse lõkkel kalasuppi, vaadatakse purjevarjuteatrit ning kell 21.30 süüdatakse üheskoos lõkked ja kuulatakse merelaule.

Kell 21 algab sumedas suveöös üles tõmmatud purjel muinasjutuline lugu maailma loomisest. Müütiliste regilaulude, tantsu ja tuleshowga vürtsitatud etenduse lavastajad on koreograaf Katrin Essenson ja kunstnik Liina Tepand. Muusikaline kujundus Ruslan Trochynskyilt ja ansamblilt Svjata Vatra. Publiku ette jõudva loo aluseks on vanad regilaulud, mille sisu antakse edasi tuleleegist sündivate varjude toel. Purjevarjuteatris kasutatakse üksnes selle ettevõtmise jaoks loodud arranžeeringuid, kõlavad vaid naturaalsed vanad pillid. Samas on kogu muusika ikkagi laetud Svjata Vatra energiaga ja esmakordselt on võimalus kuulda Ruslan Trochynskyit laulmas eesti regilaule.
PS! Etendus sõltub alati ilmaoludest, sest vesi ja tuli on vastandid!

Muinastulede öö Viimsi Vabaõhumuuseumis on külastajale tasuta.

Muinasajal kasutati mereäärseid märgutulesid meremeestele ohutusse sadamasse või randa tee näitamiseks, ka üldiselt hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt sisemaani. Tänapäeval süüdatakse augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 Läänemere kallastel muinastuled, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde mereriikide ajalugu ja kultuuripärandit, meenutada neid, kes igaveseks merele jäänud. Muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

Soomes on Muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku 2011 aasta üks tippsündmusi, kuhu selle puhuks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal. Ka Klaipeda linnavalitsusest on saabunud osalemisteade. Üritusest on koos Turku linnapeaga kutsutud osa võtma kõik Läänemere Linnade Liidu liikmed.

Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. Üheksakümnendate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks. Eestlaste loodud veebilehe www.muinastuled.ee abil on üritus muutumas populaarseks ka naaberriikides.

Pühajärve parki hakatakse korrastama

Otepää vallavalitsus kuulutas välja lihthanke Pühajärve pargi haljastustööde teostamiseks. Töödega on plaanis pihta hakata veel septembrikuus.

Otepää abivallavanema Andres Arikese andmeil saadi Pühajärve pargi korrastustöödeks raha Keskkonnainvesteeringute Keskusest 9629.10 eurot. Kokku lähevad haljastustööd maksma 10 699.00 eurot.

“Pühajärve park on võsastunud, puud on vananenud ja langemisohtlikud ning puuduvad korrastatud vaated Pühajärvele,” selgitas Andres Arike. “Koostöös Keskkonnaametiga oleme pargi ala üle vaadanud ja kindlaks teinud, kus konkreetselt korrastustöid tehakse.”

Haljastus- ja hooldustööd hõlmavad enda alla ala, mis kulgeb Pühajärve ja Neitsi järve ühendusojast kuni rannahooneni ja teiselt poolt piirneb ala ranna teega (Pühajärve parklast kuni rannahooneni).

Hooldustöödeks on vette vajunud või murdunud puude koristamine veest, võsa lõikamine, kahjustatud ja haigete puude lõikamine, vaadete avamine, lisaks tuleb kogu territooriumil, kus teostati hooldus või haljastus, teha järelkoristus – vajadusel külvata muru, tasandada pinnast. Haljastuse koosseisu taastamiseks istutatakse uued puud.

Edaspidi on kavas haljastustöödega ka edasi minna ja Pühajärve park etapiviisiliselt korda teha.

Monika Otrokova

Täna on Võrumaal sõiraseminari ja piimapukipeo päev

Sõir. Foto: eope.ehte.ee

Täna algas Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg jälle maal lehmi pidama hakata.

Sõiraseminar algas hommikul kell 10 Heiferi programmi tutvustusega, mis on Võrumaal
kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi
sellelt saadud järglase teise talusse edasi annaksid. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega,
kellel on kogemus Heiferi programmist olemas.

“See teema võib huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikega, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük” ning Heiferi programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest räägib sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Toimub ka omatehtud sõira konkurss.

Õhtul algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitavad Kiidi talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust külaraadiost ja -ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960-1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www.kiidi.ee. Tegu on Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritusega sel suvel.

Lisainfo: Aigar Piho, Kiidi talu peremees, tel 5056 293.

Rahvakunstiansambel Leigarid avab uue segarühma

Leigarid ootavad endaga liituma kõiki tantsuhuvilisi, kes tahavad alustada rahvatantsu õppimist. Uus segarühm alustab 5. septembril.

Uue segarühmaga ootame liituma kõiki mehi ja naisi, kes tunnevad soovi rahvatantsuga tegeleda – põhisammude oskamist või varasemalt kogemust ei eeldata.

Treeningud hakkavad toimuma Tallinna Saksa Gümnaasiumis (Sütiste tee 20), esmaspäeviti kella 19-20.25 ning kolmapäeviti kella 20.35-22. Esimene kohtumine on sealsamas 5. septembril kell 19.

Treeningusse tulekuks palume registreeruda siin!

Uue segarühmaga alustab tööd noor tantsujuht Rauno Zubko, keda toetavad Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela ja kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Rühmajuhid on seadnud sügishooaja treeningutele juba toredad eesmärgid – näiteks ülesastumise novembrisse planeeritud Leigarite kontserdil.

Leigarid on loodud 1969. aastal ning saanud tuntuks Eesti rahvapärimuse esitajana. Leigarid õpivad ja esitavad folkloorseid tantse, seda nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka festivalidel. Katsetame tantsuseadmist ka ise ja võtame osa paljudest vahvatest ettevõtmistest – näiteks tantsupidudest.

Lisainfo aadressilt leigarid@leigarid.ee ja telefonilt +372 5645 9354 (Sille Kapper).