Võsul õpetatakse voolima

Võsul Jaanioja käsitöötalu savikojas saab veel kahel päeval, 22. ja 23. augustil tutvuda keraamika kõrgkuumusahjuga, proovida treimist, uudistada voolimiseks ja glasuurimiseks vajalikke töövahendeid, mis on mõeldud laenutamiseks piirkonna koolidele, seltsidele, haridusasutustele ja ettevõtjatele, et luua paremaid võimalusi huvitegevuseks ja edendada ettevõtlikkust.

Õpitube juhendab keraamik Jana Zgun, projekti tutvustab Janika Saar.22. ja 23. augustil on õpituba avatud kella 15 – 18.
Õpitubade kaudu kutsutakse osalema Lahemaa rakendusliku loovuskooli projektis „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridusasutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse tõstmisel arenduskoja tegevuspiirkonnas”. Projekti raames jagatakse huvitatud koolidele, seltsidele ja käsitööhuvilistele savi, et sellest voolitaks septembris-oktoobris Lahemaa lahedaid loomi. Tööd võib põletada lähimas kõrgkuumusahjus või tuua põletamiseks Jaaniojale.

Voolitud töödest pannakse sügisvaheajaks välja näitus. Parimate tööde autoritele auhinnad.

Õpitubadesse registreerimine : jaanioja@gmail.com, tel 5647 0187.

 

Maamees ei ole siidikäpp, vaid töötegija

Eesti maanaiste ja nende töö tunnustamiseks kuulutas Eesti põllumajandusmuuseum 2008. aastal välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis”. Lisaks mälestustele saadeti muuseumile hulgaliselt vanu fotosid, dokumente ja esemeid. Saabunud materjali põhjal valiti 2009. aastal aasta maanaine, kelleks sai Harjumaal elav pereema Evely Lepik.

Eesti tublide maainimeste tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks kuulutas muuseum 2010. aasta algul välja uue konkursi „Maamehe ramm ja vägi”. Konkurss lõpetatakse pidulikult tänavusel muuseumi isadepäeva üritusel 12. novembril.

Viimane aeg on aga võistlusest osa võtta. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 15. oktoobrini Eesti põllumajandusmuuseumi aadressil Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond.

Oodatud on materjalid maal elavate või elanud, nii noorte kui ka juba taadiikka jõudnud maameeste elu ja töö kohta. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia rakendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui ka makettide või kavanditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi. Mälestuste kirjapanekut hõlbustab küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Selle järgimine ei ole küll kohustuslik. Kogutud materjali säilitatakse Eesti põllumajandusmuuseumis ja kasutatakse novembris avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Info konkursi ja näituse kohta tel 738 3819 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Narvas pannakse suvi purki

27.-28. augustil toimub Narva muuseumi Põhjaõues hoidistefestival „Suvi purki!”.

Põhjaõue suvehooaja lõpetab traditsiooniline hoidistefestival, kus kohalikud ja kaugemalt tulnud meistrid pakuvad oma hoidiseid maitsta ja tragimad ka kaasa osta.

Võisteldakse soolaste ja magusate hoidiste valmistamises ning valitakse proffide ja rahva lemmikhoidised, jagatakse auhindu.

Põhjaõue apteek tutvustab Eestis kasvavaid ja jagab nõu, kuidas neid kasvatada, korjata ja säilitada nii, et taimede omadused võimalikult hästi esile tuleksid ning mida nendega siis kodus ja köögis peale hakata.

Festivaliks ilmub trükist ka traditsiooniline hoidiste ja ürtide vihikuke.

Lääne-Virumaa loodushuvilised viiakse metsa

27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.

Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.

27. augustil saab vastused küsimustele:

• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?

• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?

• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?

• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?

Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.

 

Meri, muusika ja muinastuled Toilas

Järgmisel nädalavahetusel, 27. augustil saavad Toila rannas kokku meri, muusika ja muinastuled. Kõiki huvilisi oodatakse neid kaema.

Muinastuled on Skandinaavia traditsioon: tuled süüdati suvehooaja lõpu tähistamiseks ja ühtekuuluvustunde kinnitamiseks. Ka Toilas süüdatakse tuled, et liituda kogu Läänemere tuleketiga.

Tutvustatakse vana ja uut päästetehnikat. Kokku on pandud rahvakultuuri eriprogramm. Oma programm on ka lastele. Tantsuks mängib ansambel Regatt.

Veel kavast:

kell 16 võistkondade rivistus,

kell 18 tuleskulptuuride ehitus,

kell 21.30 tuleskulptuuride süütamine.

Vaol tuleb suvelõpupidu

Suvelõpupidu peetakse Koeru vallas Vao külas juba viieteistkümnendat korda. Pidulisi oodatakse tänavu 27. augustil pärast päevatoimetusi kell 19.

Seekord kavas:

· kambavaimu ja ihurammu saab näidata tuletõrje, teate- ja köieveo kompleksvõistlusel;

· rahvalikud jõukatsumised;

· videvikus süüdatakse suur lõke, algab tants ja tagaajamine ansambli Absolut Lühis saatel.

„Jätame suve meelde, tule vaole!” kutsuvad korraldajad.

Teadlikumaks puude tervendavast mõjust!

Läbi aegade on eestlased hoidnud au sees metsa, iseäranis hiisi ja hiiepuid, leidnud metsas käimisest meelerahu ja jõudu.

Peaaegu igal puuliigil on oma koht mütoloogias. Sellest ja paljust muust kuulevad need, kes lähevad 27. augustil kell 11 Varbla looduskeskusesse, kus Erik Grünberg räägib puudest kui tervise toojatest ja emotsiooni parandajatest, missuguseid müstilisi saladusi puud endas peidavad ja suhtlemisest puudega. Üritus on tasuta.

Lisainfo: tel 507 7369,  676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Pürksi külas näeb Tiit Hundi ülevaadet Eesti kaladest

Pilt näituselt. Foto: Tiit Hunt

Pürksi külas Noarootsi loodusinfokeskuses on avatud Eesti Loodusmuuseumi näitus “Eesti kalad”.

Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud peaaegu kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei sattu.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga – lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega.
Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini. Külastus etteteatamisel tel 5804 5787.
Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsem info: Tiit Hunt, Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja, tel 5067 488, tiit@loodusmuuseum.ee.

Süüta virtuaalne küünal kodutute loomade mälestuseks!

Foto: wflendangeredstreamlive.org

Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.

Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.

Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha  ja ressursse päästmiseks.

Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.

Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!

Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1