Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Põlvamaa ökofestival 2010. Foto: Reeli Kork
Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Kalju Komissarov. Foto: draamateater.ee
20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.

Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.

Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.

Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Loe edasi: Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

KredEx toetab korterelamute renoveerimist Pärnumaal

KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.

Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.

KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Allikas: KredEx, www.kredex.ee

Eetikakeskus otsib lühinäidendeid koolidele

Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.

Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood,  mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.

Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib  ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).

Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.

Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.

Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514

Loodava Otepää lasteaia direktor on selgunud

Marju Ilisom.
Selle aasta juunis võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks, mis alustab oma tegevust 1. jaanuarist 2012. Loodava Otepää lasteaia direktoriks saab senise lasteaia Võrukael direktor Marju Ilistom.

Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.

Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.

Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.

Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee