Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

 

Haanjas toimub Johannes Käisi Seltsi suvekool

Johannes Käisi Seltsi suvekool

“Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes”

18.-19. augustil Võrumaal Haanjas

Neljapäev, 18. august
10.30 – Saabumine, registreerimine, hommikukohv
11.00 – Suvekooli avamine (Anne Koppel, JKS juhatuse esimees)
11.10-11.35 – Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
11.40-11.35 – Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös (Eve Vaigu, Elva Gümnaasium)
12.20-12.45 – Kohvipaus
12.45-13.25 – Väärtushinnangud – õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise alus (Annika Kevvai, Rõuge Põhikool)
13.30-14.15 – Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis (Maimu Telk, Võrumaa muuseum)
14.30-15.00 – Lõuna
15.00-16.00 – Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel (Kai Võlli, JKS juhatus)
16.05-17.35 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt, Viimsi Kool)
17.40-18.10 – Haanimaa legendid
18.30-19.00 – Õhtusöök
19.30 – Matk Johannes Käisi jälgedes (Evelin Toom, Anne Maidla, Elva Gümnaasium)

Reede, 19. august
7.30 – Hommikutants ja -äratus (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
8.15 – Hommikusöök
9.00-10.30 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt)
10.35-11.10 – Haanja Kooli lugu (Urmas Veeroja, Haanja- Ruusmäe Põhikool)
11.15-12.15 – Kollegiaalne juhtimine (Külli Volmer, Johannese Kool Rosmal)
12.15-12.40 – Lõuna
12.45-13.55 – Kodu-uurimine 3.-6. klassi õpilastele (Heli Prii, Paide Ühisgümnaasium, Veronika Varik, JKS juhatus)
14.00 – Suvekooli lõpetamine (Anne Koppel)

Info: pille.liblik@mv.werro.ee

Osalejatel tuleb tasuda osalustasu summas 30 € majutusega, 14 € majutuseta, Käisi seltsi liikmetel vastavalt 28 € ja 12 €. Tasumine eelnevalt a/a 10402021659002 SEB või kohapeal sularahas.

Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium, Võru Maavalitsus.

JKS tegevuse kohta saab lähemat infot siit!

Vabaduse Laulule Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva tähistama

Vabaduse Laul leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011 algusega kell 18.

Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse Laul.

AJAKAVA:
17:00 Avame väravad
18:00 Justament
19:10 Kimmo Pohjonen
19:35 Euroopa kultuuripealinna Tallinn linnapea tervitus
19:40 Brainstorm
20:10 Ewert & the Two Dragons
20:20 Vabariigi presidendi tervitus
20:25 Vaiko Eplik
20:35 Iiris
20:45 Mari Boine
21:15 Malcolm Lincoln
21:30 Jarek „Chalice“ Kasar
21:40 Dagö
22:10 Mari Kalkun
22:20 Riho Sibul
22:35 Kerli
23:03 „Vabaduse laul“ Jaak Johanson, Jarek “Chalice” Kasar jt.
23:25 Sinead O’Connor
00:00 Islandi presidendi tervitus
00:15 Lõpp

 

Täpsem info: http://www.20.ee/et
Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Rõuges taas seenepäevad

Esmaspäeval, 5. septembril 2011 saavad Rõuge rahvamaja juures juba neljandat korda alguse Rõuge Seenepäevad.

Ajakava

Esmaspäev, 5. september
10:00-13:00 – seeneretk, juhendajad V. Liiv, T. Jairus
14:00-18:00 – seenenäituse ülesseadmine
18:00 – seenenäituse avamine

Teisipäev, 6. september kuni neljapäev, 8. september
10:00-14:00 – seeneretk, näituse täiendamine, juhendajad V. Liiv, T. Jairus, V. Kastanje
10:00-19:00 – seenenäitus avatud

Reede, 9. september
10:00-19:00 – seenenäitus avatud Seeneretked Rõuge ja Haanja põhikooli õpilastele, juhendajad T. Jairus, V. Kastanje

Laupäev, 10. september
10:00-15:00 – seentega värvimise õpituba, juhendaja A. Gailit
11:00-15:00 – meisterkokk Dimitri Demjanovi seenepada

Pühapäev, 11. september
09:00 koduaia laat. Laadamees Rohke Debelakk
Seenehoidiste konkurss
Seentega värvimise õpituba, juhendaja Airi Gailit
Brian Melvini trummi-show

Esmaspäevast pühapäevani avatud Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Kõik tegevused ja stardid seeneretkedele toimuvad Rõuge rahvamaja juures!

Rõuge Seenepäevad IV toimumist toetab:

 

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas

Foto: Lennusadam

Lennusadama angaaride teemaõhtu 18. augustil kell 18 võtab vaatluse alla unikaalse arhitektuurilise lahendusega ning hetkel rekonstrueerimisjärgus olevad vesilennukite angaarid, mis on märkimisväärsed nii ehitustehnilises kui –teaduslikus mõttes.

Lennusadama angaaride teemaõhtul vaadeldakse vesilennukite angaaride ajalugu, rekonstrueerimistöid ning tulevikuvisiooni – sellest kõigest on rääkima kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger ning KOKO arhitekt Andrus Kõresaar.

Lisaks rännakule läbi angaaride arhitektuuriajaloo pääsevad huvilised uudistama ka angaaride alla.

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas on tasuta!

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama suviste teemaõhtute sari, mis tutvustab Lennusadama ekspositsiooni ning kutsub üheskoos muuseumi looma. Juba toimunud ja lähiajal toimuvate Lennusadama suvesündmustega saab tutvuda siin.

Võru linn tähistab 227. sünnipäeva

Reedel, 19. augustil algavad pühapäevani kestvad Võru linna 227.  sünnipäeva pidustused.  Linnapäevade raames saab kaasa elada ja osa võtta mitmesugustest meelelahutuslikest, sportlikest ja kultuuriüritustest.

19. augusti hommik algab traditsioonilise linnalaadaga, kus kaup on ehe, eriline ja isevalmistatud.

Lastele annavad nii reedel kui laupäeval tegevust atraktsioonid Kesklinna pargis. Koos Võru Puhkpilliorkestriga toimub lasteaialaste pidulik rongkäik ning sellele järgnevad esinemised rannapromenaadil. Kindlasti pakub väikestele igakülgset eneseväljendusvõimalust 20. augustil toimuv kunstipäev „Uma ilo“. Vanemad kunstisõbrad saavad Linnagaleriis vaatamas käia Tallinna illustratsioonide triennaali ning Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis näitust „Sinu ehe“.

Kolme päeva jooksul toimub ka rohkelt spordiüritusi. Kaasa saab elada Spordikooli võrkpallivõistlustele, Lõuna-Eesti rallile, tennise maakondlikule meistrivõistlusele ja rahvusvahelisele petangi turniirile. Kuid spordisõbrad ei pea vaid pealtvaatajaks jääma. Võistlemisvõimalusi jagub nii väikestele kui ka suurtele tänu rattarallile ja juba kaheksandat korda toimuvale 1874 m linnajooksule. Kõik tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus.

Linnapäevade ajal etendub õhtuti Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Võru Linnateatri „Kapsapea“ näidend. Kahte augustiöösse annab värvi Euroopa filmiööde festival. Huvilistele on seegi aasta avatud Kuperjanovi jalaväepataljoni uksed.

Elamusi leiavad nii klassikalise kui nüüdisajamuusika kuulajad. Võru Vaskpillipäevade raames saab erinevatel päevadel nautida Aavo Otsa V trompetikontserti, kammermuusikat ja suurejoonelist galakontserti. Taasiseseisvumispäeva auks toimub järvelaval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert. Õhtuti on ranna ääres bangalorock, kus astuvad üles nii Euroopa noortebändid kui ka ansamblid Meie, Hetero, Paha Polly ja Raisk. Linnapäevade lõpetuseks esinevad pühapäeva pärastlõunal Kandles kammeransambel Con Brio Trio ning õhtul järve ääres ansambel Pantokraator. Kontserdid on tasuta!

Linnapäevad kestavad 19.-21. augustini.

Ürituste kava ja lisainformatsioon!

Eestis toimub esmakordselt aiandusteraapia õppepäev

Eestis esmakordselt korraldab MTÜ Inkotuba 10. septembril 2011 aiandusteraapia õppepäeva, mida juhib tunnustatud Soome spetsialist Tarja Takala-Hotti ning aianduskeskusesse Hortes, kus üritus toimub, oodatakse osalema omastehooldajaid, lähedase kaotanuid, lapsevanemaid, sotsiaal- ja tervishoitutöötajaid ning teisi roheluse huvilisi.

Kuigi Eesti inimesed on roheluse ja aiandusega aastasadu seotud olnud, hakatakse aiandusega tegelemise positiivsele mõjule nii inimese vaimsele kui füüsilisele tervisele alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama. Olgu tegu suure aia või kasvõi pisikese toataimega aknalaual, rohelusega tegelemine aitab üle saada nii lähedase kaotusest, kiirendada läbielatud õnnetusest paranemise protsessi, toetab laste keelelist arengut ja õpetab neile käitumist ja palju muud.

Foto: MTÜ Inkotuba

Roheteraapia eripäraks võrreldes teiste teraapiavormidega on selle ajaliselt pikem mõju. See toimib ka siis, kui teistest teraapia  vormidest ei ole abi ning see ei eelda midagi (näiteks psühholoogiliste teraapiate puhul on toimimise eelduseks inimese enda tahe). Esmakordselt Eestis toimuvat aiandusteraapia õppepäeva “Ole roheline” juhib Soome aednik-õpetaja, aiandusteraapia kursuste korraldaja Tarja Takala-Hotti. Käesoleva pilootürituse kaudu soovitakse tuua osalejateni üldisem teadmine roheteraapiast, kuid katsetada selle teraapia võtteid ka enda ja oma lähedaste heaolu suurendamiseks. Lisaks luuakse aiandusteraapia huviliste võrgustik, kes aitab kaasa selle teraapiavormi edasisele populariseerimisele Eestis.

Ürituse toimumise aeg: 10. september 2011, kell 11-16.
Ürituse toimumise koht: aianduskeskus Hortes. Seljaku 4b, Laagri, Harjumaa.
Osalemistasu: EUR 5/inimene (tasuda peale registreerimist või kohapeal)

Päevakava:
11.00-12.30 Sissejuhatus aiandusteraapiasse;
12.30-12.50 Kohvipaus;
12.50-14.20 Taimede-lillede teraapiline mõju tervisele — meetodid ja nende kasutamine;
14.20-14.40 Kohvipaus;
14.40-16.10 Suurepärane elukoht ja oma lemmikpaik, toonust ja rõõmu taimedest – kuidas seda saavutada.

Õppepäeval saab osaleda 30 inimest. Kuna loeng toimub soome keeles, siis tõlgitakse kogu koolitus kohapeal eesti keelde.

Foto: MTÜ Inkotuba

Õppepäevale on oodatud registreerima kõik rohelusest huvituvad omastehooldajad, laste ja noorte vanemad ning nendega tegelevad spetsialistid, eakad, masendunud ja stressis inimesed ja nende lähedased, floristid, puuetega inimesed ning nendega tegelevad spetsialistid, sotsiaal- ja tervishoiuala töötajad, pedagoogid ja psühholoogid, kes soovivad kasutada aiandusteraapiat enda ja oma lähedaste või teiste huviliste aitamiseks.

Õppepäevale saab registreerida elektronposti teel aadressil pirjo@inkotuba.ee või helistades telefonil +372 5550 0290 (Pirjo Vaarmaa, Inkotoa projektijuht). Registreerimisel palume ära tuua järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-posti aadress, maakond, millisesse ülalkirjeldatud sihtgruppi kuulute (omastehooldaja, florist, jne). Registreerimise lõpptähtaeg on 6. september. Õppepäeva korraldab MTÜ Inkotuba koostöös aianduskeskusega Hortes, ürituse toimumist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lähem info www.kuivaks.ee
Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht
E-post pirjo@inkotuba.ee
Tel +372 5550 0290

Rõuges lauldakse kodumaale

Foto: Rõuge vald

Neljapäeval, 18. augustil 2011 algusega kell 19:30 toimub Rõuges, Eesti Ema monumendi juures Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäevale pühendatud kontsert “Ärkamise aeg”.

Esinevad Tõnu Laikre – klaver, Marek Sadam – laul ja lood.

Kohapeal avatud annetuskast kontserdi toetuseks ja moosekantide reisikohver. Võta kaasa soovi korral moonakorv ja võimalusel oma istumisalus. Võimalik soetada ka heliplaat või reisi-lauluraamat.

Tulge, laulame kodule!

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Valgast saab militaarajaloo keskus

Sel reedel ja laupäeval toimub  Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames Valga linnas Militaarajaloo Festival. Omalaadse programmiga festival pakub kultuuriprogrammi ja tutvustab jõustruktuure, koostööpartnereid ning sõjaajalugu. Festivali raames peetakse ka vanavara laat.

Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.

Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.

Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.

 

Otsitakse eestlastest olümpiatõrviku kandjaid

Torino olümpiatõrvik

Alates tänasest kutsuvad ülemaailmne olümpiamängude toetaja Samsung Electronics, Londoni olümpiamängude ametlik saadik Mikk Pahapill ja Eesti Olümpiakomitee kõiki eestlasi esitama kandidaate 2012. aasta Londoni olümpiamängude tõrvikukandjateks.

Olümpiamängude tõrvikukandjate valimine toimub nii Eestis ja ka mujal maailmas kahes etapis. Alates tänasest kuni 16. septembrini saab Samsungi kodulehel registreerida oma kandidaadi, kes võiks olla kõige sobivam inimene kandma olümpiatõrvikut. Iga nimetatud kandidaadi kohta tuleb kirjutada, miks just nimetatud isik peaks saama olümpiatõrviku kandjaks.

Teises etapis valib Eesti Olümpiakomitee ja Samsungi esindajatest koosnev žürii välja 20 sobilikku kandidaati, kelle poolt saab anda oma hääle Samsungi kodulehel alates 22. septembrist kuni 30. septembrini. Kaks kõige enam poolthääli saanud kandidaati saavadki võimaluse kanda olümpiatõrvikut.

Viimasel suveolümpial Pekingis käisid Eestit tõrvikujooksul esindamas bussijuht ja Saaremaa kohaliku spordielu edendaja Tõnu Vaher ning Sandman Group juhatuse esimees Jaan Koppel.