Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Nasvas viiakse tänav teise kohta

Indrek Veermets tõstis tänava teise kohta. Foto: Veljo Kuivjõgi

Ajalehe Meie Maa sõnul tegi Nasva elanik Indrek Veermets maantee rekonstrueerimise tellijale ja ehitajale ettepaneku viia Jõe tänav teise kohta. Ettepanek kiideti heaks ja uue tänavalõigu kallal töö juba käib.

Nasva aleviku Jõe tänav algas varem praktiliselt silla kõrvalt ja oli maanteelt üsnagi suure langusega. Liiklusohutuse seisukohalt polnud see hea, sest tänavalt maanteele sõit oli raskendatud.

Indrek Veermets selgitas Meie Maale, et on uue tänava teinud ka Kuressaarde. Sellele anti nimeks Meierei. Veermets oli tänulik, et Maanteeamet ei olnud tema ettepaneku vastu ja oli valmis koostööd tegema. Kuna endine tänav kaotati ära, viib maanteele  nüüd vaid mõni trepiaste jalakäijatele.

Praegu käib Veermetsa krundil kaldakindlustuse tegemine, kuhu peaks tulevikus tulema paadikai. Endise Jõe tänava alune pinnas läheb jõeäärse platsi täitmiseks, kuid Veermetse väitel oleks pool meetrit vaja veel maapinda tõsta, et suurvee ajal vesi kai peale ei ulatuks.

“Kuna Nasva sild tuleb uus ja tee tehakse korda, siis oli ju loogiline, et ümbrus ka ilusamaks teha. Tahan ükskord ema maja juures jõeäärse ala valmis teha, kuigi odav nali see pole,” ütles Veermets ajalehele Meie Maa.

 

 

Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Disc golfi ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi 30ndatesse aastatesse. Sellest, mis spordialaga on tegemist, rääkis 10.augustil Tehvandi Spordikeskuses Eesti Discgolfi Harrastajate Liidu president Raul Mägedik.

Oma olemuselt on tavaline golf ja disc golf küllaltki sarnased – mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki. Erinevalt tavalisest golfist on disc golf’i võimalik mängida ka talvel. Alustatakse lahtiviske alalt, mida nimetatakse tii’ks. Mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega, eraldi kettad on lähimaa, keskmaa ja kaugmaa viseteks. Raja lõpus on metallist “korv”, kuhu taldrik lõpuks maanduma maanduma peab.

Taldrikut visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt kuhu taldrik seisma jääb. Mängitakse enamasti 4-6 liikmeliste gruppidena. Väga tähtis on mängu juures jälgida elementaarseid ohutusjuhendeid, et kõrvalised isikud ei jääks lendava ketta teele ette.

Eestisse jõudis disc golf 2002. aastal, mil toimus esimene disc golfi võistlus Pirita rannametsas. 2009.aastal loodi Eesti Discgolfi Harrastajate Liit ja hakkasid regulaarselt toimuma meistrivõistlused. Eestis on hetkel kokku 7 püsirada – Pärnumaal Jõulumäel, Keilas, Hiiumaal Palukülas, Põlvamaal Mammastes ja Mäeotsal, Valgamaal Õrus ja nüüd ka Otepääl, Tehvandil. 19.-20.augustil toimuvadki just Otepääl Eesti meistrivõistluste osavõistlused disc golf’is. Loe edasi: Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Järvseljal hakkab kõlama kandlemuusika

Aksel Tähnase 100. sünniaastapäeva tähistamiseks toimuvad Järvseljal 19. – 21. augustil kandlepäevad.

Ahunapalu külas kõlab kannel 20. augustil. Kell 16.00 võib kandlemängu kuulata Aksel Tähnase kodutalus ja kalmistul.  Kell 18.00 antakse kontsert kunagises Ahunapalu palvemajas.

Järvselja külas kuuleb kandleviise 21. augustil. Kell 9.30 on hommikune kandlemuusika Järvselja külateel, kell 15.00 saavad kandlehuvilised osaleda õpitoas Jahilossis. Kell 16.00 toimub Järvselja jahilossis kandlekontsert, kus esinevad teiste hulgas ansambel Kannelkond (Tuule Kann, Lauri Õunapuu, Tarmo Kivisilla, Leanne Barbo, Pille Karras), lasteansambel Kaval Käsi Tartust ning üksikmängijad Ilmar Tiideberg (Sangaste), Väino Kelp (Sõmerpalu), Martin Teppo (Vedu), Osvald Pähno (Roio) ja Kalle Vassila (Melliste).

Kandlepäevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, SA Järvselja ÕKMK ning Võnnu ja Meeksi Vallavalitsus.

Aksel Tähnas (1911-1997) oli Lõuna-Eesti pillimeister, kes valmistas nii kandleid kui viiuleid. Ta sündis 11. aprill 1911. aastal Ahunapalu külas, Võnnu vallas. 14aastaselt õppis Aksel oma küla mehelt Aarna Paulilt selgeks päkarauakandle mängu. Mõnda aega elas ka Tallinnas ning tegeles maadlemisega, mille oli maadlejast venna käest selgeks saanud. Nagu ta ise on öelnud “ei istunud mulle see Tallinna elu ning tulin koju tagasi”. Teeninud küll leiba autojuhina, oli ta kogu elu kiindunud kandlemängu. Ta mängis igal vabal hetkel kodus ning simmanitel. Hiljem kutsuti teda esinema võistumängimistele ja ülevaatustele. Aksel oli aastaid päkarauakandle esimängija Eestis ning juhatas Järvselja külakapelli. Elu jooksul valmistas ta kümneid kandleid ning viiuleid. Tema mängustiili käisid õppimas muusikakõrgkooli üliõpilased ning imetlemas Soome kanneldajad. Tema kanneldel mängitakse tänapäevalgi. Aksel Tähnas on maetud Ahunapalu kalmistule. Esimesed kandlepäevad tema mälestuseks toimusid Järvseljal 2006. aastal.

Allikas: tartumaa.ee

Koolinoored naudivad Kärdlas sporti, merd ja päikest

Kärdlas on toimumas Eesti Koolispordi Liidu ja Hiiumaa Spordiliidu poolt korraldatavad koolinoorte neljandad suvemängud, mis kannavad pealkirja “Meri ja päike”. Suvemängudest oodatakse osa võtma üle 300 koolinoore pea kõigist Eesti maakondadest ja suurematest linnadest.

Mängud algasid eile õhtul läbi Kärdla kulgenud rongkäigu ja piduliku avamistseremooniaga linnapargis. Kolme päeva jooksul proovitakse jõudu erinevatel spordialadel, milleks on teatevõistlused, rannavõrkpall, disgolf, veekorvpall ja maastikumäng.

Täna panevad kõik osavõtjad käed külge suvemängude heakorratalgudel Kärdlas ja selle lähiümbruses, mille jooksul puhastatakse kadastikku, raiutakse võsa, niidetakse muru, puhastatakse jõekaldaid , aidatakse vanureid puude riita ladumisel ning tehakse muid lihtsamad talgutöid. Lisaks oodatakse Rannapaargu juurde külla Eesti parimaid motomehi, kes tutvustavad motosporti, näitavad oma oskusi ja võimaldavad julgematel ka ise tsiklisõitu proovida. Kõik suvemängude õhtud lõppevad seltskonnamängude ja tantsuõhtutega Villalaos.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luige sõnul on juba traditsiooniks kujunenud suvemängude oluline eesmärk anda enne kooliaasta algust võimalus kõigile osavõtjaile rakendada pika ja sooja suvepuhkuse lõpuks kogunenud energia rõõmsates suvemängude ühistegevustes. “Suvemängude sportlik tegevus on eeskätt sõprus ja rõõm liikumisest. Mitte esikohad vaid ühine võistkonnatunne on selle aasta mängude motoks,” märgivad korraldajad.

Koolispordi eesmärgiks on pakkuda võimalikult erinevaid sportlikke ja kasulikke tegevusi kõigile koolinoortele, et püsida pingelise õppetöö kõrval reibas ja tubli.

Allikas: EKSL

 

 

Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Sel laupäeval antakse Tallinnas Raekoja platsil start Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavale TeateTantsule, mis kestab kaheksa päeva ja läbib  1000 km Eesti maanteid.

TeateTants on üks osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist, millest võtab osa üle 6200 tantsija ja 450 tantsurühma. Lakkamatult tantsides ja musitseerides läbitakse kõik Eesti maakonnad.

Korraga tantsib maanteel üks kuni kaks tantsupaari, kes jõukohase teekonna läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks tantsupaar läbib keskmiselt 100-200 meetrise teelõigu. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm. Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Teekonnal on plaanitud teha 15 minutilisi liikumispause, tantsides sel ajal kohapeal.

TeateTantsu liikumist reaalajas saab jälgida kodulehelt www.teatetants.ee . GPS punkt näitab TeateTantsu täpset asukohta kaardil.

Lisaks tantsimisele alustasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Kõik TeateTantsus osalevad kollektiivid saavad arhiivile üle anda oma rühmaga seotud materjale. TeateTantsu käigus lisavad rühmad “mälukaardile” oma tantsulõigu kohale mälupulga, mille iga kollektiiv täidab infoga. Salvestatud andmed arhiveeritakse tulevaste uurimuste ja väljaannete tarvis. Loe edasi: Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Aita Uuskasutuskeskusel täita SOS Lasteküla koolikotid

15. augustist kuni septembri lõpuni aitavad Uuskasutuskeskus ja SmartPOST koguda koolitarbeid SOS Lastekülale. SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu on võimalik saata pakke Uuskasutuskeskusesse, kust need jõuavad SOS Lasteküla lasteni. Paki saatmisest saadud tulu annetatakse samuti koolitarvete soetamiseks.

Kampaania raames on kõigil võimalik anda oma panus, et koolilaste ranitsad oleksid täidetud kõige vajalikuga. „Ei ole ju uudis, et paljude perede jaoks on lastele kõigi vajalike koolitarvete soetamine ülejõu käiv. Iga pliiats ja vihik eraldi võib ju olla üsna odav, ent kui arvestada kokku kõik kooliks vajalik, siis tuleb vanematel välja anda üsna kopsakas rahasumma. Kahjuks ei maksta enam ka koolitoetust, seega on Uuskasutuskeskus ja SmartPOST oma toreda algatusega loonud võimaluse, kus SOS lasteküla pereemad saavad kindlustundega vaadata kooliaasta algusesse,“ ütles SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.

„Saata võib julgelt kõike, mis kuulub iga koolijütsi ranitsasse, olgu selleks siis kirjatarbed, vihikud, kaustikud, mapid, kustukummid ja teritajad, pinal või muu koolis tarvilik,“ lisas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.
Paki saatmine maksab kampaania raames €1, sõltumata kapi suurusest. Kogu pakkide saatmise tulu annetab SmartPOST kampaania lõppedes omakorda SOS lastekülale koolitarvikute ostmiseks.

Paki saatmiseks SmartPOSTiga tuleb kõik saadetavad esemed koguda ühte pakki, näiteks kilekotti, ning märkida pakile märksõna „Uuskasutuskeskus“. Kõik esemed peavad olema pakitud üheks saadetiseks ning paki maksimaalsed mõõtmed ei tohi ületada suurima kapi mõõtmeid (60x60x60cm). Saatmisel tuleb pakiautomaadi puutetundlikult ekraanilt valida Uuskasutuskeskuse kampaania ning järgida automaadi edasisi juhtnööre. Erinevalt tavapärasest ei pea saatja märkima saaja aadressi või telefoninumbrit. Pakiautomaatide täpsed asukohad on leitavad SmartPOSTi kodulehel www.smartpost.ee

Loe kampaania kohta lähemalt siit: http://www.smartpost.ee/et/kampaania/koolikotid