Rõuge valla elanikud saavad juba esmaspäevast oma kodukohas tankida

Veel viimased jõupingutused reede pärastlõunal, sest juba sel esmaspäeval, 8. augustil on meie uhiuus Rõuge automaattankla valmis tankijad tervitama.

Suve alguses hoo sisse saanud Favora automaattankla ehitus on jõudnud lõpusirgele. Juba esmaspäeva, 8. augusti õhtupoolikust alates on võimalus kõigil vastvalminud jaamast mootorikütust osta. Tagamaks soodsat ja mõnusat tankimist, jagab Favora kõigile soovijatele, kes elavad Võrumaal, tasuta Favora sooduskaardi, mille kujundus on peaaegu sama värske kui vastvalminud Rõuge automaatjaam. Sooduskaart tagab tankijale igakordse soodustuse 2,6 senti mehitatud jaamas ning 1 sendi automaatjaamas iga ostetud kütuseliitri kohta.

Favora automaatjaam avatakse 8. augustil kell 16. Esimestele soovijatele jagatakse ning registreeritakse sooduskaart koha peal. Hiljem on kõikidel Võrumaa elanikel võimalus saada endale sooduskaart posti teel.

Tiit Toots

Kuressaare merepäevad tipnesid Raiekivi säärel merepeoga

Lätlaste purjelaev Libava Saaremaa merepäevadel.

Eelmise nädala lõpus avatud ja terve nädala vältav Saaremaa merenädal tipneb 5.-6. augustil Kuressaares Raiekivi säärel toimuvate merepäevadega. Saaremaa suurim merepidu toimub juba 15. korda!
Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühendatud juubelipidustused pakusid külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket programmi. Näiteks korraldasid kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüügi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets ning kirjanik Jüri Tuulik merepäevadel räimeroogade koolituse. Paaritunnise šõuga võeti ette parimad kalaretseptid ja hõrgutisi pakuti ka publikule.
Ka muusikagurmaanidele pakutakse tänavu eriilmelisi elamusi.
Loomulikult ei puudu Kuressaare merepäevadelt selgi korral käsitöölaat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate regatt. Kuressaare kultuurikeskuses on avatud tuletornidele pühendatud näitus “Igal majakal oma tuli…”, piiskopilinnuses näeb aga näitust Soome tuletornidest. Kuressaare linnateater koostöös VAT teatriga toob sadamaaidas publiku ette suvelavastuse “Morten lollide laeval”, toimuvad mitmed konverentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab erinevaid saare meistrite valmistatud paate ja merealuseid.
Merepäevadeks saabus Roomassaare sadamasse ka Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan. Kohal on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare merevalvekeskuse laev PVL-112 Valve.Vahest ehk väärikaimat pilti pakub aga merepäevadele saabuv lätlaste purjelaev Libava, ligi 20-meetrine karavell, mille sarnastega künti merd juba 17. sajandil.
Silver Saluri

Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme

16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.

Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Algasid Eesti Rahva Muuseumi välitööd Jõhvi kihelkonnas Toila vallas

Suvi on Eesti Rahva Muuseumile kiire ja põnev välitööde aeg, mil muuseumitöötajad liiguvad mitmes Eestis vallas, kogudes esemeid, intervjueerides, filmides ja pildistades kaasaega. Saja aasta jooksul on materjalidest kujunenud muuseumi rikkalikud kogud, kust igaüks võib leida midagi oma suguvõsa, kodukandi või kodutalu kohta. Jäädvustatud on erinevad ajad, inimesed ja aset leidnud muutused.

3.–10. augustini toimuvad Eesti Rahva Muuseumi välitööd Toila vallas. Seal kogutakse materjale kaasaja argielust, salvestatakse inimeste arvamusi, mõtteid ja tähelepanekuid, filmitakse ja pildistatakse kõige igapäevasemaid tegemisi.
ERMi jaoks on oluline kaasata inimesi tänapäevaelu jäädvustamisse ja anda neile sel moel võimalus otsustada, milliseks kujuneb muuseumikogudes säilitatav 21. sajandi alguse elu kajastav materjal.

Lisaks kaasaja dokumenteerimisele kogutakse täiendavaid selgitusi ja legende varasematel aegadel ERMi kogusse üle antud fotoseeriatele.

Välitööd saavad teoks koostöös ülikoolide ning teadusinstituutidega. Välitööde toetajaks on Eesti Kultuurkapital ja Toila vallavalitsus ning paljud ettevõtted: Regio AS, Toila SPA hotell, OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri OÜ, Grüne Fee Eesti AS, Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim, AS Viru Rand.

Välitööde juht on Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Doonoritelgid jõuavad Haapsallu

Viiendat aastat toimuv doonoritelkide ringreis jõuab 8.-9. augustil Haapsallu, kus telgid ootavad doonoreid lossi esisel väljakul.

„Haapsalus doonoritelkides käis aasta tagasi kahe päeva jooksul verd andmas 277 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 30. Tänu nendele heatahtlikele ja lahketele Haapsalu inimestele kogusime 105 liitrit verd, mis on abivajajate jaoks hindamatu väärtusega,“ ütles Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. „Kõige rõõmustavam on see, et lisaks tuhandetele püsidoonoritele tuleb doonoritelkidesse igal aastal ka sadu esmaseid vereloovutajaid. Nii tegid möödunud suvel oma esimese vereloovutuse 470 inimest just doonoritelkides.” „Doonoritelkide projekt, mis kannab üldnimetust „Ka doonor on riigikaitsja“, on saanud alguse ideest, et riigi olemasolu sõltub eelkõige selle inimestest. Doonorid osalevad iga päev meie riigi ja inimeste kaitsmisel. Doonorlus on omamoodi lakmuspaber, mis näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, aga ka hoolivust, abivajajate märkamist ning vabatahtlikku abistamist,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, kelle sõnul on doonoritelkide eesmärk vere kogumise kõrval tutvustada veredoonorlust laiemalt.

Lisainfo www.verekeskus.ee

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Matsi ja Kabli rannas vormitakse täna liivast loomaaeda

RMK Varbla ja Kabli looduskeskused kutsuvad peresid ja sõpruskondi  täna, 6. augustil kell 13 Pärnumaale Matsi ja Kabli randa valmistama liivakujusid teemal „Liivast loomaaed“.
Võta kaasa labidas, ämber ja muu vajalik inventar. Liivakujude valmistamiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond. Parimatele auhinnad!

Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee