Täna algas karujahi hooaeg

Täna algab 31. oktoobrini kestev karujahi hooaeg. Karude arvukus on viimastel aastate jooksul pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid Eestis umbes 700.  Seetõttu võib hooaja jooksul küttida kuni 65 karu. Sarnaselt eelnevate aastatega võib kõige rohkem karusid küttida Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti juba traditsiooniliselt 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas, et vältida edasisi kahjustusi. Seega – küttida võib nn nuhtluskarusid.

Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Taliuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul tavaliselt jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed ja sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Jaanuaris-veebruaris poegadega emakaru pesast peletamisel ei naase emakaru tavaliselt poegade juurde, hüljatud pojad püütakse üles kasvatada metsloomade turvakodus. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt ja poegivad 4-5 aastaselt. Emakarul sünnivad pojad üle aasta. Eestis võib täiskasvanud karu kaal ületada 200 kilogrammi. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene.

 Karu küttimislimiidi paika panemisel arvestatakse Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitusi, mis arvestavad muuhulgas asurkonna suurust ning karu tekitatud kahjustuste esinemist. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida ka kahjustusi optimaalsel tasemel.

Lisaks sellele annab oma hinnangu keskkonnaministri moodustatud suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm. Küttimismahu jaotuse ja korraldamise tingimused jahipiirkondade lõikes määrab Keskkonnaamet.

Mullu teatasid mesinikud, et karud on rüüstanud enam kui 100 mesitaru. 2009. aastal on karude poolt  tekitatud majanduslikku kahju hüvitatud ligi 10 161 euro ulatuses, 2010. aastal aga juba 12 846 euro ulatuses.