juuli 2011 Archives

Talurahvas koguneb nädalavahetusel Jänedal

Kaks nädalavahetuse päeva, 30. ja 31. juuli on Jänedal talurahva päralt: toimuvad järjekordsed Eesti talupäevad. Korraldajad reklaamivad päevi sõnadega: „Kaks parimat päeva maarahvale! Kaks ilmekat suvepäeva linnakodanikule!”

Talupäevad on tihedad. Kes lahkub Jänedalt talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega. Midagi on igaühele meelepärast: mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu rahuldavad. siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.

Allpool mõned väljavõtted programmist.

30.07. kella 10-18 tõuloomanäitus, samal ajal toimub ka „Lihafestival 2011”. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab veise- ja lambalihast valmistatud toite ja lihalõikust.

Esitletakse uusi traktoreid, seemnekülvikuid jne.

Kella 11 – 17 on avatud veiselihaakadeemia telk. Kohal on Eesti kulinaaria instituudi peakokad eesotsas Dimitri Demjanoviga. Grillimist demonstreerib Lõuna- Ameerikast pärit Argentiina restorani peakokk Pepe. Tutvustatakse sellesuviseid veiselihast grillihitte.

Kella 12–16 toimuvad traktorite IV kiirendusvõistlused. Kell 12 algab Eesti taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine.

Päevale annab värvi kultuuriprogramm. Õhtul on simman Musta Täku tallis.

31.07. kella 10–18 jätkub „Lihafestival 2011”. Avatud on tõuloomanäitus. kodu- ja lemmikloomade näitus, Eesti jahimeeste seltsi näitus. Töötab kangakudumise õpituba. Valla on puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine.

Rohkem infot: www.janedaturism.ee.

Võhma kutsub taas linnapäevadele

Reedel ja laupäeval toimuvatele Võhma linna päevi iseloomustavad mitmed traditsioonilised märgusõnad. Nii saab teoks käsitöölaat, võimalus on vaadata firma Eesti Valgus valmistatud küünlaid ja saada osa selle omaniku Peter Wüthrichi pakutavatest ajaviitevõimalustest, nautida kontserte, elada kaasa „Võhma rammumees 2011” võistlustele, Kesk-Eesti peavallavanema valimisele jne.

Viljandimaa mõnusa väikelinna populaarseima ettevõtmise tänavuses programmis leidub aga ka mõndagi uut ning üllatuslikku.

Võhma linna päevad avatakse reedel kell 16, kuid ettevõtmised algavad juba hommikutundidest. Tänavuste Võhma linna päevade kohta sobivad hästi Hando Runneli luuleraed „Ei saa me läbi Lätita”. Kaasa löövad külalised Kuramaa sõpruslinnast Stendest, kus nagu Võhmaski on elanikke paari tuhande ringis.

„Linna päevade programmi mahuvad ka „Läti päevad” ning lõunanaabrite isetegevuslaste kontsert. Käsitöölaadal pakuvad lõunanaabrid ka oma rahvakunstimeistrite tehtud esemeid. Kuuldavasti on veidi Läti teemat oma naljakavasse pookinud ka värske estraadipaar Henrik Normann ja Eduard Toman, kes laupäeva õhtul publiku ette astuvad,” tutvustas Võhma abilinnapea Aare Järvik.

Kohalikest etlejatest sisustavad linnapäevi Pilistvere pillimehed, Maarika laululapsed, kes on saavutanud edu mitmel konkursil, näitering Rassijad ning mitmed teised kollektiivid Võhmast ning selle ümbrusest.

Sportliku mitmekülgsust lisavad reedene jalgpallimatš Võhma ja Põltsamaa veteranide vahel. Laupäeval kell 16 saab teoks „Võhma rammumees 2011”. Osavust ja tugevust on vaja ka Kesk-Eesti peavallavanema valimistel. Oma tiitlit asub kaitsma Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavsalu.

Tavakohaselt annavad värvika panuse linnapäevade õnnestumisse osaühing Eesti eesotsas omaniku Peter Wüthrichiga. Avatud on näitus erineva suuruse ja väljanägemisega küünaldest. Ettevõtte territooriumil ootavad lapsi põnevad atraktsioonid, kusjuures sõita saab ka mängrongiga. Võimalus on käsitöötubades meisterdada ning uudistada. Emadele-isadele, kes tahavad linnapäevadel veidi isekeskis ringi vaadata, pakutakse lastehoiuteenust.
Linnapäevadel kuulutakse välja Võhma kolme kaunima koduaia omanikud ja kaunima väljanägemise ja ümbrusega asutus. Kes ostavad Võhmat tutvustava voldiku või pääsmed õhtustele kontsertidele, osalevad loosimises, mille auhinnad on sponsoritelt.

Hilisemate tundide muusikalise meeleolu loomiseks ja tantsuks esinevad ansamblid Noorkuu, Regatt, Riff ha Traffic. Punkti paneb linnapäevadele aga laupäevaöine ilutulestik.

„Iseäranis suurt rõõmu teeb asjaolu, et linnapäevadeks valmis uus laulava, mille ehitamist rahastati Eesti–Läti ühisprojekti „Conneting Võhma and Stende” raames,” ütles abilinnapea Aare Järvik.

Jaan Lukas

Pokumaal on nädalavahetusel puuskulptuuride festival

Laupäeval, 30. juulil kell 12 algab Pokumaal puuskulptuuride festival. Vaadatakse üle Pokumaale kogunenud puuskulptuuride valmistajate looming ja antakse sellele hinnang. Näeb loojaid töös ja koos žüriiga valitakse välja kõige toredam puuskulptuur.

Päev on mõeldud kogu perele.

31. juulil on Pokumaal puidust mänguasjade valmistamise päev. Kell 12 ja kell 14 õpetavad meistrid lapsi ja vanemaid huvitavaid puust mänguasju valmistama.

Kõik sepad on taas oodatud Roosna-Allikule

5.-6. augustil toimuvad Roosna-Alliku vallas Kaarukal VI seppade päevad.

Huvilised saavad kahe päeva jooksul aimu sepatööst ja võivad ka ise kätt proovida. Müügil on sepised.

Kaasa lööma on oodatud kõik sepad: ka pottsepad, puussepad, kullassepad jne.

Seppade päevad, avatakse reedel, 5. augustil kell 10. Seejärel pääseb ka õpitubadesse uudistama.Päev lõpetatakse elava muusika ja ühislaulmisega.

Laupäeval, 6. augustil töötavad õpitoad kella 10–14. Seejärel algab kultuuriprogramm, millesse mahub nii teatrit kui ka pillilugusid.Päeva korraldab MTÜ Eestimaa Sepad.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Konguta korraldab omadele ja külalistele rattamatka

6. augustil toimub Konguta jalgrattamatk, kuhu korraldajad ootavad kõiki suuri ja väikesi vallaelanikke ja külalisi.
Läbitav teekond on umbes 25 kilomeetrit pikk, väiksematele rattasõpradele 10 kilomeetrit.

Kogunetakse Annikorus hommikul kell 10, üheskoos sõidetaks Külaaseme platsile, peatudes enne Aru mõisa, Aru metsa piknikukoha ning Aru valla-, ministeeriumi- ja algkoolihoone juures. Külaaseme platsil on väike piknik, mille järel saadetakse väiksemad ratturid bussiga tagasiteele, suuremad spordisõbrad peatuvad tagasiteel Alt-Laari linnamäel ja sealt viib metsarada tagasi Annikorru.

Igas peatuspunktis toimub lühike viktoriin kohaliku elu kohta. Lõpp-peatuses pakutakse kõigile osavõtjatele kehakinnitust. Meenetega tunnustatakse viktoriinivõitjaid.

Rohkem infot: www.konguta.ee

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Terviseamet soovitab metsaande toorelt mitte süüa

Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi. Ohtlikku haigusse naktumise ärahoidmiseks tuleks marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks pesta. Soovitatav on tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest moosikeetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.

Küsimustele, mis haigus on ehhinokokoos, keda ja mil moel see haigus ohustab, annab vastused terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad, harvem koerad, lambad, sead, lehmad jt. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub ?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.Vastus küsimusele, kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües, on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Sirje Niitra

Tarbija24.ee

Pühajärve XIV puhkpillipäevad saavad tänasega hoo sisse

Pühajärve puhkpillipäevad said avalöögi teisipäeval ja lõpevad pühapäeval, 31. juulil.

Täna kell 19 tasub muusikahuvilistel seada sammud Hellenurme mõisaparki, kus saab nautida Pühajärve puhkpilliorkestri mängu.

Homme, 29. juulil kell 14 avatakse puhkpillipäevad ametlikult Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestri kontserdiga Pühajärve põhikooli aulas. Õhtul kell 19 astub üles Sigulda noorteorkester Silversound (Pühajärve puhkekodu pargis), kell 21 vaskpillikvintett Silver Brass (Pühajärve põhikooli aulas).

Laupäeval, 30. juulil esineb Sigulda noorteorkester Silversound Otepää kultuurikeskuses. Saab nautida vabaõhukontserti Otepää lipuväljakul: kell 15 esineb Orissaare muusikakooli brass; kell 15.45 Otepää tromboonikvartett (Edgari trahteri rõdu); kell 16 Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester.

Kell 19 algab puhkpillipäevade koondorkestri kontsert Rõngu Mihkli kirikus.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11 on jumalateenistus Otepää Maarja kirikus, kus esineb Kose pasunakoor. Kell 12.30 astub samas üles puhkpillipäevade koondorkester. Pühajärve XIV puhkpillipäevade koondorkestrit juhatavad Bert Langeler, Kahro Kivilo ja Arno Anton.

Rohkem infot leiab Otepää valla kodulehelt. Kõik kontserdid on tasuta.

Suitsusaunanädal jätkub täna lihasuitsutamise õpitoaga

Eelmisel laupäeval alanud Haanjamaa suitsusauna nädal jätkub täna lihasuitsutamise meistriklassi, reedese saunafilmide öö ning laupäevase suitsusaunapäevaga.

Paljudes paikades kadunud suitsusaunatraditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp kuulub oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaellu ka praegu.

Laupäeval sai suitsusauna mõnu Haanjamaal tunda ligi 50 külalist, suitsusaunapäeva üritustel osales kokku üle 120 külalise.

Täna toimub Haanjas Mooska talus neljas suitsusaunas liha suitsutamise meistriklass, mida juhatab talu perenaine Eda Veeroja. Meistriklassi vastu oli huvi nii suur, et 17 kohta said täis vähem kui päevaga.

„Huvilisi on üle Eesti, sealhulgas nii muuseumitöötajaid, etnolooge kui ka talunikke, kes ise liha suitsutanud,” lausus Eda Veeroja. „Huvi on nii suur, et paljud soovijad peavad ootama järgmist meistriklassi, mis toimub juba sügisel.”

23.-30. juulini toimuval Haanimaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Meldre, Alasumäe ja Puspuri talu uksed. Suitsusaunanädalat korraldab koos saunaperedega Haanja kultuurikoda.

Lisainfo Ivi Rausilt meiliaadressil ivi.rausi@gmail.com ja telefonil 5305 4164.

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

27. juuli keskpäeval oli Võru Tamula rannas õhusooja 27 kraadi ja veesooja 25 kraadi. Sel päeval tööl olnud vetelpäästjate Joonas Trolla ja Innar Ploomi väitel on võrulaste populaarsemas supluskohas suvi möödunud rahulikult.

Enamasti on sel suvel Tamula rannas lehvinud ujumist lubav roheline lipp. Ujumist mittesoovitav kollane lipp lehvis jaanipäeva paiku, põhjuseks oli vaid tunni ajaga roheliseks muutunud vesi. Koheselt võetud veeproovid saadeti laborisse, kust saadi kinnitus, et vesi on ohutu. Juba järgmisel hetkel lehvis vetelpäästetorni küljes ka roheline lipp.

„Kõige sagedasem mure rannas on asjade kaotamine,“ märkis Trolla. Inimesed tulevad tihti küsima, kas midagi on leitud. Vetelpäästjate juurde jõuavad aga vaid väga üksikud asjad, enamasti need, mis vetelpäästjad ise koristades maast leiavad. Hetkel on omanike ootel mõned rahakotid. Suve jooksul on kadunud ka kolm kuni neli last, kes on siiski kiiresti üles leitud. Lapsevanemad suudavad oma last päris hästi kirjeldada ning abi on olnud ka binoklist, mis lapsevanemale laenatakse.

Kiirabi on sel suvel Tamula randa kutsutud viiel kuni kuuel korral, põhjuseks on olnud suuremad haavad ja üks jalaluu mõra. Olgu öeldud, et ka intervjuu ajal tuli vetelpäästjatel joosta abi andma kuumarabanduse saanud tüdrukule. Kuigi tüdruk toibus üsna kiiresti, kutsuti igaks juhuks kohale kiirabi, kes tüdruku enda hoole alla võttis. Vetelpäästja Innar Ploomi selle suve tõsisem juhtum oli siis, kui üks tüdruk, kes ujuda ei osanud, läks kummimadratsiga ümber. Õnneks päästis lähedal olnud mees tüdruku. Vetelpäästjatel endil pole sel suvel veel kedagi päästa tulnud. Ploom kiitis inimesi, kes on üsna tähelepanelikud ja märkis, et kahekesi tervet randa jälgida on väga keeruline. Loe edasi: Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

Muusikafestival Kapa Rock on tagasi

Pärast aastast vaheaga on uuesti ellu ärkamas kümme suve väldanud ja spetsiaalselt noorte bändide jaoks loodud muusikafestival Kapa Rock.

30. juulil kell 15 algaval fesitvalipäeval esinevad Kohila alevi lipuväljakul ansamblid Merwis, The Nymph, Hurmurid, Groundhog Day, The Princes, Aides, Bedwetters, Ultima Thule ja paljud teised. Kontserdi esimene osa on akustilise muusika päralt, teisel poolel kuuleb ka rockilikumat soundi. Teiste hulgas astub akustilse kavaga üles Superstaari saatest tuntuks saanud Rosanna Lints.

Festivalile oodatakse rahvast mitte ainult Kohilast ja Rapla maakonnast, vaid üle terve Eesti, kinnitavad korraldajad. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil kohapeal.

Kapa Rocki muusikafestivali korraldavad kolm Kohila noormeest Martin-Erich Torjus, Hardo Hansar ja Peter Põder ansamblist Merwis. Martin Erich Toriuse sõnul oli nende soov Kapa Rocki nime elus hoida ja kontserti sama nime all jätkata. „Möödunud aastate jooksul kujunes Kapa Rockist Raplamaa suve üks oodatuim muusikasündmus ja meil on suur au seda traditsiooni edasi viia,” märkis Torius.

Kapa Rocki eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelist muusikat ning tutvustada Kohilat kui loovat ja elujõulist valda. Siit on sirgunud mitmed tuntud muusikud nagu Birgit Õigemeel, Vaiko Eplik, Kadi Toom, Toomas Vanem, Paul Daniel ja teised. Kohilas on muusikakool ja tegutsemas ka praegu mitmed bändid ning laulustuudio.

Lisainfot muusikafestivali kohta leiab Facebookist ja kodulehelt.

uWK8x5

Rattasõpru oodatakse Võrumaale rattamatkale

Sel pühapäeval algusega kell 12.00 stardib Võrumaa Suvine Rattamatk. Korralduskeskus asub Võrus, Roosisaare silla linnapoolsel parkimisplatsil. Matk on kõigile osalejatele tasuta. Registreerimine toimub enne matka kohapeal.

Raja profiil on korraldajate väitel suhteliselt tasane. Sõit toimub asfaldi-, kruusa- ja metsateel, sekka tuleb sõita ka mõnel kitsamal rajaosal. Põhiraja pikkus 23 km ja läbib järgmisi kohti: Roosisaare, Juba, Tsiatsungõlmaa, Kohandupalu, Ründomõts, Ala-Vagula, Roosisaare. Matkarada on tähistatud märgistuslintidega ja pöörangukohad on varustatud nooltega.

Igaühel on võimalus valida endale jõukohane tempo, kuid korraldajad soovitavad liikuda koos grupiga. Lisaks matkajatele liiguvad rajal ka turvavestidega Haanja Rattaklubi liikmed.

Trassil on olemas üks teeninduspunkt, kus pakutakse sööki ja jooki. Iga matkal osaleja on kohustatud kandma kiivrit, täitma liikluseeskirju, juhinduma liiklusmärkidest ja muudest korraldaja poolt paigaldatud viitadest ning liikluskorraldajate märguannetest.

Matka korraldab MTÜ Haanja Rattaklubi.

Matka juhendi leiad siit.

Narva Kutseõppekeskus võtab vastu üle 700 uue õpilase

Narva Kutseõppekeskusesse esitati enam kui 440 sisseastumisavaldust. Seniste avalduste põhjal on populaarsemad autotehniku, multimeedia, koka ja kondiitri erialad.

Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum sõnul püütakse noorte hulgas huvi äratada selliste Ida-Virumaal ja Eestis perspektiivsete erialade vastu nagu näiteks mehhatroonika, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordinaator ja arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator. Kuigi multimeedia on perspektiivne eriala, on Veidenbaumi väitel väiksem huvi just eestikeelse multimeedia õppe vastu.

„Meie senine vastuvõtt on kulgenud võrreldavas graafikus eelmiste aastatega,” märkis Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. Suuremat osa keskharidusega sisseastujaid oodatakse alles augustis.

Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 12. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini. 2011. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 756 uut õpilast.

Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 18 erialale. Uue õppeaasta uued erialad on kondiiter ja puhastusteenindus. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 5 kuust kuni 3,5 aastani. Õpe on tasuta ja õpilastele, kes saavad üheaegselt nii kutse kui keskhariduse, on ka toitlustamine tasuta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimaluste kohta saab Narva KÕK-i vastuvõtukomisjoni vastutavalt sekretärilt Elyanna Romanovalt (Tel: 515 6828, 356 9344; e-post: elianna.romanova@nvtc.ee) või kodulehelt.

ELF saadab kaks talgulist Inglismaale

Juba teist korda pakub Eesti Loodusfond (ELF) võimalust osaleda talgutel Suurbritannias.

Pakkuda on kaks kohta 19. – 26. augustil Inglismaal Lake Districti rahvuspargis peetavatele talgutele. Lähemat infot nimetatud talgute kohta leiab siit.

Reisikulud peab osaleja ise katma, kuid talgutel osalus ja selle sisse käiv söök ja majutus on tasuta.

Oma soovist talgutel osaleda palutakse teada anda hiljemalt 1. augustiks aadressil siim@elfond.ee

Eelmise aasta lõpus pälvis ELF Suurbritannia partneri BTCV poolt korraldatud konkursil Green Hero auhinna, mille eest lunastatigi priipääsmed BTCV korraldatavatele talgutele.

Kiidjärvel meenutatakse Aleksander Mältonit

Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas.

Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas.

Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”.

Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Eesti Erametsaliit kahtleb jahiseaduse vastavuses põhiseadusele

Eesti Erametsaliit (EEML) edastas õiguskantslerile pöördumise, milles palus analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega. Kehtiva jahiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

EEML-i hinnangul on kehtiva jahiseadusega võetud maaomanikult õigus otsustada, kes tema maadel jahipidamist korraldab ja seega puudub Eesti maaomanikul oma vara (kinnisasja) kasutamise õigus.

Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata. Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa väitel teeb iga põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringuid jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, sealhulgas tuleb omanikul kanda ulukite põllu- ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Seepärast peab Eelmaa sõnul maaomanikul olema ka jahipidamise või selle korraldamise õigus. “Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui ka populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ märkis Eelmaa.

Eesti on veel üks väheseid riike Euroopas, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust omal maal ise jahti pidada või anda oma maad kokkuleppeliselt kasutada jahipidamisest huvitatud isikutele. EEML leiab, et maaomanikel peab olema seaduslik õigus moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel, mis omakorda on aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava jahinduse arendamisel.

Avaldus õiguskantslerile on kättesaadav siin.

Vormsi tähistab olavipäeva

Neljapäevast pühapäevani toimub Vormsi saarel traditsiooniline olavipäeva tähistamine, kus läbi nelja päeva pakutakse erinevaid sündmusi igale maitsele.

Olavipäevad algavad neljapäeval kolm päeva kestva konverentsiga, kus keskendutakse Vormsile kui kultuurisaarele. Hilisõhtul on võimalus kuulata kontserti, kus on kavas kavas Bachi, Chopini ja Kullerkupu looming. Toimub mälestusjumalateenistus ja küünalde asetamine kalmistule.

Reedel saab osa Püha Olavi kiriku taasavamisele pühendatud tänujumalateenistusest ning õhtul võib jaanitule platsil vaadata Jan Uuspõllu etendust “Isa”. Lisaks Uuspõllule esinevad ka Chalice ja Orelipoiss.

Laupäeval peetakse seltsimajas Vormsi Kodukandi Ühenduse aastakoosolek ja tehakse jalutuskäik Rumpos. Õhtul saab kirikus kuulata vanamuusika ansamblit Rondellus. Jaanitule platsil toimuval simmanil mängivad tantsuks ansamblid “Tarvanpää” ja “Kratt”.

Pühapäeva hommikul on jaanitule platsil Vormsi saare üldkogu, kus arutatakse saare arengukava, tutvustatakse projekti “Smart Vormsi” ning räägitakse ka perearsti teenusest saarel. Keskpäeval avatakse Rälby külas laat.

Täpsema Vormsi olavipäevade kava leiab siit.

29. juuli ehk olavipäev on Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäev, mida tähistatakse peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas, vasikas või mõni muu loom. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vilja või kartuli) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Olevipäeval süüakse lambaliha, klimbisuppi ja õunasuppi.

Rõuge noorte ideekohvik ootab osa saama Slovakkia kultuurist

Rahvusvahelise noortealgatusprojekti ” Noorte Ideekohvik” raames on Rõuge noorte ideekohvikus sel suvel juba tegutsenud nii Läti kui ka Leedu noored. Sel ja järgmisel nädalal ootab kohvik külastajaid osa saama Slovakkia kultuurist.

Slovakkia noored tegutsevad kohvikus 30. juulist 7. augustini. Kavas on nii käsitöötoad kui ka maitseelamuste pakkumine külastajatele.

30. juuli kell 13-15 suupisted Slovakkiast ning käsitöömüük.
31. juuli kell 13-15 Slovakkia väga vanad tradistioonilised toidud.
1.-2. augustil on kohvik suletud ning noored Slovakkiast külastavad piirkonna kultuuriväärtusi.
3. august kell 13-15 käsitöötuba – kõrvarõngaste meisterdamine, lisaks suupisted.

Edasine programm koostatakse vastavalt esimeste külastuspäevade kogemusele ja huvile ning selle kohta saab täpsemat infot kohvikust. Projekti toetab Euroopa Noored programm.

Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988.

Pisimopeedide ja mopeedide juhte oodatakse Sõmerpallu kokkutulekule

Sõmerpalu Motoklubi korraldab 12.-14. augustil Sõmerpalus Adrenalin Arenal pisimopeedide ja mopeedide juhtide kokkutuleku. Eelkõige on kokkutulek suunatud just Võru maakonna noortele liiklejatele.

Kokkutuleku-teabepäevade peamiseks eesmärgiks on erinevate töötubade kaudu kujundada noorest
mootorrollerijuhist turvaline, seadust järgiv ja ohte vältiv liikleja, kes oskab arvestada ja olla eeskujuks ka teistele kaasliiklejatele ning tänu sellele vähendada liiklusõnnetuste arvu kaherattaliste mootorsõidukitega.

Registreerida saab ja täpse info leiab www.adrenalinarena.com.

Reet Lulla, Sõmerpalu Motoklubi, telefon: 509 8816, e-post: reet.lulla@adrenalinarena.com

Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Maaelu ja eriti endised majandikeskused said Nõukogude võimu lõppedes suurimate raputuste osaliseks, inimeste tööalased ja omavahelised suhted muutusid uue korra saabudes tundmatuseni, maaelu sotsiaalmajanduslik staatus langes rängalt.

Kas muudatustega tekkinud probleeme, lõhesid külaühiskonnas saab parandada välisrahadele ülesehitatud kogukonna arengu programmiga? Millised võimusuhted tekivad, kuidas kohalikud võtavad omaks kogukonna kui arengueesmärgi? Mis võib pärssida inimeste valmisolekut ja võimet muuta ebameeldivaid olusid oma külas?

Neile ning paljudele teistele küsimustele otsib vastust TLÜ dotsendi, antropoloog Aet Annisti värskelt ilmunud monograafia „Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus“.

„See raamat peaks leidma laia kõlapinna, sest arvatavalt ei ole nüüdisaegset Eesti külaelu sellise sissevaatelise sügavusega enne uuritud, rakendades antropoloogilist metodoloogiat pikaaegsest osalusvaatlusest etnograafilise kirjelduseni,“ leiab TÜ vanemteadur, etnoloog Kristin Kuutma. „Aet Annist analüüsib 90ndate aastate Eesti (maa)ühiskonda mõjutanud murrangulisi tegureid (omandisuhted, restitutsioon ja kihistumine), mõistmaks 21. sajandi alguseks vormunud külaelu ja sealseid argisuhteid.“

Loe edasi: Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Tule laupäeval Võrumaale grillima!

30.juulil 2011 toimub järjekordne grillipäev – Võrumaa meistrivõistlused grillimises – Grillfest 2011. Seekord toimub Grillfest Võru vallas, Navi Seltsimaja esisel platsil.

Eelmisel aastal osales 13 võistkonda. Tänavu oodatakse osalema neid võistkondi, kes eelmisel aastal aktiivselt kaasa lõid, kui ka uusi võistkondi. Osalemine on tasuta, ka lihad ja maitseained on grillimiseks korraldajate poolt tasuta. Ka pealtvaatajatele on tasuta. Päev algab hommikul kella 8-9 ajal ja lõppeb hiljemalt 17 ajal õhtul.

Võisteldakse kolmes võistlusvoorus: Rakvere searibivoorus, Talleggi kanalihavoorus ja fantaasiavoorus. Searibi ja kanaliha antakse korraldaja poolt ja fantaasiavoorus võite grillida, mida ise soovite ja mis hästi välja tuleb. Grillida võib kõike – laske fantaasial lennata! Fantaasiavoorus tuleb ka oma grillitud toitu esitleda.

Lisaks antakse kohapeal grillsüsi ja maitseained, salatilehed ja karbid ribi ja kana serveerimiseks.

Enda poolt tuleb kaasa võtta tore meeskond (meeskonna suurus ei ole ette antud, küll on aga oluline, et inimeste arv üksteist segama ei hakkaks); söegrill kana- ja ribivooruks; fantaasiavooru grillimaterjal; toolid/pingid/telk – ühesõnaga, kuidas ennast grillides mugavalt tunned.

Päeva jooksul selgitatakse maakonna parim grillivõistkond. Selleks osutub kolme võistlusvooru punktisummade liitmisel enim punkte saanud võistkond, kellele omistatakse tiitel Võrumaa Parim Grillija 2011. Lisaks maakonna parimale grillijale pärjatakse Rakvere searibivooru, Talleggi kanalihavooru ja fantaasiavooru kolm parimat võistkonda. Fantaasiavoorus antakse välja ka esitluse eripreemia võistlustöö atraktiivseima esitluse eest.

“Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust!”

Lisainfot saab aadressilt: http://www.grillfest.ee/portal/vorumaa-2010/vorumaa-mv-2011.html

Registreerimine meiliaadressil: piigad@gmail.com või telefonidel 5215 204 Kristi; 5650 3991 Aliis.

Homme on Vastse-Kuustes indiaanikiriku teenistus

Homme, 27, juulil kell 18 algab Põlvamaal Vastse-Kuustes Lootvina külas Riidma talus indiaanikiriku teenistus, see kestab järgmisel päeval kella 14ni.

“Sinule, kes sa veel mu tuld näinud pole, annan ma valgusekuma. Annan sulle tuld juua nii nagu mina joon. Annan sulle tuld süüa nii nagu mina söön. Palun tuld, et ta sulle teed näitaks ja panen su silmad nägema. Nägema märke, nägema nii välja- kui ka sissepoole. Et sa näeksid nõnda kui mina näen.”

Arizonast jõuab kohale indiaanlane Rupert Encinas, indiaaninimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas. Ta on indiaanihõimu Tohono o’odham vaimne juht. Meid viib ta läbi indiaanikiriku tseremoonia.

Jaan Pehk mängib peaosa Võru Linnateatri suvelavastuses

Võru Linnateater toob alates 10. augustist vaatajate ette Oskar Lutsu naljamängu „Kapsapea“. Lavastab külalisena Alex-Sander Kasak ning peaosas on multitalent Jaan Pehk, kes on ühtlasi ka lavastuse muusikaline kujundaja. „Kapsapead“ mängitakse vaid kuuel korral Dr. Fr. R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis Võrus.

Alex-Sander Kasak, oled laiemale üldsusele tundmatu lavastaja, miks just Võru ja miks selline materjal?
„Tekkis tahtmine teha midagi lõbusat ja kerget, teisisõnu tahaks toredale materjalile päkad silma ajada. Kuna Jaan Pehk on piisavalt Samuel Pliuhkam, siis tuligi selline materjal.“

Lavastuse tegevus on toodud tänapäeva. Kes on need praegused meediakangelased, kes on tegelaste aluseks võetud?
A. Kasak: „Oleme püüdnud kaasata eestimaalasi, kes on üle maailma tuntud ja samas ka eestlasi, kes on tuntud ainult Võrumaal. Võitlus käib nii sumoringis kui ka Võrumaa kultuurimaastikul. Vihjame meie juhtidele, sportlastele ja kultuuritegelastele ehk tsiteerime laval elu ennast. Seekord ei tehta kurvastamise pärast midagi, eesmärgiks on ainult rahva rõõmustamine. Olge rõõmsad ja terved inimesed!“

Jaan Pehk, oled üldsusele tuntud kui muusik ja helilooja. Kas tunned end teatrirollis mugavalt?
Teatrirollis tunnen end hästi ja kindlalt. Selles kõiges on süüdi Võru Linnateatri aus, rõõmsameelne ja südamlik kollektiiv.

Esimene proovinädal on möödas. Kuidas hindate senist tööde käiku?
A. Kasak: „Kui näitlejad tekstid pähe saavad, saab mängima hakata, kuid praegu hirmu ei ole. Eks muuseumihoov annab palju mänguvõimalusi juurde.“
J. Pehk: „Endale annan viiepallisüsteemis hindeks kolme, teistele trupiliikmetele jagan maksimumhinded.“

Veidi enne esietendust, 7. augusti õhtul kell 19 esineb Jaan Pehk muusikalise lühikavaga Tamula rannabangalos. Külalistel on võimalik bangalost osta ka etenduse sooduspileteid ning osaleda loosimises, mille auhinnaks on 40 € väärtuses paadisõitu Tamula järvel. Pealtvaatajatele on kontsert tasuta.

„Kapsapea“ etendub 10; 11; 16; 18; 19 ja 20. augustil kell 19 Dr. Fr. R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis. Piletid Piletilevist ja kohapealt.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Mängivad: Jaan Pehk, Helgur Rosental, Maive Käos, Mairi Jõgi, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna.
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk