Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Maaelu ja eriti endised majandikeskused said Nõukogude võimu lõppedes suurimate raputuste osaliseks, inimeste tööalased ja omavahelised suhted muutusid uue korra saabudes tundmatuseni, maaelu sotsiaalmajanduslik staatus langes rängalt.

Kas muudatustega tekkinud probleeme, lõhesid külaühiskonnas saab parandada välisrahadele ülesehitatud kogukonna arengu programmiga? Millised võimusuhted tekivad, kuidas kohalikud võtavad omaks kogukonna kui arengueesmärgi? Mis võib pärssida inimeste valmisolekut ja võimet muuta ebameeldivaid olusid oma külas?

Neile ning paljudele teistele küsimustele otsib vastust TLÜ dotsendi, antropoloog Aet Annisti värskelt ilmunud monograafia „Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus“.

„See raamat peaks leidma laia kõlapinna, sest arvatavalt ei ole nüüdisaegset Eesti külaelu sellise sissevaatelise sügavusega enne uuritud, rakendades antropoloogilist metodoloogiat pikaaegsest osalusvaatlusest etnograafilise kirjelduseni,“ leiab TÜ vanemteadur, etnoloog Kristin Kuutma. „Aet Annist analüüsib 90ndate aastate Eesti (maa)ühiskonda mõjutanud murrangulisi tegureid (omandisuhted, restitutsioon ja kihistumine), mõistmaks 21. sajandi alguseks vormunud külaelu ja sealseid argisuhteid.“

„Minu uurimus joonistab teravalt välja keerulised suhted uudses, tundmatus ja käsiteldamatus ebavõrdsuses, mis keskuskülades oli selgemalt näha kui hajakülades või linnades,“ selgitab Annist. „Nagu paljud antropoloogilised arengu-uurimused tõdevad, kukuvad arenguprogrammid, mis kohalikke olusid ei oska arvestada, sageli läbi. Osalt juhtus nii ka uuritava programmi puhul ja selle põhjuste lahkamine aitab uudsest küljest läheneda mitmetele probleemidele kaasaegses maaelus.“

„Kuigi autor pöörab muuhulgas tähelepanu ka konfliktsetele inimsuhetele ja sündmustele, teeb ta seda süüdlasi otsimata või kedagi hukka mõistmata,“ toob välja Åbo Akademi ülikooli sotsioloogiaprofessor Mikko Lagerspetz.

Raamatu teoreetiline osa on suunatud erialateadlastele, ent üldarusaadavas keeles ülevaade Eesti külaelust ja analüüs vastuolulistes sotsiaalmajanduslikes ja poliitilistes tingimustes kujunenud inimsuhetest ning nende tagajärgedest peaks andma mõtlemisainet nii poliitikutele kui tavalugejale, nii kohalikele omavalitsustele kui MTÜ-dele.

Raamat ilmub Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas Acta Universitas Tallinnensis Socialia.