Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravastTuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

  • Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
    20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
    Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
    22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
    23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
    Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
  • Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
    Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
    Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
    Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
  • Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
    Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused.  Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
    20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
    22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
    Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
  • Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
    Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
  • Rohkem infot: www.evm.ee.

Kambjas tähistatakse kihelkonnapäeva

Kambjas tähistatakse 23. juunil kihelkonnapäeva. Muu hulgas avatakse sel päeval Kambja kalmistu ees perekonnakivi.

Päev algab kell 11 mälestuspühaga Kambja kalmistul. Kell 12.30 avatakse pidulikult perekonnakivi. Selle püstitamise algatasid Kambja valla ajalehe Koduvald teatel 2010. aasta jaanuaris kolm suguvõsa – Riives, Klaos ja Veber/Veeber –, kelle juured on seotud Kambja kihelkonnaga.

Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu tervitasid suguvõsade ettepanekut, idee elluviimiseks eraldati 0,7 hektarit maad. Perekonnakivi püstitamisega seotud kulud võtsid enda kanda ettepaneku tegijad, eeskätt Tartu ärimees Tiit Veeber.

Perekonnakivil on kujutatud ema, isa, kaks tütart ja poeg. Pere liikmed on omavahel põimunud ja vaatavad taevasse. Kivile on raiutud ka Hando Runneli sõnad „Hoidke meid alles“. Maakivist ausammas on pühendatud eesti pere tugevusele.

Kell 14 esitletakse kirikus Kambja kirikukihelkonna ajalooraamatut ja esineb Kambja naisansambel Lüüra.
Kell 20 algab kihelkonnapäeva kultuuriprogramm vallamaja pargis ning süüdatakse jaanituli.

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke

Võru folkloorifestivali teemaks on „Uma ehe”

14.–17. juulini kestev Võru folkloorifestival on järjekorras juba XVII ja sel aastal pühendutakse teemale „Uma ehe”.

Tänavusel peol võib:

– näha ja kuulda 12 riigi tantsijaid ja muusikuid,
– olla selliks ehtemeistrite juures,
– osta käsitöölistelt nende kaupa,
– mekkida uma ja hääd toitu ning
– veeretada pikas tantsurivis kokku elav ehe – Rõuge sõlg!

Hubases Kandle aias, papa Kreutzwaldi juures muuseumi õues, kaunil Tamula-äärsel promenaadil ja kesklinna pargis ootavad huvilisi nii eksootiliste külaliste kui ka lähemate hääde üleaedsete folkloorirühmade kontserdid, meeleolukad esinemised noortelt, võistumängimine lõõtspillidel, võru keele, tantsu, pilli ja ehte meistriklassid, jutupesa nii suurele kui väikesele inimesele, laulud päikeseloojangule  ning  koos ülesvõetud  ühislaulud, simmanid ja  öökino.

Festivali kava: www.vorufolkloor.ee.

Käivitub mahukas maaettevõtluse uuring

Saamaks teada, kuidas elab Eesti ettevõtlus maal, korraldab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel põhjaliku uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ja toetusvajadus”.

Uuring on seotud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) investeeringutoetuste meetmetega, mille kaudu toetatakse ja arendatakse maapiirkonna ettevõtlust ning seal tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust.

Saadud tulemusi kasutatakse maaelu arengukava 2014-2020 koostamisel. Eestis puudub senini kompleksne andmebaas, kust oleks võimalik saada vajalikke algandmeid, iseloomustamaks ja analüüsimaks maapiirkonna ettevõtjaid. Statistiliste andmete ning muu vajaliku materjali ja ülevaadete puudumine raskendab aga maapiirkonna ettevõtluse olukorra hindamist ja analüüsimist.

Uuringu käigus kaardistatakse maapiirkonna ettevõtluse olukord, selgitatakse välja järgmise seitsme aasta (2012–2018) arengutrendid ning analüüsitakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust.

Uuring valmib 3. septembriks 2012.

Aitame soomaa.com-i üleilmses kampaanias!

soomaa.com osaleb ühes üleilmses Facebook kampaanias ja vaja on sinu abi.
Palun võta kaks minutit ja järgi neid kuut sammu allpool:
1) Käi lehel  http://www.facebook.com/soomaa.estonia ja kui sa pole seda veel like’inud, palun tee seda.
Mine http://www.facebook.com/thetravelword ja laigi seda samuti.
2) aadressilt http://www.facebook.com/TheTravelWord?sk=app_201143516562748 kopeeri kaldkirjas tekstilõik [TRAVEL PARTNER] deserves to win……
3) Mine oma Facebooki seinale ja liimi see tekst sinna.
4) Muuda nüüd selles tekstis [TRAVEL PARTNER]  soomaa.com-iks, sisestades @ ja siis soomaa.com kuni seal dropdown menüüs tekkib “soomaa.com” Kliki sellel!
5) Samamoodi muuda  [THE TRAVEL WORD] alustades @ sisestamisega ja selle järel the travel word, kuni saad valida tekkinud dropdownist lingi.
6) Avalda oma seinapostitus.

Käes on aasta kõrghetk

Foto: Elina Kononenko

Käes on aasta kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd.

Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul ja öösel enne suurt päevapööret. Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Leedolaupäeval tehakse pühadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ümber ning nendega võib ka kiike ehtida. Maasse pistetud kaseokstest saab teha kaitsva sõõri tule ümber.

Leedotule pidamine – seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine – täidab meid tervistava väega.  Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega. Varemalt on isegi kariloomad õnnistamiseks ümber tule aetud. Loe edasi: Käes on aasta kõrghetk