20 juuni 2011 Archives

Sisask toob Munamäele suure mäe vägised

Juuli keskel toimub Haanjas Suurel Munamäel tore sündmus – kontsertlavastus “Suure mäe vägised” keskendub rahvusvahelise tuntusega helilooja, muusiku, koorijuhi ja astronoomiahuvilise Urmas Sisaski viimase kahe aasta loodud muusikale teatri vallas.

Urmas Sisask on loonud Haanjamaal originaalmuusika lavastustele “Viimane mägi” 2009. aastal ja “Kalevipoeg kuningaks” 2010. aastal . Need lihtsad, südamlikud, hoogsad ning meeldejäävad laulud on võitnud rohkelt publiku südameid – need tulevad uues kontekstis vaataja ette ja salvestatakse seal samas helikandjale.

Helilooja Urmas Sisask avanes loomeprotsessis, sellele lavastusele muusikat luues senisest erineva külje pealt ja sündis üsna omalaadne helikeel. Lisaks tema muusikas kehastuvale arhailisele kujutlusele inimesest kui looduse ja universumi terviku osakesest leidub neis lauludes tänapäeva
muusika žanrite mitmekesisust: nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Aasatal 2011 pälvis Urmas Sisask Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli ja Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2010 aasta loomingu eest.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil 2011 kell 13.

Loominguline meeskond: lavastaja, muusikajuht ja peadirigent Rasmus Puur, dirigent Edmar Tuul, solistid – Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink. Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmazoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel 5058 876.

Sindi sai jaanipäevaks uhiuue külakiige

Sindi laululava juures asuv külakiik. Foto: Viktor Kaarneem / Sindi linnavalitsus

Jaanipäevaks lasi Sindi linnavalitsus peopaika üles seada uhke uhiuue külakiige.

Sindi linn sai kiige Pärnumaa kutsehariduskeskuselt, kus suur külakiik valmistati kursuste raames, mida rahastati ESF vahenditest. Kiigu paigaldamisel olid abiks Paikuse Lions Clubi liikmed ning Sindi Sõprade Selts. Suurimat abi osutasid linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas ning ettevõtja Mihhail Skljar. Peale Jaanipäeva immutatakse kiik puidukaitsevahenditega, et see ilmastikutingimustele vastu peaks.

Sindi rahvas peab seekord jaanipidu 22. juunil, kui kell 20 kogunetakse laululava juurde. Esinevad Sindi isetegevuslased, korraldatakse sportlikke murumänge, töötab puhvet ning muidugi läidetakse jaanilõke. Tantsuks mängib ansambel L’dorado, õhtut juhib Toivo Pulk ja plaate keerutab Enno Lohu.

Viktor Kaarneem

Viljandis saab iga päev osaleda linnaekskursioonil

Iga päev kell 13 saab Viljandis Vabaduse platsilt alguse linnaekskursioon. Koos giidiga tehakse jalutuskäik lossimägedes ja rippsillal, uudistatakse Viljandi vanalinna, kirikuid, pärimusmuusika aita, kindral Johan Laidoneri ausammast, Kondase keskust, Viljandi vana veetorni, trepimäge, J. Köleri ja C. R. Jakobsoni ausammast jpm.

Lisainfo turismiinfokeskuse telefonil: 4330 442.

Külaorus tuleb suur puukujude rahvapäev

2. juulil algusega kell 18 toimub Külaoru külas Vastseliina vallas üritus “Puukuju 2011. Suur rahvapäev”.

Tule veeda üks tore õhtupoolik puukujude keskel! Lisaks kohtumistele puukujude ja nende meistritega kavas kultuuriprogramm.

Kogu üritus on tasuta! Lõpp südaööl.

Lisainfo: Hannes 5282 143 või Kerttu 5192 1051.

http://www.otspuu.ee/

Haiti maavärinast eluga pääsenu esitleb Jõhvis oma raamatut

27. juunil kell 16 esitleb Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.

12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.

Külavanemad said Pilkuse külas kokku

kylavanema_mark [640x480] — Otepää valla külavanema märk.

Selle aasta kevadel valiti Otepääl külavanemaid. Nii vast valitud kui ka endised külavanemad said 17. juunil kokku Pilkuse seltsimajas. Tunnustati ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjaid.

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu jagasid uutele külavanematele välja tunnistused, endised külavanemad said tehtud töö eest tänukirjad.

Valitud külavanemad said ka külavanema märgi, mis ametiaja lõppedes antakse üle järgmisele külavanemale. Külavanema märk on ülehõbetatud, metallitööd ja kavandi teostas OÜ Sporrong.

Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Kõige aktiivsem ja pikaajalisema staažiga külavanem on Arula külavanem Voldemar Tasa, kes ka uueks perioodiks külavanemaks valiti.

Pidulaua eest hoolitses Pilkuse külaselts, esinesid Pilkuse küla noored.

Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on alates 14 inimesest (Kassiratta küla) kuni 367 inimeseni (Sihva küla (andmed seisuga 01.01.2011)). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanematel ei ole veel valitsemisaeg täis saanud. Nende külade vanemad valitakse järgmisel aastal.

Tänukirjad ja preemiad said ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjad.
Võitjad olid:

Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski
Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet
Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal
Eripreemia – “Searong” autor koolipoiss Siim Annmann.

Fotod: (autor Monika Otrokova) http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/113-kylavanematekokkusaamine17062011

Keri saarel heisati külaliste auks lipp

Eile viimast päeva Keri saarel toimunud Valgete Ööde Festivali (VÖF 2011) raames Keri saarele saabunud külaliste auks heisati saarel lipp, külalisi tervitas Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Tutvuti saare enda ja ajaloolise tuletorniga ning vaadati Alari Kivisaare fotonäitust “Islandi lummuses”. Päeva tippsündmuseks kujunes tuletornis toimunud romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka ja bänd esituses.

Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee

Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum

Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.

Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht

Turbuneemes tulekul taimelaager kogu perele

30. juunist kuni 2. juulini saavad huvilised osa võtta taimelaagrist, mis toimub Kuusalu vallas Aadu-Peetril. Taimemaailmale avanemine algab iseendast, puhastumisest ning häälestumisest. Laagrisse on oodatud huvilised koos perega. Ööbimine telkides või katse alla, toidu valmistamine väliköögis ühiste jõududega. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Registreerimine hiljemalt kolmapäevaks, 22. juuniks tel 5225088 või adopeetri@gmail.com. Lisainfo: www.avatudmaailm.ee

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses