Leisi otsib Jõiste supelrannale rentnikku

Hoolimata tulututest püüdlustest viimasel kolmel rannahooajal, üritab Saaremaa Leisi vald siiski ka sel suvel Jõiste supluskohale rentnikku leida.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Avaliku supelranna arendamist Jõistes alustasime 2007. aasta suvel ja nüüdseks on värske suvituskoht Saaremaal puhkajatele hea mitu aastat avatud olnud. Vald on samas omakorda väga huvitatud, et keegi sinna väga soodsatel tingimustel kaubandusteenust ja toitlustust pakkuma tuleks,” rääkis Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.

Tema sõnul on Orissaare-Leisi rannamaanteel liikujale lihtsalt leitavasse Jõiste supluskohta tagatud ideaalne juurdepääs, rajatud rannahoone, võrkpalli- ja telkimisplats, parkla, riietuskabiinid ning seitsmekümne meetri pikkune ujuvsild.
Mõtlep lisas, et kuna rannaala korrastati projektiraha toel, ei saa selle rentnik küsida külastajatelt tasu avalike teenuste eest, nagu telkimine, parkimine, grillhoone, tualeti, vee ning elektri kasutamine. Küll aga on tal õigus territooriumil peale karastusjookide müügi ja toitlustamise kaubelda suveniiride, rannatarvete ja pakendatud toiduainetega.

Rentnik saab supluskohas toimetada tasuta, tagades seal korra ja puhtuse. Vald kannab kulud elektri kasutamise ja prügiveo eest, samuti teeb vajalikud ruumide remondi- ja parandustööd.

Ludvik Mõtlepi hinnangul on eelnevad suved juba näidanud, et Jõiste supelrand on oma hea asukoha tõttu leidnud suvitajate hulgas sooja vastuvõtu. “Rahvast käib siin palju, nende hulgas on nii kohalikke inimesi kui ka turiste. Tullakse lausa karavanidega ja jäädakse ööbimagi,” märkis vallavanem.

Põhjus, miks atraktiivsele supluskohale pole õnnestunud eelnevatel suvedel ikkagi rentnikku leida, arvas Mõtlep peituvat selles, et rannahoonesse ei saa kaupa ööseks järelevalveta jätta. Ilmselt lahendaks selle kitsaskoha kaubandusteenuse pakkumine kauplusauto näol, osutas vallavanem.
Huvilised saavad Jõiste supelranna renditingimustega lähemalt tutvuda Leisi vallavalitsuses ja kodulehel. Rentnikuga sõlmib vald lepingu tähtajaga kuni 1. september 2011.

Janne Nurmik, Meie Maa

Ootame teid homme ajakirjandusteemalisele koolitusele!

Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsemalt loe siit: https://kylauudis.ee/2011/06/09/kutsume-koolitusele-%E2%80%9Ekodaniku-ja-kogukonnaajakirjandus%E2%80%9C/

Kirikud on Haapsalu vanale kalmistule urnimüüri ehitamises eri meelt

Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.

Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.

“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.

Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”

Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.

Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:
http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt

Eestimaa XIII suvemängude patroon on
Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves osaleb Eestimaa XIII suvemängude avatseremoonial, mis toimub reedel, 8. juuli kell 20 Rakvere ordulinnuses.

8.-10. juulini toimuvad Eestimaa XIII suvemängud toovad Rakverre ja tema naabervaldadesse kokku üle 4000 sportlase kõikidest maakondadest. Kolme päeva jooksul võisteldakse 26 spordialal, välja antakse ligi 400 komplekti medaleid.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse:
– paremad maakonnad
– paremad linnad
– paremad vallad

Eestimaa XIII suvemängudel osalejate registreerimine kestab kuni 30. juunini. Spordisündmuse tarbeks on Eestimaa spordiliit Jõud täiendanud veebikeskkonda http://www.joud.ee. Sellelt aadressilt leiab kogu vajaliku info ning on võimalik veebipõhiselt registreerida. Keskkond täieneb pidevalt ja kõik info, mis on oluline eeskätt osavõtjatele, aga ka kaasaelajatele, on saadaval antud internetiaadressil.

Suvemängude lõpetamine toimub pühapäeval, 10. juulil kell 16 Rakvere spordihallis. Eestimaa XIII suvemängud korraldab Eestimaa spordiliit Jõud koostöös Rakvere linnavalitsuse, Rakvere spordikeskuse ja Lääne-Virumaa spordiliiduga.

Eestimaa XIII suvemängud toimuvad EOKi egiidi all.

Helen Mast, EMSL Jõud peaspetsialist, tel 529 9432, 662 2650

Võrumaa asjatundjad pakkusid tööpuudusele
kaks lahendust

Võru maavanema Andres Kõivu poolt ellu kutsustud asjatundjate töögrupp, mille ülesanne on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ergutada ettevõtlust, pakkus igakülgseks diskuteerimiseks välja kaks arenguteed.

Neist esimene pakub lahenduseks Võrumaa ja Võru linna propageerimist potentsiaalsetele välisinvestoritele soodsa kohana oma tootmise- või töötlemisettevõtete rajamiseks ja toodete turustamiseks Venemaal, Kasahstanis, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis, Lätis, Leedus ja teistes välisriikides.

Teine on orienteeritud kauba ja teenuste vahetamisele Venemaaga, nähes ette praktiliste sidemete ja koostöövormide loomist Pihkva oblastiga, mis tagaksid vastastikuse kaubanduse peamiselt põllumajandussaadetiste ja toodete osas, ning praktilised tegevused kutsehariduse, meditsiini, kultuuri ja spordi alal.

“Me suhted idasuunas paraku piirduvad marginaalsete kultuuriürituste tasemega. On arusaadav, et poliitiline kliima ei ole selle suuna arendamisele väga kaasaitav. Samas ometi ka meie ettevõtted ekspordivad Venemaalt metsamaterjali ja kaubandussektor muid tooteid,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv.

Ta ütles, et vaevalt on Võrumaa ise teinud kõik endast oleneva, et maakonna põllumajandustooted oleks esindatud idanaabri turul ja et tunduvalt rohkem Venemaa turiste veedaks puhkuse Võrumaal.

“Sidemeid võiks olla ka meie meditsiinil, kutseharidusel ja muidugi spordi ja kultuuri valdkonnas. Eeldades. Et Venemaa saab lähiajal WTO liikmeks ja tulevikus võib oodata ka positiivseid muutusi viisarežiimis, siis Võrumaa geograafilise asendi eelis tõuseks tunduvalt ka välisinvestorite silmis,” lausus Kõiv.

Võru maavanema sõnul tuleb seda perspektiivi ja Võrumaa asendit ning võimalusi arvestades tõsiselt tegutseda juba nüüd ja praegu. Maavanema asjatundjate töögrupi eesmärk on otsida igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalselseks tihendamiseks ning Võrumaale uute töökohtade loomiseks. Andres Kõivu sõnul tuleb edasi liikuda nii välisinvestorite kaasamiseks kui tihedamaks koostööks Venemaaga ning ta peab nende realiseerimisel esmatähtsaks koostööd ja aktiivset infovahetust.

Allikas: Võru maavalitsus

Saaremaa ettevõtjad pidasid nõu Abrukal

Reedel toimus Abruka saarel Saaremaa Ettevõtjate Liidu (SEL) nõupäev, mille teemaks oli ettevõtluse võimalikkus väikesaartel.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Saaremaa ettevõtjad käisid reedel Abruka saarel asju arutamas ning tegid tiheda programmi raames ka autosõidu saarega tutvumiseks. FOTO: Priit Rauniste

Umbes 40 osalejat võttis Abrukal vastu saarevaht Rein Lember. “Paljud osalejad ei olnud varem Abrukal käinud ja nad vaimustusid nii väikesaare elust kui saarevahi räägitud humoorikatest legendidest,” sõnas ürituse eestvedaja Terje Nepper. Toimusid nii ekskursioon saarel, ettekanne “Elu ja ettevõtluse võimalikkusest väikesaartel” kui ka meeskondlik meelelahutus.

Naljatamisi olevat Rein Lember toonud välja idee jätkata Saaremaal täies hoos olevat kergliiklusteede rajamist ka Abruka saareni. SEL-i liikmed lubasid seda soovi lahkelt toetada.

Nepperi sõnul olenevat ettevõtete käekäik paljuski nende tegevusvaldkondadest. Majandussurutis olevat siiski paljude liidu liikmete jaoks möödas.

Piret Salumäe, Meie Maa

Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar

15.-16. juunil toimub Otepääl Pühajärve puhkekeskuse konverentsisaalis Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt korraldatav taastuvenergiaalane seminar „Mets ja puitkütused“.

Seminar ja sellele järgnevad külastuskäigud puitkütuseid kasutavatesse ettevõtetesse annavad ülevaate puidu kui energiamajanduse olulise ressursi potentsiaalist ja edukatest kasutamisvõimalustest ning on suunatud teadlikkuse tõstmisele osalejate seas.

Seminar ja külastuskäigud toimuvad Euroopa Liidu INTERREG IVC programmi projekti „Bioenergia ja territoriaalse planeerimise piirkondlike strateegiate täiendamine (BIOENAREA)“ raames.

Seminaril, mis algab homme, 15. juunil kell 9 Pühajärvel, toimuvad ettekanded puidust energiatootmise tehnoloogiatest, energeetika juhtimise vajalikkusest kohalikul tasandil, Eesti riigimetsa majandamisest ja kasutamisest energia tootmisel ning puidutuha jõudmisest tagasi metsa.

Seminarile järgnevad õppevisiidid nii 15. kui ka 16. juunil, seal on võimalik tutvuda heade näidetega puidu kasutamise erinevatest tehnoloogiatest  ja otstarvetest. Loe edasi: Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar

Kärulased on oodatud jaanipäeval Käru seltsimaja juurde

Väike-Maarja valla, Käru kooli ja küla endised õpetajad, õpilased ja elanikud on oodatud 24. juunil kell 16 Käru seltsimaja juurde, et tähistada hariduselu 225. aastapäeva. Kaasa palutakse võtta vanu fotosid ja muud, mis on seotud Käru kooli või külaga.

Õhtul jaanituli küla kiigeplatsil.

Info tel 5382 2369.

Riina Rajaste

Mikitamäe vallas tulevad külade mängud

24. juunil algusega kell 15.00 toimuvad Mikitamäe valla IV külade mängud. Mängude algatajaks oli aktiivne Karisilla küla. Lustakad mängud on korraldanud nii Mikitamäe kui Rõsna küla. Sel aastal on sportlik-humoorikate mängude korraldajaks Usinitsa küla ning mängude toimumiskohaks Mikitamäe Kooli staadion.

Võisteldakse järgmistel aladel: korvpalli vabavisked, kombineeritud teatevõistlus, köievedu, viktoriin jne. Küladest oodatakse võistlema 5-liikmelisi võistkondi või külade ühisvõistkondi. Küla fännklubi liikmete arv ei ole piiratud. Riietus sportlik ja ilmale kohane. Võistlus ei käi mõisa vaid tublima küla tiitli ja väikeste auhindade peale!

Mängude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Mikitamäe Vallavalitsus. Külade mängud lähevad sujuvalt üle Jaaniõhtuks! Jaaniõhtul tantsutab rahvast Jüri Homenja.

Allikas: Maivi Laar

Kolgal korraldatakse augustis Avanemise suvepäevad

Harjumaal Kuusalu vallas Kolgal, täpsemalt Uuri külas Hundituru talus korraldatakse 12.-14. augustini Avanemise suvepäevad, kus saab õppida oma elu muutma ja parandama. Kolme päeva jooksul toimub palju põnevat ja üles astuvad mitmed nimekad oma ala asjatundjad. Loe edasi: Kolgal korraldatakse augustis Avanemise suvepäevad

Olõ luudusõga sõpr

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht

Kevväi om pall’udõ arvatõn kõgõ ilusamb aasta-aig. Õgal puul luudusõn om vahtsõnõ elu sündümän. Mi esi olõmi terve elu ja pääle surmagi viil luudusõ osa ja et timä keskel olõs hää olla, tulõ uma tarõ ümbre kõrran hoita. Parõmb, kergemb ja ilusamb om tuud tetä kõik aig, mitte inne keväje. Sis es olnu vaia ka noid suuri talgid kokku kutsu, et mõtsu alt ja järvi veerist huulmalda inemiseluumõ visatut prahti kokku kor’ada.

Minevä aasta oll’ ja seo aasta om Eesti luudusõ kaitsmisõn mitu ümärikku tähtpäivä. Minevä aasta põimukuun tähistimi luudusõ kaitsmisõ algusõ saandat aastapäivä. 1910. aastal asutõdi edimäne luudusõ kaitsmisõ ala — Vaika tsirguriik. Seo aasta saa tsirgu-uurjidõ ühing 90aastadsõs. Sügüse rehekuun tulõ Eesti luuduskaitsõ seldsi (ELKS) 45. aastapäiv.

Nii hulga tähtpäivi ja suurõ aastanumbri tähendäse, et luudusõ kaitsminõ om inemiisile viil väega tähtsä. A või olla, et kõiki muidõ murridõ mant tahetaski mõtsa vai vii viirde paeda. 6. põimukuul olõs umakandimiis ja kunaginõ Roosa mõtskunna ülemb Denksi Vello saanu 75aastadsõs. Tuu miis om väärt muiduki pikembät kirätükkü. Vello iistvidämisel luudi 1967. aastal Krabi koolimõtskund, miä pedä tulõva sügüse 45. aastapäivä. Säält sai kunagi hindälgi alustõdus.

Vello näkk’, et ka suurilõ om vaia umma luudusõoppust ja kuunkäümist. Nii tull’gi 1969. aastal Varstu sovhoosi kunturi vereväde nukka kokku üle neläkümne mehe ja naasõ ni säält sai algusõ ELKS Varstu osakunna tegemise. Nikani ku uma surmani (2004) juhtsõ tuud tüüd Denksi Vello esi. Sis läts’ tuu noorõmbidõ kätte. Osakunnan om päält Varstu ka Mõnistõ, Krabi ja Pähni inemiisi, kokku 66.
ELKS Varstu osakund kraam õga keväje nii Paganamaa järvi viirt ku ka Mõnistõ parki ja Eestimaa lõunatipu matkaratu. Loe edasi: Olõ luudusõga sõpr