Jutuvestmissari – parimad jutuvestjad maa ja mere tagant jätkub täna

Märtsikuus Tallinn 2011 raames alanud jutuvestmissari, mis toob külalisjutustajaid maade ja merede tagant, jõuab täna neljanda jutuõhtuni. Neljas jutuõhtu “Tuhande ja ühe öö lood” toimub täna algusega kell 18 Tallinnas Katariina kirikus. Külaliseks on Nacer Khemir Prantsusmaalt. eesti keelde vahendab teda  Tõnu Õnnepalu. Õhtu kestab kaks ja pool tundi.
 
Nacer Khemir on on jutuvestja, kunstnik, kirjanik ja filmirežissöör. Sündinud Korba linnas Tuneesias, elab ta nüüd aastaid Prantsusmaal Pariisis. Araabia lood on aga ikkagi jäänud läbivaks tema loomingus ning ta on ise öelnud – “olen nende lugude laps”. Aastaid rääkis ta “Tuhande ja ühe öö” lugusid Pariisis Théâtre National de Chaillot’s. Tema skulptuure ja maale on välja pandud Pompidou keskuses.
Tema muinasjutulised ja kaunid “Kõrbe Triloogia” filmid on saanud auhindu rahvusvahelistel festivalidel. 
Nacer Khemir: “On selline tuareegide ütelus: “On maid, kus on külluses vett ja need on head kehale ja on maid, mis on täis liiva ja need on head hingele.” Kõrb on üks väheseid kohti, kus saab kohtuda lõpmatult väike – üks liivakübe – sellega, mis on lõpmatult suur – miljonite tonnide liivaga. See on koht, kus inimene võib tõepoolest tajuda universumi olemust.Kõrb teeb elavaks ka araabia keele, mis kannab endiselt endas mälestusi oma juurtest. Igas araabia keele sõnas on veidi voolavat liiva. See on üks peamisi araabia armastusluule allikaid. Ka minu lugudes on kõrb üks tegelaskuju iseenesest.”

Jutuvestmissari algas märtsis ja kestab kuni novembrini. Selle aja jooksul võõrustab kultuuripealinn  paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.  Seni on lugusid rääkinud  Jack Lynch Iirimaa, Jan Blake  Suurbritanniast, sarja alustas indiaani jutuvestja Dovie Thomason.

Käib registreerumine Metsaülikooli

Metsaülikool Käärikul 2010

Algas registreerimine selleaastasele Metsaülikoolile, mis toimub 10.-14. augustini traditsiooniliselt Käärikul.   Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.

Metsaülikooli programmi koordinaator Mare Taagepera sõnul on selle aasta teemaks elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng””.

2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt. On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb, ja ka enda maaelu visioon kujundada. Registreeruda saab Metsaülikooli kuni 30. juunini kodulehel www.metsaylikool.ee. Loe edasi: Käib registreerumine Metsaülikooli

Rõuge muinasmaja ehitusele vajatakse kasetohtu

Rõuge muinasmaja

Võrumaal Rõuge linnamäe vahetus naabruses alustati 2010. aasta suvel eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegne elumaja, kasutades selleks autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Ka hoone ehitamiseks vajalik materjal peab olema 100% autentne, st looduslik. Hoonele paigaldatakse kahekordne kisklaudadest katus. Et katus korralikult vett peaks, on kahe lauakihi vahele vaja hüdroisolatsiooniks laduda paar kihti kasetohtu, mis on selleks otstarbeks parim looduslik materjal.

Majaehitust vedav Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste ütles oma abipalves, et katuse ühe viilu mõõtmed on 7 × 3,5 m, seega vajatakse kokku u 130 m² kasetohtu. ” Tohtu tuleksin koos oma meeskonnaga ise koorima. Vajame omanikupoolset nõusolekut,” lisas Pajuste. “Kõik, kes projekti mingil moel toetanud, on meie veebikodu toetajate leheküljel ära märgitud”. Muinasmaja veebikodu asub www.muinasmaja.edicypages.com.

Samuti ootavad muinasmaja ehitajad  infot soode, rabade kohta, kus oleks võimalik suhteliselt väikese vaevaga turbasammalt koguda.

Täna on esimene suvistepüha

Täna on esimene suvistepüha, mida kutsutakse veel suvepühadeks, kasepühadeks,                                                                                                             meiudeks, karjasepühaks,  kiige- ja munadepühaks, tõupühaks, nelipühiks, kirjutab Maavalla Koda.

Suvi on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Eesti jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha.

Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pühitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid jm pühadetoitu. Põhja-Eestis on viimane aeg parandada või ehitada kiik, kaselehtedega värvitakse mune. Köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.

Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tüdrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa või seob hommikuks selle külge vöö.

Esimesel pühal ei tohi tube pühkida. Lõuna-Eestis kogunevad naised kergopeole omi asju ajama. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega üle pühkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.

Teisel ja kolmandal pühal käiakse sugulastel külas ja pidutsetakse kiige juures.

Allikas: Maavalla Koda

Kesk-Eesti harrastusteatrid on sel nädalalõpul Raplamaal

Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.

Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee

Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse

Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.

Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.

Allikas: setomaa.ee

Suure tuleohu tõttu kuulutas päästeamet välja piirangud

Foto päästekeskuse arhiivist.

Tuginedes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele kuulutab Päästeamet välja suure tuleohuga aja. See tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine.

Metsa- ja maastikupõlengute põhjuseks on enamasti inimeste hooletus. Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonist võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine.

Metsas jalutades olgu kaasas laetud mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Alati tuleks jälgida oma liikumistrajektoori, et metsatulekahju puhkedes võimalikult kiiresti metsast välja saada.

Alates 11. juunist on Eestis (va Saare ja Hiiu maakonnad) suure tuleohuga aeg, mille määrab Päästeameti peadirektori käskkiri. Kuumade ilmade jätkumisel kuulutatakse suure tuleohuga aeg välja ka Saare-ja Hiiumaal.

Piirangute lõpetamisest teatatakse tuleohu taandumisel.

Infot tuleohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Tuleohu kaarti saab jälgida Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt www.emhi.ee .

Päästeameti peadirektori käskkirja terviktekst, mille alusel suure tuleohuga aeg välja kuulutatakse on leitav www.rescue.ee/38211  

Allikas: päästeamet