Laupäeval saab osaleda Rogosis
unustatud mõisate külastusmängus

Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.

Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.

Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!

Täpsema kava saab alla laadida siit: Unustatud mõisad 11. juuni

Aeg on end Rõuge kummipaadirallile kirja panna

Juba 14. korda kutsub Rõuge noorteklubi kõiki aktiivse eluviisiga inimesi Rõugesse osa saama  järjekordsest veepoest. See on kogupereüritus erinevate mängude ja võistlustega. Päeva kulminatsiooniks on Rõuge viiel järvel toimuv kummipaadiralli, millest osa võtmiseks on vaja kummipaati, päästeveste, toredat kaaslast paariliseks ja head tuju.

Õhtusel peol esinevad ansamblid Regatt, Traffic ja Getter Jaani. 

Rõuge veepidu ja paadiralli toimub tänavu 2. juulil. 

Et kindlustada endale koht ja kena number paadiralli stardis, on aeg registreeruda!

Kliki kohe SIIN ja pane oma paatkond kirja!

Seo riidi võro ja seto keele päiv

Seminär riidi, 10. piimäkuul 2011 Piusa ürgoru puhkemajan.

Kava:
10.00 Kokkosaaminõ.
10.15 Alostus, päälenakkaminõ.
10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal.
10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon.
10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus!
10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä.
11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest.
11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate.
11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan.
11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja.
11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele.
11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih. 
11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs?
Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt?
11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil.
11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs.
11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn.
12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen.
12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine.
12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest.
13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse!
13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi.
13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil.
13.15 Tõnu Tender. Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest.
13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast.
13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ.
13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ.
13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe!
13.40 Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil?
13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ.
15.00 Vaih ja supisüümine.
15.30 Arotuisi kokkovõttõ’.
16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine.
17.30 Kodominek.

Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF

Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee

Sibulateel Alatskivil toimuvad maailmameistrivõistlused sääsepüüdmises

Laupäeval, 11.juunil kell 20 kogunevad Sibulatee sõbrad ja fännid Alatskivile, et osaleda maailmameistrivõistlustel sääsepüüdmises.

Sääsepüüdmise meistrivõistluse idee on päris Soomest, kus on korraldatud sääsepüüdmise maailmameistrivõistlusi juba aastaid. Kuid suure surve tõttu on võistlused juba teist aastat ära jäänud ning nii viiakse võistlused läbi Eestis teist korda – tänavune suvi annab püüdmisvõistluseks ka
suurepärased tingimused.

Jõudu ja osavust katsutakse nii individuaalselt kui ka meeskondlikus arvestuses. Kindlasti jõuame selgusele, kas ületatakse eelmise aasta maailmarekord, mille omanikuks on Rein Leib (2 minutiga 24 sääske).

Eelmisel aastal korraldas võistlust MTÜ Sibulatee, sel aastal võtab aga korraldamisjärje üle Sibulateega seotud MTÜ Alatskivi Kultuuritall. Samuti on muutunud osalemiskoht – Alatskivil endise mõisatalli sisehoovis on parajalt ruumi ja õhk sääskedest paks. Võistluste esindaja Kalev Kuke sõnul
on sääsepüüdmine lõbus ja seltskondlik tegevus, mis ei vaja eelnevat treeninglaagrit ning millega saavad hakkama kõik – seega pole osalejatele piiranguid vanuselise, soolise või rahvusliku kuuluvuse osas. Auhinnad parimatele on välja pannud Sibulatee liikmed.

Säästepüüdmise maailmameistrivõistlused toimuvad Sibulateel, Tartumaal, Alatskivil Apollo Belvedere sisehoovil. Tartust vaid 40 km kaugusel.

Osalemine eelregistreerimisega (11.juuni hommikuks) info@sibulatee.ee.

Lisainformatsioon: Kalev Kukk, tel 523 1023
www.sibulatee.ee

Võru linna teenetemärgi pälvis Valter-Ivar-Jüri Pärg

Jüri Pärg. Foto: Elukiri

Võru linnavolikogu otsuse kohaselt omistatakse tänavu Võru linna teenetemärk mainekale lauljale Valter-Ivar-Jüri Pärgile (esinejanimega Jüri Pärg).

„Võru linnast pärit laulja Jüri Pärg on pälvinud tähelepanu laulukultuuri edendamise ning Võru linna
nime viimise eest laia maailma,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver. Ta on andnud meeldejäävaid soolokontserte ning üles astunud solistina koos Võru meeskoori ja sümfoniett-estraadiorkestriga.

Sel aastal oma 80. sünnipäeva tähistanud Jüri Pärg on laulnud Estonia teatri ooperikooris ning teinud etendustes kaasa ka väiksemaid rolle. 1959. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Jüri Pärg on väga produktiivne olnud helisalvestiste väljaandmisel.

„Jüri Pärgile tuleb ainult au anda, kuna maestro suudab nii kõrges eas tipptasemel esinemisi korraldada. Südantsoojendav on, et Jüri Pärg ei ole unustanud oma sünnilinna ja kodulava,“ sõnas linnapea.

Võru linna teenetemärki hakati välja andma alates 1994. aastast ning seni on see omistatud 26le
inimesele. Teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või
linnapoolse erilise austusavaldusena. Teenetemärk antakse üle Võru linna sünnipäeval 21. augustil.

Marianne Mett

Šokolaaditeemaline perepäev Rakke kultuurikeskuses

7. mail oli väikestel ja suurematel rakkelastel  hea võimalus kohtuda Rakke kultuurikeskuses šokolaaditeemalisel perepäeval, kus sai üheskoos laulda, mängida, meisterdada, lugu kuulata ja loomulikult ka näksida.

Kommipaberitest keede ning rohkete šokolaadikarpidega kaunistatud saali kogunes ligi 30 osalejat ja tegemistele elas kaasa vahva maskott Lõvi.

Iga kohaletulnud laps sai alusteks käe ümber värvilise käepaela ning otsis üles oma käepaela värvi järgi meeskonna – lillad, pruunid, rohelised, punased või kollased. Koos oma käepaela värvi meeskonnaga otsiti oma käepaela värvi ringe, mida leiti kokku kaheksa ning neist moodustus sõna ŠOKOLAAD. Iga meeskond pani kokku puzzle, millest tuli välja šokolaaditahvel ning sõnapuzzlest tuli välja üks piiblisalm. Elevust valmistas šokolaadi söömise mäng – kellel tuli täringu veeretamisel number 6, läks ringi keskele, pani suured pajakindad kätte, võttis noa ja kahvli ning hakkas endale ühe ruudu haaval šokolaadi lõikama ja põske pistma. Mõni laps jõudis ainult ringi keskele ja juba oli järgmine kohal!

Lisaks lauludele ja mängudele sai kuulda šokolaaditeemalist tõestisündinud lugu, mis leidis aset Inglismaal. Lõpetuseks meisterdati tore karp, kuhu mahtusid parasjagu väike piiblisalm ja šokolaadikomm. Et paljas šokolaad kõhtu ei täida, oli kaetud ka lastepärane toidulaud, kust igaüks leidis midagi suupärast – kes krõpsu, kes küpsist, kes moosisaia, kes kringlit. Aitäh Anzelikale, Getlynile, Sanderole, Tarmole, Arelile ja Aksale, kes aitasid kaasa perepäeva korraldamisel !

Perepäeva ajal oli kultuurikeskuse fuajees taas võimalik osta ka omatehtud käsitöötooteid, mida aitasid valmistada nii kohalikud kui ka kaugemal elavad inimesed. Müügilaual leidus pajakindaid, lapitekke, toolikatteid, lillevaase, käevõrusid, kaelaehteid, ümbrikke, kaarte. Müüdavad asjad olid vabatahlikult annetatud ja saadud tulu läheb Rakke kiriku ehituseks. Lisaks müügist laekunud tulule tehti Rakke kiriku ehituse toetuseks ka annetusi. Müügitulu ja annetusi laekus kokku 100 eurot.

Aitäh kõigile ostjatele, annetajatele ja müügilaua täitjatele Taimile, Hellele, Maiele, Aitale, Maiale, Vallile ning Terezale Väike-Maarjast.

Tänan kohalikku valda, kes toetas meie üritust paljundamisega ning Renet, kes lubas meil ruume kasutada! Tänan kohalikku kogudust, kelle abil saime katta toidulaua, kaunistada ruumi ja osta erinevaid materjale mängude ja tegevuste korraldamiseks. Tulevastest üritustest ja lastekiriku tegemistest püüame ikka teada anda nii teadetetahvlitel, Rakke Kajas kui ka Rakke koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Merike Õun, perepäeva korraldaja

Tulekul on Mõniste kodukandipäevad ja valla 20. aasta juubel

Mõniste kodukandipäevad toimuvad kord viie aasta jooksul. Tänavu toimuvad need 25. juunil koos Mõniste valla 20. aasta juubeli tähistamisega.

Mõniste kodukandipäevade kava:

Osalejate registreerimine

12.00 pidulik kontsert-aktus rahvamajas

14.00 külaliste pidulik vastuvõtt koolimajas ja ühissupp Mõniste muuseumis

15.00 näituse avamine Mõniste muuseumis

15.45 ringsõit kõigile soovijatele valla vaatamisväärsuste ja tähtsate paikade külastamiseks (suur buss).

17.00 Mõniste muuseumi etendus „Kiviaeg“ Mõniste pargis

18.00 tutvumine Mõniste pargiga

19.00 kontsert rahvamaja taidlejatelt pargi välilaval

20.00 simman Mõniste kapelli ja ansambli GEM saatel

21.30 tule süütamine

Simman jätkub…

Üritus kõigile tasuta! Pargis puhvet ning kohaliku käsitöö ja toidu müük.

Kogu päeva vältel on võimalik külastada Alaveski loomaparki, pilet 2 eurot, lastele 1 euro.

Bussiringid 25. juunil

kell 10.30 Vastse – Roosa – Mõniste – Ahelo – Saru LT ––Kuutsi –  Karisöödi – Kuutsi.

kell 15.00 võimalik saada bussiga tagasi koju.

kell 22.30 väljub buss Mõniste pargist marsruudil Mõniste – Ahelo – Saru LT –– Karisöödi – Kuutsi – Vastse –Roosa.

Naistetantsupeole minnakse poole suguvõsaga

Kivinukud. Foto: erakogu

Saabuval pühapäeval, 12. juunil toimub Jõgeval esimene Eesti naiste tantsupidu. Selle esmakordse kogemuse osaliseks saab ka sugulastest moodustatud tantsurühm Kivinukud.

Kui Lilli Kivinuk sugulaste tantsurühma idee 2010. aasta suvel köögilaua ääres välja käis, pidasid paljud seda heaks naljaks. Mõtet edasi arendanud, leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviks võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu ühe
eesmärgiga – osaleda Eesti esimesel naiste tantsupeol.

Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mirjam Kaldma. Kõik on seotud ühe esiisa kolme poja järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.

Naistetantsupeol esitatakse N4-kategoorias üks tants „Kaera-Jaan“ Salme ja Ott Valgemäe seades. „See on korraldajate sõnul üheks tipphetkeks tantsupeol, kus ka publik saab kaasa tantsida,“ selgitavad Kivinukud oma osalemise tähtsust.

Naistetantsupidu toimub 12. juunil Jõgeval. Pealavastaja on Ülo Luht. Peaproov-etendus on kell 11, kaks etendust kell 15 ja 19. Piletid on saadaval Piletilevis.

Kivinukude tegemistest saab lugeda nende veebipäevikust http://kivinukud.wordpress.com.

Elina Kivinukk

Sännas saab neljapäeval õppida multšimist

Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 10.00 toimub permakultuuri õpitubade sarjas kartulimaa tegemine ja kartuli istutamine (papi peale põhu alla).

Kuna nii mulla kündmine kui ka kaevamine lõhub mulla struktuuri ning pöörab väheviljaka mullakihi üles, siis soovitab permakultuur multšimist. Ehk teisisõnu näeks kartulipanek välja nii, et kartul asetatakse maapinnale ning multšitakse kõikvõimaliku orgaanikaga alates põhust lõpetades niidetud muruga. Ja sügisel võetakse selle kihi alt korralik kartulisaak.

Milles seisneb siis multšimise ime? Mingit imet tegelikult polegi. Multš hoiab lihtsalt mulla niiske ja jaheda, vihmahood ei peksa multšiga kaetud mulda kinni ega takista seetõttu hapniku juurdepääsu.

Kuid loomulikult pole kartul ainus kultuur, mida saab kasvatada. Ainult orgaanikaga multšides saab kasvatada kõikvõimalikke ettekasvatud taimi, nagu näiteks kurgid ja kapsad.”

Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Õpituba on tasuta, projekti toetab Avatud Eesti Fond.

Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Tallinna Ülikool andis välja artiklikogumiku ökokogukodadest, mis kannab nime “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis.

Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.

Raamatu tutvustuses öeldakse, et läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.

Raamat “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas” on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Loe edasi: Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest