Lummavalt mitmekülgne vene šansoon kõlab Tallinna lauluväljakul

4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.

XII rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu – Slaavi pärg

Eesti on laulupidude maa. Vene koorid korraldasid oma laulupeo Narvas 1937. aasta juunis, 1991. aastal taastati vene laulupidu „Slaavi pärg“ – omapärane ja särtsakas muusika ja tantsude esitlus. Festival avab vene hinge uusi tahke, toetab ja hoiab rahvakultuuri, arendab rahvaloomingu traditsioone, taastab sidemed naabrite vahel, kõrvaldab erimeelsusi ja loob sõprussildu. „Slaavi pärja“ moto „Kõik lipud tulevad meile külla!“ avab Eesti elanike ees väravad uuteks tutvusteks ja kohtumisteks esinejatega Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Euroopa Liidu riikidest. Kahel päeval, eile ja täna on toimunud ja toimub mitmeid esinemisi ja kontserte. Täna toimub ka peo galakontsert Nokia kontserdimajas.

Otepää fotokonkursi võitjad selgunud

Otepää Vallavalitsus kuulutas välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea”. Konkurss kestis 1.jaanuarist 31.märtsini 2011.

Konkursi eesmärgiks oli tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda läbi siinsete inimeste, sündmuste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade. Fotokonkursist võttis osa 17 inimest, kokku oli fotosid 140.

Võisteldi kolmes kategoorias: parim loodusfoto, parim foto üritusest, varia.

Kõigile kategooria võitjatele paneb Otepää Vallavalitsus välja rahalise auhinna suuruses 100 EUR. Lisaks sellele otsustas Otepää Vallavalitsus anda välja eripreemia suuruses 50 eurot fotole “Searong”, mille autoriks on 9-aastane koolipoiss Siim Annmann.

Võitjad:

Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski

Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet

Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal

Laekunud töid on võimalik vaadata Otepää valla kodulehe pildigaleriist: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/108-fotokonkurss2011

 

Ohutuslaager “Kaitse end ja aita teist”

30.-31. mail tulevad Põlva maakonna koolinoored teist korda kokku, et osaleda ohutusteemalises võistluslaagris „Kaitse end ja aita teist”. Laager toimub Saarjärvel Põlvamaal. „Kaitse end ja aita teist” on pääste, politsei, Punase Risti, Maanteeameti, Eesti Energia ja Kaitseliidu ühisprojekt, mis on suunatud Põlvamaa koolide 6.-8. klasside õpilastele. Õppeaasta jooksul toimunud koolitustel rääkisid erinevate valdkondade spetsialistid noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, käitumisest tulekahjul ning muude õnnetustel. Laagripäevade jooksul harjutatakse õpitut ja selgitatakse parimad. Projekti eesmärk on vähendada koolilastega juhtuvaid õnnetusi ja vigastusi.

 

Saare laevatööstus hakkab paadiehitajateks koolitama naisi

“Meie Maa” kirjutab, et Saaremaal Pöide vallas tegutsev alumiiniumpaate tootev firma Alunaut OÜ loodab veel sel aastal alustada esimese naistegrupi väljaõpet väikelaevaehitajateks.

“Ettevalmistused koolituse korraldamiseks käivad ning Kuressaare ametikooliga on plaan selleks maha pandud,” kinnitas Alunaut OÜ asutaja ja tegevjuht Mark Muru, andes samal ajal mõista, et ega nähtuses, et paati ehitab naisterahvas, tegelikult midagi harukordset ole.

Lähemalt loe siit.

 

Tartus avatakse täna Tamme staadioni tribüünihoone

Täna, 28. mail avatakse Tartu Tamme staadioni uus tribüünihoone. Avapäeval näeb staadionil võistlemas nii lapsi kui BIGBANK Kuldliiga avaetapil osalevaid maailmatasemel tippsportlasi, õhtu lõpetab Justamendi kontsert.

Tamme staadioni uus tribüünihoone mahutab enam kui 1500 pealtvaatajat. Selles on riietus- ja administratsiooniruumid, treeningsaalid ning sisejooksurada. Tribüünihoone väljaehitamine on staadioni rekonstrueerimise eelviimane etapp. 2008. aastal uuendati jalgpalliväljak ja kergejõustikuala, tänavu sügiseks on kavas rekonstrueerida olemasolev olmehoone ja mänguväljak.

Kell 11 algavad Tamme staadionil Fred Kudu lastevõistlused, kell 13.30 toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Poistekoori vaheline sõprusmäng jalgpallis. Kell 15 peetava avatseremoonia järel astuvad võistlustulle Baltimaade suurima kergejõustikusarja  BIGBANK Kuldliiga avaetapil ja Gustav Sule mälestusvõistlustel osalevad sportlased. Eesti tuntuimatest sportlastest on võistlema lubanud tulla Gerd Kanter, Andrus Värnik ja Anna Iljuštšenko. Võistluste üheks tõmbenumbriks kujuneb kindlasti meeste odavise, kus eelülesandmise põhjal on võistlustulle minemas üheksa “80 meetri meest”.

 

Peost suhu?

Taisto Uuslail,
Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik

Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.

Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.

Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?

Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.

Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Loe edasi: Peost suhu?

Laupäeval on Kullamaa helinat täis

28. mail toimub Kullamaal kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa”, mis on pühendatud Harju- ja Läänemaa orelimeistri Carl August Tantoni 210. sünniaastapäevale.

Päevakava:

Kell  12  Kullamaa kultuurimajas C. A. Tantoni näituse avamine ja kultuurikonverents.
Kell 16  Kullamaa kirikus C. A. Tantoni mälestustahvli avamine ja pidulik kontsert-orelimaraton.

Kanepis korraldatakse esimene rattakross

Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Kanepis esimene rattakross.

Rattakross peetakse koolimaja ümbruses, toimuvad võistlused osavuse peale. Arvestus käib vanusegruppides: kuni kolmeaastastest teismelisteni. Kogunemine algab kell 11.30 gümnaasiumi sisehoovis. Seal registreeritakse ja tutvustatakse distantsi.

Kõigil osalejatel peab olema jalgratas, kohustuslikud on ka ohutusvahendid (kiiver, kindad jne).

Korraldaja on Kanepi spordiklubi, tel 528 3267.

Pühalepa isetegevuslased lõpetavad hooaja kontserdiga

Täna, 27. mail annavad Pühalepa valla isetegevuslased Hellamaa rannas kevadkontserdi. Kaasa teevad väikesed ja suured taidlejad, kirjutab Hiiu Nädal.

Pühalepa vallal on tore traditsioon kutsuda mai lõpus kokku kõik vallas tegutsevad taidlusringid, et anda väike ülevaade nende talvistest pingutustest. „Kuna kõik on pika talve jooksul kõvasti vaeva näinud ja palju selgeks õppinud, siis on kevadkontsert hea koht oma oskuste näitamiseks,” ütles valla kultuuritöötaja Klaire Leigri.

Väga paljudele on see ka peaproov maakonna või üleriigilise laulu- ja tantsupeo jaoks, teistele aga hea võimalus oma tegemisi perele ja sõpradele näidata.

Parimatel aastatel on olnud esindatud kõik valla koolid, lasteaiad ja isetegevuskollektiivid. Ühtlasi on sellest kujunenud Pühalepa valla tänuüritus, kus peetakse meeles ja tänatakse ringide ja kollektiivide juhendajaid ning lõpetatakse uhkelt talvine taidlushooaeg.

 

Urvaste ootab kogukonnalaadale

Sel laupäeval, 28. mail on Urvastes urbanipäeva laat, kus laadarahana kehtib ka kogukonna kinkekaart urban. Urbanit ei saa kasutada igal pool, küll aga saab selle eest pannkooki ning loteriipileti.

Urbanipäeva laat algab hommikupalvusega kirikus kell 8, kell 8.15 saab hakata müüma-ostma talukaupa, istikuid, raamatuid. Laadasupi ja pannkookide eest hoolitsevad naiskodukaitsjad ning Urvaste külade selts. Kohal on vana tuttav jäätiseauto Otepäält.

* Kell 9 algab koduveinide degusteerimine ja parima valimine. Kõik koduveini valmistajad on oodatud osalema!

* Kella 10 paiku tuleb rahvatants ning alustavad õpitoad. Seekord õpetavad Uue-Antsla vanaemad kaltsunuku tegemist, Sibulatee-äärne rahvas tuleb näitama kalavõrgu valmistamist, Sänna kultuurimõisa vedajad õpetavad vanadest puusuuskadest vibu tegema ning põlistõugude uurija Annika Michelson räägib maalambast ja õpetab ketrustööd.

* Kell 11 toob tutvustab Erma Kallasse Urvaste valla noori pillimehi ning igaüks saab näidata, mida ta juba oskab. Samuti astub üles Erma loodud külakapell.

* Kella 12 paiku jõuab Urvaste maile lehepillimängija Erki-Andres Nuut koos kitarrimehega. Nemad lõpetavad ametliku laadaprogrammi.

* Õhtul kell 20 saab tulla kirikusse vaatama Henry Laksi kontserti.

Urbanipäeva üritusi korraldab Urvaste külade selts, õpitubade tegevust toetab kultuurkapital. Väga oodatud on ka laadaliste annetused!

Airi Hallik-Konnula

Heltermaal on avatud käsitöömaja

Heltermaa sadamas on avanud uksed ka eelmisel suvel tegutsenud käsitöömaja, kus on müügil Hiiumaa käsitöö ja spetsiaalselt Hiiumaa tarvis valmistatud tooted, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

Heltermaa käsitöömaja on Hiiumaa käsitööliste päralt, kinnitas maja perenaine Heli Hahndorf, täpsustades, et Hiiumaale omast käsitööd, mida saarel ei tehta, tuuakse sisse ka väljast. Näiteks õllekapad tulevad Saaremaa meistritelt.

Kes tahab ise käsitööd teha, saab töötubadesse tulla. Ette teatamata saab teha kahte tööd: portselanimaalimist ja klaasitööd. Ettetellimisel saab käsitöömajas aga 14 töötoa vahel valida, alates seebikeetmisest ja paberivalmistamisest kuni õhulosside ehitamise ja origami valmistamiseni välja.

 

Ilumetsa looduskeskus kutsub nädalavahetusel matkama

Laupäeval, 28. mail oodatakse matkahuvilisi RMK Ilumetsa looduskeskusesse Räpina-Värska puhkealal.

Päev algab kell 11 kogunemisega Ilumetsa looduskeskuse juures, kus avatakse näitus ja kantakse ette näidend „Kohtume metsas”. Seejärel suundutakse 3,9 km pikkusele Nohipalo õpperajale. Võimalus on rada läbi kõndida jahimehe juhendamisel või sõita tõukerattal. Samuti saab lasta vibu.

Kogu päeva jooksul on võimalik tutvuda matkamiseks vajaliku varustusega ning selle kohta küsimusi esitada.

Päev on tasuta ja osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Jätkub auhinnamängu kleepsude kogumine.

Oma tulekust palutakse teada anda tel 5344 1643 või e-posti aadressil airi.lokk@rmk.ee.

Viljandi peab 20. korda hansapäevi

10. juunil algavad Viljandis taas hansapäevad, annab teada Viljandimaa infoportaal.

Avapäeval toimub Viljandi järve ääres ajaloolise tantsu etendus ning ansambel Svjata Vatra kannab ette tänapäeva seatud „Sõja ja rahu laulud”. Omaette vaatamisväärsused on lõkked ja viikingilaeva kaasabil teostatav atraktiivne hansarünnak Viljandile.

Kolme päeva ja õhtu jooksul saab teisel Kirsimäel osa võtta keskaja laagrist. Kõik huvilised on oodatud uudistama, küsimusi esitama ja katsuma relvi ja turviseid ning saama osa viikingilaagri tavaelust.

Viljandi vanalinnas saab imetleda ja osta arvukate käsitööliste tooteid. Huvitavat tegevust jätkub lastehoovis ja hansahoovis, Mulgi messil Vabaduse platsil.

Laupäevaks sätib end Viljandi järve rannas laagrisse rändav lodjakoda, mis on põnev kõigile, keda huvitavad keskaegsed töövõtted: sepatöö, tõrvakeetmine, köiekeeramine ja palju muud.

Laupäeva, 11. juuni õhtul saab Ugala tiigi kaldal vaadata-kuulata ka erilist tule ja muusika vaatemängu. Oma parimaid oskusi demonstreerib kaks ilutulestikumeeskonda. Muusikaga köidavad publikut Tanel Padar ja The Sun. Õhtu kulmineerub ilutulestikumeistrite ja üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri tule ja muusika ühisettekandega Tomi Rahula juhatusel.

Hansapäevade kavas on ka hulk sportlikke ettevõtmisi: sõpruslinnade noorte jalgpalliturniir, traditsiooniline Trepimäe jooks, Papagoi laskmine ehk ammulaskmine Hansalaskuri tiitlile, hansaregatt Paala järvel aerutamises jne.

Intsikurmus tutvustatakse märki „Parim Põlvamaalt!”

Laupäeval, 28. mail Põlva linna päevade raames korraldataval Intsikurmu laadal tutvustavad MTÜsse Põlvamaa Patrioot koondunud ettevõtjad tootemärki „Parim Põlvamaalt!”, teatab Põlvamaa infoportaal.

Märk tähistab kohalikku, Põlva maakonna toodet või teenust ning rõhutab ja propageerib selle kohalikku eripära. 

Märgil on kasutatud MTÜ Põlvamaa Patrioodi loosungit „Parim Põlvamaalt!” ja Põlvamaa vapikobrast. Märgi roheline värv viitab maakonna tunnuslausele „Põlvamaa – rohelisem elu”.

Märgi saavad kõik MTÜga Põlvamaa Patrioot ühinenud ettevõtete tooted ja teenused, et tarbijal oleks hõlpsam kohalikku toodangut tuvastada.

Eesti Rahva Muuseumis saab improvisatsiooni õppida

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad pillimänguhuvilisi 28. mail kell 14 hooaja viimasele improvisatsioonikursusele.

Kursus „Improvisatsioon vanamuusikas” toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ja seda juhendab Tõnu Sepp.

Tõnu Sepp on käinud Tallinna lastemuusikakoolis, Tallinna muusikakoolis ja lõpetanud konservatooriumi flöödi erialal. Vanamuusikas on ta iseõppija. Oma teadmisi ja praktilisi kogemusi on ta õpilastega jaganud juba üle 30 aasta.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas.

Juhendajateks on oma ala asjatundjad, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta. Seejärel rakendatakse neid võtteid ka praktikas.

Kursusele on vaja eelregistreeruda; maksimaalne osalejate arv 12.

Lisainfo ja registreerimine: jaanika.jaanits(at)erm.ee

Otepääl kohvikus l.u.m.i korraldati heategevusõhtu

Eelmisel nädalal toimus Otepääl kohvikus l.u.m.i heategevusõhtu, kus annetustena koguti 215 eurot. Laekunud tulu eest ostetakse Konsumi poe juurde rajatava laste mänguväljaku tarvis atraktsioone.

Heategevusõhtul esines tantsuks Otepää vallavanem Andres Visnapuu ansambliga Projekt (pildil). Õhtu oli Otepää vallavalitsuse ja kohvik l.u.m.i väljakuulutatud heategevuskampaania avalöök. Mänguväljaku rajamise kampaania hõlmab tänavust aastat.

Annetused märgusõnaga „Laste mänguväljak” saab kanda Otepää vallavalitsuse arvelduskontole 10220049075015 SEBis. Kampaania käigus paigutatakse Otepääl mitmesse asutusse Otepää gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja Peeter Mändla juhendusel valminud rahakogumiskastid.

Heategevuskampaania korraldamise idee andis l.u.m.i. peremehe Veikko Tääri sõnul kohviku kokk Tanel Rebane.

Monika Otrokova

Jäneda aia- ja lillepäevadele oodatakse kogu perega

Jänedal 27.-29. maini kestvad aia- ja lillepäevad pakuvad lisaks põnevatele leidudele taime- ja lillekasvatajatelt ka kultuuri- ja spordielamusi.

12. korda toimuvad aia –ja lillepäevad on Jäneda suursündmuste triloogia (aia- ja lillepäevad, talupäevad ja sügislaat) avaüritus. Algusaastatest peale on aiapäevi korraldatud mõttega aidata koduõuesid ja eluasemete ümbrust kaunimaks muuta.

Oma osa on sellesse andnud arvukad eksponendid nii Eestist kui naaberriikidest. Tänavu tulevad Jänedale peale kodumaiste puukoolide, istikute ja taimede kasvatajate, väetiste ja taimekaitsevahendite ning aiatehnika müüjate ka Läti eksootiliste veetaimede kasvatajad.

Lisaks konsultatsioonid spetsialistidelt, käsitöö näitusmüük, puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine – igaühele leidub midagi.

Kõigil kolmel päeval algab kauplemine kell 10 ja kestab õhtul kella kuueni, pühapäeval kella viieni.

Sel aastal esimest korda pakutakse lapsehoiuteenust: lapsevanem saab mõne tunni segamatult aiamaailma süveneda, usaldades oma vähemalt kolmeaastase lapse lasteaeda.

Laadaliste jaoks on kavandatud värvikas meelelahutusprogramm. Lavale tulevad Aegviidu taidlejad, nabatantsijad, rahvatantsurühm Kakerdajad ja Mõisapiigad, rahvakultuurikollektiivid Lätist ja Venemaalt. Nagu tavaks on saanud, kutsub Musta Täku tall aia- ja lillepäevalisi kahel õhtul simmanile.

28. mail kell 14 tasub end aga laadamelust lahti kiskuda ja minna vaatama murutraktorite krossi. Kestussõidu võidab see, kes suudab ühe tunni jooksul läbida suurima arvu ringe. Originaal- või vabaklassis võistleja peab olema väheamalt 18aastane, noorem isik tohib võistelda vastutava isiku kirjalikul loal.

Rohkem infot saab aia- ja Lillepäevade peakorraldajalt Aini Sildveelt (aini@janeda.ee, tel 384 9750).

Järvamaa valmistub oma laulu- ja tantsupeoks

Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Tulihänna kingitus” toimub 28. mail algusega kell 17 Aravetel, teatab Järvamaa infoportaal.

Enne veel on kavas süüdata peotuli. See sünnib neljapäeva, 26. mai õhtul kell 22. Tulihänna teema seondub just vana poolkuu neljapäevaõhtuga. See päev sobivat igasugusteks rituaalseteks ja maagilisteks toiminguteks – neljapäevaõhtuti käinud vanarahvas ka ristteel kratte meisterdamas.

Tuli süüdataksegi Paides Lembitu pargis, kus on ristteed, lähistel endisaegseid laulupidusid märkiv skulptuur „Laululina” ja endine Tariuse aed, kus toimus selle kandi esimene laulupidu. Esinevad Paide meeskoor, neiduderühm Ilodus, segarühm Riikar.

Korraldajatel on sõnum: „Kui tuled, kohtud tulihännaga, kes Järvamaa rahvale tantsu- ja lauluväe toob!”

Võrus toimub reedel turvamess

Reedel, 27. mail toimub Võru spordikeskuse parklas Võrumaa kolmas turvamess, kus käsitletakse ohutust puudutavaid teemasid.

Messil on kõigil võimalik tutvuda ohutuse tagamisega seotud ettevõtete ja organisatsoonide tööga ning teada saada, kuidas oma elukeskkonda turvalisemaks muuta.

Uuendusena saab sel aastal uudistada ka Läti politseinike ja päästjate tehnikat ning turvavarustust. Uued tulijad turvamessil on keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet ning Kuperjanovi jalaväepataljon. Materjalide ja jäätmete taaskasutamisest tuleb rääkima MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon esindaja.

Igal täistunnil toimuvad demonstratsioonesinemised. Oma oskusi näitavad näiteks Lõuna prefektuuri teenistuskoerad ja märulipolitseinikud ning päästjad korraldavad auto lahtilõikamise. Lisaks tutvustatakse pommigrupi tööd.

Turvamess algab kell 10 ning sel aastal toimub see uues kohas – Võru spordikeskuse parklas.

Tänavusel postijaamapäeval tehakse kummardus tsiklitele

Postijaamapäev Eesti Maanteemuuseumis toimub tänavu 28. mail, üksiti tähistatakse 45 aasta möödumist mootorrattakiivri kandmise kohustuslikuks muutumisest, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Näha saab rohkesti kahe- ja neljarattalisi tehnikaklubidest Vänt, Levatek, Wana-Kolga Tsiklitall, Last Chance, Ösel MC.

Päeva programm on üldse tihe. Kell 12 ütlevad tervitussõnad maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko ja maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Kell 12.10 on oodata tsiklite ja vanatehnika saabumist Varbusele, kell 12.30 aga toimub maanteemuuseumis põnevate kaherattaliste ja värvika minevikuga tsiklikiivrite tutvustus.

Kell 13 trikitab Postitee suletud lõigul muuseumi peamaja ees külgkorviga mootorratas Ural Retro Wana-Kolga Tsiklitallist. Toimuvad külgkorviga jalgratta demonstratsioonsõidud.

Kell 13.30 jätkub postijaamapäev vanatehnika tutvustusega Greideri väljakul, kell 13.45 toimub kuumpeamootori esitlus.

Kell 14 algab mootorratturite lustakas kutsemeisterlikkuse võistlus, kell 14.45 aga Bitvargeni demonstratsioon inventarihalli ees.

Kella 16-18 koguneb muuseumiõuele 25-30 vana väärikat Volgat.

Lisaks on oodata üllatuskülalisi, toimuvad väljasõidud mototaksoga. Lapsed saava kaasa lüüa lasteprogrammis muuseumi puhkealal. Päeva juhib Jaak Madismäe. Postijaamapäevale pääseb muuseumipiletiga.

Lisainfo: http://muuseum.mnt.ee/uritused/

 

Talvepäike ja lumi tegid Saaremaa kadakatele liiga

Saaremaal on paljud kadakad muutunud osaliselt pruuniks, süüdi on selles päike, mis kaua püsinud lumelt puudele peegeldudes kahju tegi, vahendab Päevaleht.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul ei ole pruuniks tõmbunud puid tõenäoliselt vaevamas mõni haigus, vaid neid on kahjustanud päikesekiirgus.

“Siin on ilmselt tegemist põletusega. Lumelt, mis püsis sel talvel pikka aega, peegeldab päikesekiirgust tagasi lisaks otsesele kiirgusele ja see on väga paljudele madalamakasvulistele okaspuudele mõju avaldanud,” sõnas ta.
Põletusest pruuniks muutunud okkad aga ei tähenda, et puud oleksid surnud. “Tulevad uued oksad. Surnud okkad kukuvad maha ja asenduvad uutega,” ütles Rüütli. Aega võib see võtta, olenevalt tingimustest, erinevalt. Mõni kahjustunud puudest võib juba järgmiseks aastaks taas roheline olla, mõnega võib minna mitu aastat.

Ta kinnitas, et probleem peab olema päris massiline, kuna inimesed on päris palju ka sel teemal keskkonnaametisse helistanud. Liigse päikesekiirguse vastu võiks tema sõnul aidata varjutuskanga kasutamine, kuid see tuleb puudele peale saada õigel ajal.

Rüütli lisas, et kuigi esialgu võib arvata, et tegu on päikesekiirgusest tingitud kahjustustega, hoiab keskkonnaamet olukorral silma peal ja kui pruunistumine peaks jätkuma, hakatakse kontrollima, ega ole siiski tegu mingi haigusega.

Haanjas näidatakse öösel ökofilme

Reedel, 10. juunil kell 19 näidatakse Haanja rahvamajas ökofilmide, ettevõtmine kannab nime HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ.

Kavas on kolm filmi: „Kavand eluks. Permakultuur: toidumetsa talu lugu” (Austraalia); „Dirt! The Movie” (USA); „Inimese mõõt” (Eesti).

Vaadatakse filme ja aetakse juttu maailma asjadest. Kohal on dokumentaalfilmi „Inimese mõõt” loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat.

Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta! Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab teha annetuse kohapeal.

Täpsem info: Erkki Peetsalu, tel 501 8100, e-post erkki@maailmad.ee.