Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Kuressaare lossi hoovis toimuvate arheoloogiliste uuringute käigus tuli päevavalgele ilmselt 14. sajandist pärinev esimene ringmüür, mida ühendas lossiga ligi kaheksa meetri kõrgusel asetsev sild.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Lossi hoovis toimuvad arheoloogilised uuringud pakuvad üha uusi avastusi. Viimati tuli maapõuest välja ilmselt 14. sajandist pärinev lossi esimene kaitsemüür. Foto: Irina Mägi

“Seni oletasime, et esimene ringmüür on ehitatud 13. sajandil ehk enne, kui hakati rajama konvendihoonet ehk lossi. Kuid nüüdne leid annab alust oletada, et tööd käisid paralleelselt,” lausus arheoloogilisi uuringuid tegeva OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa.

Lossi kaitses kolm ringmüüri

Osa lossi esimese ringmüüri vundamendist ja alumisest osast ning sillaalusest avastati möödunud nädalal lossihoone kaguküljel hoonest vähem kui kümmekonna meetri kaugusel alustatud väljakaevamiste käigus.
“Teada oli, et lossi ümbritses kokku kolm ringmüüri, kuid me ei teadnud seni näiteks, milline ja kui paks oli esimene ringmüür,” lausus Garel Püüa. “Esimest ringmüüri ja konvendihoonet ühendas sild, mis oli maapinnast umbes 8 meetri kõrgusel. Arvata on, et kui ringmüüril vastupanu murti, taganeti lossi.
Möödunud sügisel leiti lossihoone merepoolsest küljest arheoloogiliste uuringute käigus ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga. Tegu oli lossi teise ringmüüriga, mis rajati siis, kui esimene enam hoone kaitsmiseks tõhus polnud. Esimese ja teise ringmüüri vahel asus kunagi lai vallikraav. Kui esimese ringmüüri iga otsa sai, lükati see ilmselt 18. sajandil lõplikult vallikraavi.

Lisaks kahele ringmüürile ehitati lossile ka kolmas, massiivsete bastionidega ringmüür. Bastione ühendasid kurtiinvallid, mis on praegu rahva seas tuntud lossivallidena. “Tulirelvade tulles oli vaja ringmüüri eemale tõmmata ja muldvallidega paksemaks teha, sest muidu poleks müür kahuritulele lihtsalt vastu pidanud,” selgitas Garel Püüa. Lisaks kaevati kolmanda ringmüüri välisküljele vallikraav, mis tänaseni alles.

“Tööde mahtu ja mastaapsust arvestades pidi tolle aja inimestel olema palju aega ja raha, et nii suured tööd ette võtta,” sõnas Püüa.

Haruldane leid: 300 aastat vana savipill

Arheoloogiliste kaevamiste käigus leiti eile esimese ringmüüri avastamise kohas ka täiesti töökorras pruun savist vilepill, mille vanuseks hindas Püüa umbes 300 aastat. “Emotsionaalses mõttes on see kahtlemata seni kõige parem leid, kuigi oleme leidnud ka relvaosi, keraamikat, kivist ja rauast suurtükikuule,” ütles Garel Püüa. Tema sõnul avastati lossivallist ka kolmanda ringmüüri laskeava, mis oli 1,4 meetrit kõrge ja 15 sentimeetrit lai.

“Selles mõttes on tegu huvitava avastusega, sest varasemate restaureerimiste käigus pole laskeavad algupärasel moel säilinud,” selgitas Püüa. “Aga loodame, et lähiaastail ootab meid ees veel hulgaliselt avastusi. Ka nüüd leitud ringmüüri plaanime tulevikus kuidagi markeerida, et külastajatel oleks aimu, kuidas kaitserajatised kunagi välja nägid.”

Arheoloogilised uuringud kestavad kolm-neli aastat ja käivad paralleelselt vallide rekonstrueerimistöödega.

Oliver Rand, Meie Maa

Comments are closed.