ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha

Täna, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.

Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, tervitama tuleb Tartu mari doktorantide ansambel ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.

Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev.

Üritusel on võimalik näha Jelena Tkatšenko näitust “Üheksa mari jumalat”.

Mari sangari päev, 26. aprill, on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi alla, Kaasani vallutamisel 1552. aastal liitis Venemaa Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid sõjaretkede käigus ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele niinimetatud tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552–1584). Vastupanuliikumise juht vürst Boltuš hukkus 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähistel.

Hõimuõhtut toetavad koostöös Tallinna Mari Seltsi ja Tartu Marilaste Liiduga Hõimurahvaste Programm. Üritus on tasuta.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefon 7350428 või e-post siim.angerpikk(at)erm.ee