Rosmal tuleb III kogupere konverents

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Juba kolmandat kevadet kutsub MTÜ Rosma Haridusselts kõiki huvilisi Põlva külje alla Rosmale, heaks traditsiooniks kujunenud kogupere konverentsile, et koos vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale. III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool” peetakse laupäeval, 21. mail algusega kl 10.30.

Kogupere konverentsil on sel korral vaatluse all terve kool – nii laps, kool kui seda ümbritsev kogukond. Terve kool tekitab täna kõneainet nii lähedal kui kaugel. Milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu ühine ettevõtmine soovib neil teemadel peatuda – kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda koosolemise rõõmu.

Ka sel aastal oodatakse kõiki huvilisi kogupere konverentsile koos perega. Päev kulgeb nõnda, et nii vanemad kui lapsed saavad osa aega veeta omapead, osa koos. Päev lõpeb pärast ettekandeid ja aruteluringi ühiste liikumismängudega. Ja nagu heaks tavaks saanud, kõlab kõige lõpus mõnus muusika. Maitsvat ja tervislikku rooga valmistavad seekord seto sõsarad. Loe edasi: Rosmal tuleb III kogupere konverents

Laste võru keeles luule lugemise võistlus Sänna mõisas

Homme, 28. aprillil koguneb Võrumaale Sänna mõisasse 37 ajaloolise Võrumaa lasteaia- ja koolilast, et võistelda omakeelse luule lugemises.

Kahtkümmet laste etteastet hindavad võru kirjanik Kauksi Ülle, Rõuge rahvamaja juhataja Riina Kööts ning Põlva Eksperimentaalteatri lavastaja ja ajalehe Koit kultuuritoimetaja Rivo Veski. Võrukeelse luuletaja Artur Adsoni (1889-1977) auks peetakse võistlust juba 12. korda. Seekord kantakse ette vähemalt tosina võrukeelse autori loomingut.

Laste luulelugemisele ja jutuesitusele on Sänna mõisa suurde saali oodatud kaasa elama kõik huvilised. Võistlus algab kell 13. Etlusvõistlust korraldavad MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võru Instituut.

Täpsem teave tel 5614 3780 (Tiia Allas) või 5398 0028 (Eve Taal)

Ränk kahju: lagled sõid Läänemaal teraviljapõllud lagedaks

Läänemaa viljakasvatajaile langes läinud sügisel otse taevast kaela nuhtlus, mistõttu tuleb nüüd teha palju lisatööd ja kanda kümneid tuhandeid eurosid kahju: rändeks valmistuvad lagled sõid talirapsist lagedaks mitu sada hektarit põllumaad, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Meil läks 110 hektarist 75,” sõnas OÜ Reinu-Einari omanik Einar Pärnpuu nagu muuseas. “Toidame siin linde ja metssigu – oleme ju need inimesed, kes tahavad selle eest ilmaasjata kompensatsiooni,” lisas ta muiates iroonilise repliigi. Tõsinedes märkis Pärnpuu, et sügisel taevast tabanud hoop oli ootamatu. “Olen rapsi kolm aastat kasvatanud, aga esimest korda oli selline asi,” lausus ta. “Ei osanud karta ja end kaitsta.”

Hull olukord oli ka Noarootsis, kus kasvatab teravilja Margus Kask. Tema on kasutusele võtnud esmapilgul veidra, aga see-eest tõhusa kaitsemeetodi – ta ostis mootorratta ja palkas kohalikud koolipoisid põllul ja selle veeres sõitma, et talirapsiga maiustavaid linde eemale peletada.

“Ostsin mõne aasta eest mootorratta ja palkasin mõned poisid põllu peale sõitma – teevad hommikul tiiru, kui linnud ründavad, ja õhtul ka. See tundus odavam kui pärast kahju kanda.”

Kask rääkis lagledega võitlusest nagu pidevast tegevusest, mille puhul võib pisuke tähelepanematus valusalt kätte maksta. “Möödunud aastal jõudsid linnud nii ära teha, et magasin õige momendi maha. Polnud head meest (tsikliga sõitmiseks – toim) hetkel kuskilt võtta, oli sügis ja kool oli juba peal – poisid olid koolis,” jutustas Kask.

Kui talunik lõpuks põllule pilgu peale pani, oli seal puhas vuuk tehtud. 100 hektarist viljast oli põlluäärtes alles vaid üksikud ribad. Noarootsis pole viljakasvatajate nuhtluseks ainult lagled. Kask märkis, et laglede kõrval teevad hävitustööd ka sookured.

“Need ründavad terve suve. Panin mehe kogu suveks põllule mootorrattaga sõitma. Sookureparved on viimasel ajal väga suured, ei tea, kas neil pole enam mujal toitumismaad,” arutles Kask.

Loe Läänlasest pikemalt, mida põllumeestel niisuguses olukorras teha tuleb. http://laanlane.ee/article/r%C3%A4nk-kahju-%E2%80%93-lagled-s%C3%B5id-teraviljakasvatajate-p%C3%B5llud-lagedaks

Tantsijad kutsuvad rahvusvahelist tantsupäeva tähistama ühistantsimisega

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tähistab 29. aprillil rahvusvahelist tantsupäeva juba traditsioonilise üle-eestilise ühistantsimisega. Ühistantsimisele on kutsutud kõik – nii rahvatantsurühmad kui sõpruskonnad ja lihtsalt tantsuhuvilised.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetris tuntud rahvalaul „Tõmba, Jüri“, mille järgi kõik tantsusõbrad saavad tantsida.

Sellisel moel tähistatakse tantsupäeva juba kolmandat korda. 2009. aastal tantsis Eestimaa erinevates paikades tantsu „Kupparimuori“ üle 2000 tantsija. Mullu oli ühiseks tantsuks kõigile tuntud kaerajaan, mida tantsis ligi 5000 inimest. Seda tehti koolide, sõpruskondade ja töökollektiivide kaupa. Kõige kaugemad teated 29. aprillil kaerajaanimise kohta tulid Inglismaalt Bristolist.

Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad ka sel korral ettevõtmist jäädvustama ja Youtube’i üles laadima. Nii on Youtube keskkonnas tänaseks juba mitukümmend erinevat „Kupparimuori“ tantsu ja mitusada erinevat kaerajaani kõigile vaatamiseks nähtaval.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.

Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.

Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Juba täna Võrus Jazzkaare kontsert

Täna, 27. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel kontsert Jazzkaar 2011 raames: Eller Rythmic.

Tegu onElleri rütmimuusika osakonna ansambel, mis koosneb 2.-4. kursuse õpilastest. Repertuaar on väga mitmekesine, sisaldades eesti muusikat, standardeid ja ladina rütme. Bänd on kokku pandud õppe-eesmärgil, kuid on andnud kontserte mitmetel erinevatel üritustel. Ansamblit juhendab Lembit Saarsalu.Kavas jazziklassika ja rahvamuusika töötlused.

Koosseis:
Roland Mällo – tenorsaksofon
Marvin Mitt – kitarr
Leila Röömel- klahvpillid
Indrek Mällo – basskitarr
Hans Kurvits – löökpillid
Karl-Juhan Laanesaar – löökpillid

Piletid eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks ligi 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 45 malevakorraldajat.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (80%). Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, va Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Lisaks kasulikule töökogemusele omandavad noored malevavahetusele eelneval koolitusel teadmisi, kuidas tööturule siseneda ning kuidas tööseadusandluses orienteeruda. Loe edasi: Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Sinised õhupallid saadavad unistused universumisse

Homme, 28. aprillil vahemikus kell 14-15 saavad kõik tudengid ja linnakodanikud saata Tartu Kaubamaja eest siniste õhupallidega taeva poole teele oma täitumist ootavad unistused. Teist korda aset leidev õhupalliaktsioon toimub Tartu Kevadpäevad 2011 ürituse Kogemuster raames.

Õhupalliaktsiooni eesmärk on julgustada inimesi enam unistama ja oma soovide täitumise nimel ka
pingutama.

„Eelmisel aastal oli linnarahva huvi aktsiooni vastu märgatav, millest tulenevalt soovime pakkuda positiivset elamust ka sel aastal,“ räägib ürituse eestvedaja Liina Liiv.

Üritusele on tagasi oodatud ka kõik eelmisel aastal osalenud inimesed. „Oleks väga huvitav teada, kui suurel määral on mineval aastal universumisse saadetud unistused ka täitunud,“ sõnab Liiv, teades
nimetada juba ühte noormeest, kelle unistus välismaisest kõrgharidusest on täitumas: „Kõik on kinni sinus endas!“

Dream Foundation Eesti ootab kõiki möödakõndijaid ja Kogemustril osalejaid julgelt ligi astuma ja oma unistusi taeva poole teele saatma.

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu

Virge Tamme

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

35 aoluulidse Võromaa latsiaia ni koolilast omma tulõman neläpäävä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt ni esitädä juttõ.

Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peetäs latsi luulõlugõmisvõigõlust joba 12. kõrda. Ettekandmisele tulõ vähämbält 12
eri võro auturi looming. Katsattõistkümmet latsi etteastõt omma hindaman võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri iistvõtja ni aolehe Koit aokiränik Rivo Veski.

Latsi ülesastmiisi vaihele laulva võrokeelitsit laulõ Mõnistõ ni Rõugõ latsõ Ruusamäe Ive juhatusõl. Nikagu hindaja avvuhindu paika pandva, ast üles üllätüsküläliisi näütemängupunt.

Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse – sissepäsemine massulda. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13. Võigõlust kõrraldasõ MTÜ Sännä Mõisakeskus ja Võro Instituut. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp.

Adsoni-võistlusõ kotsile saa teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56143780. Nisamatõ kõnõtraadilt 53980028 (Eve Taal).

Tiia Allas, Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht

ELF otsib vabatahtlikku Inglismaale

Eestimaa Looduse Fondi pikaajaline partner Ühendkuningriigis BTCV ootab oma rahvusvahelisse osakonda noort vabatahtlikku (18-30 aastat) Eestist, kelle ülesandeks on rahvusvaheliste projektide assisteerimine. Lisaks kaasatakse vabatahtlik BTCV Wallingfordi piirkonna igapäevatöösse, milleks on looduskaitselise vabatahtlikkuse võimaluste pakkumine erinevatele sihtrühmadele.

Vabatahtlikku otsitakse üheksaks kuuks teenistuse algusega 1. juuli 2011. Teenistusega kaasnevad reisi-, majutus- ja toidukulud kaetakse.

Vabatahtlikuks kandideerimiseks palub ELF saata CV  ja sooviavaldus (inglise keeles) hiljemalt 9. mail aadressil siim@elfond.ee

Lähema info ja sooviavalduse vormi leiad: http://www.talgud.ee/lugu/evs

ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha

Täna, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.

Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, tervitama tuleb Tartu mari doktorantide ansambel ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.

Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev. Loe edasi: ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha

Tartu Tähetorn tähistab täna 200. aastapäeva

Täna tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva. Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis esitletakse raamatut “Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory”. Ülikooli aulas toimuval aktusel esinevad tervitustega Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja ülikooli rektor Alar Karis. Ettekannetega esinevad Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ja akadeemik Peeter Saari. Aktusel esitletakse EAS-i koostatud esitlust Eesti kui kosmoseriigi arengutest ning videotervitusega esineb Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart avab järgneval kahel päeval toimuva rahvusvahelise esindusliku astronoomiakonverentsi.
Toomemäel tähetornis avatakse tähetorni muuseum.Toimub näitemäng tähetorni ajaloost, näitemängu stsenarist ja lavastaja on Margus Kasterpalu. Pärast avatseremooniat on tähetorn avatud kõigile huvilisteni kuni kell 19. Samal ajal toimuvad tähetornis planetaariumietendused ning tähetorni juures telkides ning vabas õhus töötoad igas eas teadushuvilistele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid.
Õhtul toimuvad vabaõhukontserdid tähetorni juures. Tartu Ülikooli sümfooniaorkester esitab Lauri Sirbi juhatusel Urmas Sisaski loomingut (osaleb autor) ja ansambel Mahavok esineb kontserdiprogrammiga ”Galaktikad”. Selge ilma korral algab samaaegselt kontserdiga tähetornis vaatlusõhtu. Kõik üritused on tasuta!

Võrumaa naised sõidavad Lätimaale

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab kahepäevase reisi Lätimaale, kus esimesel päeval külastatakse väikeettevõtjaid ning teisel päeval
ollakse Riia lähistel. Reis toimub 6.-7. mail, marsruut Põlva – Voru – Aluksne – Madona – Plavinas – Koknese – Riia – Jūrmala – Riia – Võru. Kõik huvilised on oodatud õppima lätlaste kogemustest.

Reisisoovist palutakse teada anda hiljemalt 30. aprilli õhtuks aadressil naisteyhendus@gmail.com või tel 54521962 (Helle). Osalemine tasuline.

Allikas: MTÜ Võrumaa Naiste Ühendus

Jõgevamaal tutvustatakse Gaia Haridust

Täna kl 14 toimub Siimusti Lasteaed-Algkooli saalis rahvusvahelise Grundtvigi projekti „Jätkusuutlik areng ja täiskasvanute koolitus“ seminaril Gaia Hariduse õppekava tutvustus.

Räägitakse lähemalt Gaia Haridusest – mis see on, miks seda on vaja, kelle poolt tehtud ja kellele. Lähema vaatluse all on ka õppekava osad: maailmavaateline, sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline aspekt. Seminari korraldab Kultuuriselts Vanaveski koostöös Jõgeva Vallavalitsusega. Seminar on tasuta ja sisaldab kohvipausi, ettevõtmist toetavad Jõgeva vallavalitsus ja SA Archimedes.

Projekti kohta saab lähemat infot veebilehtedelt www.kultuuriseltsvanaveski.ee ja www.sdtrainig.eu

Allikas: Kultuuriselts Vanaveski

Tulemas Soomaa kaitsekorralduskava avalik arutelu

3. mail kl 16 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse saalis Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 avalik arutelu. Huvilised saavad kavaga tutvuda Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Keskkonnaameti koduleheküljel.

Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskavade kohta saab esitada kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile (Paala tee 4, Viljandi 71014) või e-postiga viljandi@keskkonnaamet.ee, märksõnaga “Soomaa” kuni 3. maini 2011.

Lisainfo: Meelis Suurkask, tel 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Eesti maastikukujunduse pärl on Maanteemuuseum

Eesti Maastikuarhitektide Liit kuulutas 26. aprillil välja 2010. aasta maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti Eesti Maanteemuuseumi välialad.
Eesti Maanteemuuseumi välialade arhitektuurse lahenduse autoriteks on Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ning Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroost Salto. Objekti tellijaks oli Eesti Maanteemuuseum ning ehituse peatöövõtjaks AS KPK Teedeehitus.
Maanteemuuseumi vabaõhunäituse ruum on maastikuliselt kompromissitu, samas põnev lahendus kasutades leidlikult ära konteksti ning luues tervikliku ansambli. Autorid on oskuslikult kasutanud maastiku eeliseid ja väärtusi põimides need näituse vajaduste ja eesmärkidega. Loodud ruum on mänguline ja efektne toimides nii näitusekeskkonnana kui ka eraldiseisva maastikukunsti teosena.
Lisaks leidsid esitatud kandidaatide seast kõige enam ära märkimist Pärnu Rannapargi renoveerimine Pärnu linnavalitsuse eestvedamisel (projekteerija Kivisilla OÜ) ning Mäo möödasõidu maastikukujundus (peaprojekteerija AS K&H).

Natura 2000 metsaala piiride tähistamine muutub lihtsamaks

Alates 2. maist saab SA Erametsakeskuse kaudu taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust. Nüüdseks on muutunud lihtsamaks toetuse taotlemiseks vajalik erametsamaa piiride märkimise kord.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamine on seotud toetusaluste alade piiride tähistamisega looduses. Pindalapõhise toetuse korral peab metsaala olema looduses visuaalselt tuvastatav ja pind ülemõõdetav.
„Seni on kehtinud kord, kus iga metsaomanik pidi tagama, et ala, mille kohta toetust taotletakse, oleks koguulatuses tähistatud ja kohapeal visuaalselt tuvastatav, aastaajast sõltumata,” rääkis Timo Anis põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast. „Nüüdseks on põllumajandusministri määrusega seda korda muudetud.”
Uue korra järgi peab märgistama vaid neid metsaala piiripunkte, mis ühtivad katastriüksuse piiripunktidega. Muudatused tehti määruses seetõttu, et Natura 2000 erametsa kaardimaterjal ja keskkonnaregister võimaldavad looduses kontrolli teha piisava täpsusega.
„Kui looduses tuvastatud metsaala on väiksem kui kaardil märgitu, siis lähtutakse looduses kindlaks tehtud pinnast,” märkis Anis. Määruse muudatus teeb metsaomanikele piiride märkimise oluliselt lihtsamaks ja seetõttu oodatakse, et algaval taotlusperioodil laekub Natura 2000 erametsamaa toetuste taotlusi senisest rohkem.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse näol on tegemist Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast tuleneva ja Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 raames rahastatava toetusega. Toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.
Toetuse taotlusi võtab vastu Erametsakeskus 2.-23. maini. Täpsem info taotlemise kohta www.eramets.ee ning toetuse saamise nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/121042011001

Pühapäeval peetakse Narva Vorstifestival 2011

Foto: Wikipedia
Narva annab teada, et on hea energia linn. Nimelt peetakse Narva Kindluses sel pühapäeval, 1. mail algusega kell 10.00 Narva Vorstifestival 2011, mida korraldavad Narva linn, Narva muuseum ja MTÜ Pontis.

Narva Vorstifestival 2011 on pereüritus, mis pakub meelelahutust ja huvitavaid tegevusi kogu päeva vältel tervele perele. Põhitähelepanu on pööratud vorstitoodete valmistamisele ja proovimisele, toimub vorstivalmistamise võistlus, parima vorsti valimine, vorstioksjon ja muud põnevad uutmoodi tegevused, samuti saab kaasa osta erinevaid lihatooteid.

Päevajuhi eestvedamisel toimuvad erinevad mängud ja võistlused, millest saavad osa võtta nii väikesed kui suured külastajad. Rahva meeleolu hoiavad kõrgel artistid ja päeva lõpetuseks annab kevadkontserdi ansambel AveNue.

Alar Müürisepp, MTÜ Pontis