Päev: 21. aprill 2011

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.

Jüripäeval võetakse Kosel mõõtu Maie Orava tantsude tantsimises

Maie Orav

Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.

 Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.  

Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.

1. maini saab taotleda pärandkultuuri säilitamise toetust

Sihtasutus Erametsakeskus ootab kuni 1. maini taotlusi pärandkultuuri säilitamise toetuse saamiseks. Toetuse eemärk on tagada pärandkultuuri säilimine ja avalikkusele tutvustamine. Toetust saab kasutada pärandkultuuri objektide korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähistamiseks, sellele avalikkuse ligipääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks.
 Pärandkultuuri säilitamise toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta ja konsulendi hinnangu maksumus.

Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku kuni 15 tunni eest kalendriaastas. Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

Täpsemad toetuse taotlemise tingimused ja nõuded taotlejale on erametsanduse portaalis www.eramets.ee, infot saab telefonil 683 6067.

Toimub esimene Teeme Ära maailmakoristuse avatud koosolek

Teeme Ära algatusgrupp kutsub kõiki inimesi, kes tahavad Eestist alguse saanud koristusaktsiooni maailma viimisel kaasa lüüa, avalikule koosolekule, järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kell 18.00

“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.

Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.

Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.

Alo Mattiiseni 15.muusikapäevad Jõgeval

Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00  II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT.  Homme kell 10.00  toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu

Emumäel saab nüüd matkata

Vaatetorn Emumäel

Eelmisel aastal piirkondlike aktiivsemate inimeste ja MTÜde poolt asutatud Emumäe Arenduskeskus on sellel aastal alustamas Põhja-Eesti kõrgeimal mäel erinevate matka- ja vabaaja tegevustega. Matkad korraldatakse selleks, et tutvustada Emumäe piirkonda – loodusväärtusi, ajalugu, kultuurilugu ning maalilisi vaateid Lääne- Virumaa maastikele.

Emumäele korraldatakse nii ratta- kui jalgsimatku nii looduse- kui ajaloohuvilistele, väiksematele või suurtele sõpruskondadele ja kooliklassidele. Tegemist ei ole spordiüritusega, pigem vastupidi, kutsuvad korraldajad nautima kohalikku loodust. Ehkki matkarajad on küll kaardil ja looduses märgitud,  ei  mõõdeta nende läbimiseks kulunud aega. Korraldajate jaoks pole oluline mitte raja läbimise kiirus vaid hoopis teekonnal kogutud positiivsete emotsioonide hulk.  Teel tehakse lühemaid ja pikemaid peatusi, kohtutakse piirkonna külades elavate huvitavate inimestega, kuulatakse asjatundjate pajatusi paikkonna loodusväärtustest, külade ajaloost, Simuna kihelkonna kultuuriloost ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega.

MTÜ Emumäe Arenduskeskus
telefon 522 0833, emumagi@gmail.com
http://emumagi.onepagefree.com

Täna linastub Ungari Instituudis film hantidest

  Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009).  Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.

Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.

Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite  kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning  leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte-  klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda  tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma  elukutse tõttu  näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb  loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.

Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Urvaste rahvas kutsub 28. mail Urvaste pastoraadi pargis Urbanipäeva laadale nii oma kaupa pakkuma kui ostlema, õpitubades osalema või lihtsalt lustielu nautima. Laadal saab tasuda lisaks eurodele ka urbani ehk kohaliku maksevahendiga. Loe edasi: Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kasaku Enn. Foto: Uma Leht
Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!