Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”

Foto: www.loovteraapia.ee
MTÜ Loovteraapiad viis Tartu Vanglas läbi sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale esimese kunstiteraapia projekti “Uus algus”. Tegemist oli esimese praktilise kogemusega loovteraapia võimaluste kasutamiseks vangide taasühiskonnastamise alal Eestis. Kuidas tööprotsess kulges ja kuhu välja jõuti, räägib projekti juht Marika Käggo.

Kellele see projekt oli täpselt mõeldud ja mis oli eesmärk?

Projekt „Uus algus“ oli suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale. Meie viisime oma projekti läbi Tartu Vanglas, kus on üleriigiline sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate osakond. Siin keskendutakse sõltuvusravile, sest narkosõltuvus toob varem või hiljem mehed vanglasse tagasi. Kunstiteraapiat nähakse sõltuvusravis ette rehabilitatsiooni faasis, seda just enesearendusliku tegevusena.

Kuna kunstiteraapia tehnika rakendamine Eesti rehabilitatsiooni ja tervise edendamises on alles uus suund, oli ka meie projekt suunatud kunstiteraapia tutvustamisele vanglasüsteemis. Koostöö vanglaga algas juba eelmisel aastal, kui ma viisin samas osakonnas läbi oma magistritöö uurimusliku osa, mille tulemused näitasid selgelt, et samalaadset tööd tuleks jätkata. Loe edasi: Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”

Aig vanna vahtsõs tetä

Seost nädälist naas’ Eestin pääle muinsuskaitsõkuu – om aig praavita vanno asjo, miä omma alalõhoitmist väärt. Timahavadsõ muinsuskaitsõkuu päämõtõ om kalmuaidu kõrdategemine.

«Mu unistus om, et Lüllemäe vana kalmuaid saanu kõrda!» ütel’ Muinsuskaitsõammõdi Valga maakunna vanõmbinspektri Parise Mari-Liis. «Sääl olõsi hädäste abikässi vaia, selle et vald ei tulõ ütsindä tuu kõrdategemisega toimõ.» Vanno asjo hää hoitmisõ iist kitt’ inspektri Taheva valda ja vallavanõmbat Rogenbaumi Monikat: «Kalmuaidu tetäs sääl isuga kõrda, kerik sai är valgustõt…»

Põlva maakunna vanõmbinspektri Lõhmussõ Viktor ütel’ häste Räpinä valla kotsilõ: joba tõist aastakka tetäs Köstrimäel puhtas vanna kalmuaida. Ja muidoki või kõgõ kittä Mooste mõisa ilosas tegijit. Hinge pääl om inspektril võssu kasunu vana kalmuaid Kõllõstõ vallan Piigastõ külän.

Puul aastakka Võro maakunna vanõmbinspektri ammõtin olnu Tartomaalt peri Taaveti Tõnis mõista-s viil parõmbit vanno asjo hoitjit nimmada. Külh kitt’ tä, et Võromaa inemiisil om taa as’a vasta huvvi ja sakõst küstäs, kuis saanu muinsuskaitsõalotsit huunit kõgõ parõmbidõ praavita. «Sakõst ei nõvva kultuuriperändi iist hoolõkandminõ suurt rahha, õnnõ päälenakkamist ja aigu,» ütel’ tä.

Harju Ülle, Uma Leht

Otepääl toimub volbriõhtu teatejooks

Laupäeval, 30. aprillil toimub Otepääl algusega kell 17.00 volbriõhtu teatejooks, kuhu on oodatud kõik spordiklubide võistkonnad, koolide võistkonnad, kultuurikollektiivid, töökollektiivid, sõprusringid.

Abivallavanema Merlin Müüri sõnul kuulub teatevõistkonda 7 liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema õrnema soo esindajat. Jooksurada kulgeb läbi linna marsruudil: Oti pubi- Valga mnt – Mäe tn – Pühajärve tee- Tartu mnt – Valgusfoori juurest tagasipööre Valga mnt – Oti pubi. Igal liikmel tuleb läbida 300-400 meetrit.

Võistkondi saab eelregistreerida kuni 28. aprillini e-posti aadressil merlin@otepaa.ee või kohapeal kell 16.15 – 16.40. Osavõtt kõigile tasuta, kiirematele auhinnad. Volbriõhtu jooksu viivad läbi Otepää Vallavalitsus koostöös spordiklubiga Karupesa Team.

Allikas: Monika Otrokova

Sindis rahvas läheb homme jooksma

Jüriööjooksu traditsioon taaselustati Sindis läinud aastal ja nüüd, 21. aprillil kell 20, on Sindi linna elanikud kutsutud taas kaasa elama Jüriööjooksule, mis sel korral saab alguse Sindi bensiinijaama juurest ning lõpeb miitinguga Sindi Gümnaasiumi hoovis.

Sümboolne tõrvikutega jooks kulgeb läbi linna ning seekord läbib marsruut ka Sindi Linnuriiki, et tähtsustada seda uut linnaosa väärilise Sindi linnajaona. Kogu trassi vältel saadavad tõrvikutega jooksjaid Laane talli ratsahobused. Sindi üritustel on saanud kenaks traditsiooniks ka Eesti Lipu Seltsi osalus. Nii ka sel korral kaunistavad rahvuslipud isamaalise ja sportliku ürituse miitingut, kus lõlavad päevakohased kõned ja lauluviisid.

Allikas: Viktor Kaarneem

Võrus tuleb mais KÜSKi infopäev

Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldab Võrus 24. mail infopäeva, mis toimub Võru Maavalitsuse II korruse saalis (sissepääs Koidula tänava poolt).

10.00 – 10.10 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tutvustus
10.10 – 10.50 KÜSK-i vabaühenduste piirkondlike kohaliku demokraatia edendamise taotlusvooru tutvustus
10.50 – 11.00 Energiapaus
11.00 – 11.20 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus
11.20 – 12.30 Šveitsi Vabaühenduste Fondi taotlusvoorude tingimused, nõuded, vormid
12.30 – 13.00 Projektide aruandlus ja järelevalve, KÜSK nõuded
13.00 – 13.30 Küsimused – vastused ja kokkuvõte

Info ja registreerimine ene@vaa.ee või tel 7868367.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Kõiv kinkis rännumehele rauast saapad

Võru maavanem Andres Kõiv kinkis jalgsi Eestist Portugali kõndinud võrulasele Heini Räämetile paari rauast saapaid, mis sümboliseerivad mehe visadust ja vastupidavust.

“Kõndida jalgsi 5500 kilomeetrit on kahtlemata ebatavaline tegu, see paneb mõtlema inimese soovidele ja eesmärkidele, kahtlemata sellele, kui palju on inimene valmis oma eesmärkide saavutamiseks pühenduma ning panustama,” ütles maavanem.

Kõiv väljendas heameelt, et Heini retk korda läks ning soovis talle visadust ka tulevikuks.

“Kui Võrumaa inimene on nii visa, et suudab kõndida risti läbi Euroopa, siis suudab ta ilmselt kõike, kui ainult jätkuks eesmärke ja püsivust nende saavutamiseks”.

Räämet oli sümboolse kingituse eest tänulik ning ütles maavanemale, et pole oma järgmise rännaku sihtpunkti veel otsustanud. Ta kaalub tulevikus võimalust jalutada Eestist Euroopa lõunatippu või põhjatippu või isegi mõlemas ära käia. Kindlasti plaanib ta rännata ringi Eestis – nii rattaga kui jalgsi.

Võru maavalitsuses toimunud kohtumisel osales ka Võru linnapea kohusetäitja Jüri Kaver, kes õnnitles Räämetit linnavalitsuse poolt ja kinkis rännumehele kinkekaardi Võrumaa jalatsitootjalt Ritico OÜ.

 

POT vallutab täna Tallinna

20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.

POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.

Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.

Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).

Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.

Lisainfo festivali kohta: www.pot.ee

Rõuge ootab täna järjekordsele ideedeõhtule

Fotomeenutus esimesest ideedeõhtust 4. märtsil 2011. Foto: Jaanus Mark

Täna, 20. aprillil algusega kell 18 toimub Rõuge noortekeskuses järjekordne “ideede õhtu.” Oodatud on nii eelmisel korral osalejad kui ka kõik teised.

Seekordsel kokkusaamisel proovime välja sõeluda kiiremat teostamist vajavad mõtted, ning arutame kuidas saaks neid ellu rakendada. Jätkuvalt oleme avatud uutele valda arendavatele ideedele.

Esimene ideedeõhtu “Milline võiks olla Rõuge valla järgmine arenguhüpe” peeti noortekeskuse ruumides 4. märtsil. Kõik mõtted pandi kirja ja selekteeriti need teemade kaupa.

Kes ei saa üritusel osaleda, saavad saata oma mõtted e-mailiga aadressile jaanus@rauge.ee.

Homme saab teha tutvust pärlikunstiga

Neljapäeval, 21. aprillil kell 19 on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse näputöötare külaliseks Helena Hain, kes kõneleb pärlikunstist ja õpetab pärlitega käepaela põimimist.

Osavõtutasu 1.60 eur. Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Vaata lisaks: helenawanje.blogspot.com. Täpsem info: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee

Tartus tuleb noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt

Allikas: ERM

Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Kääri Reet. Foto: Uma Leht
Sõmmõrpalo valla avahuuldustüütäjä Kääri Reet (49) oll’ timahava ainukõnõ seo kimmä tüü tegijä, kiä sai Eesti sotsiaaltüü assotsiatsiooni käest avvokirä. Eesti Aasta Sotsiaaltüütäjä tiitlit tä seokõrd (viil) es saa, a Reeda meelest ei olõki vaia nii kõvastõ kittä õnnõ nelä aastaga tüü iist. A avahuuldusõ – inemise avitaminõ, pasminõ ja sõidutaminõ nii, et tä saa uman koton ellä – perrä lätt nõudminõ mugu suurõmbas. Väikun Sõmmõrpalo vallan olõssi joba vaia ka tõist sama tüü tegijät.


Vanastõ säänest ammõtit es olõ, et käüdäs vanno ja haigidõ man koton?

Vanastõ jah eleti latsi man vai sugulasõ kaiva, a nüüt omma latsõ kavvõn tüül vai ei olõki latsi. Om iks peris kurb ja naabri kah ei jõvva näid kaia: säänest tüüd om nii vaia!

Midä avahuuldus tähendäs?
Kliendi omma sändse inemise, kes peris ütsindä ei saa toimõ, a ei olõ viil ka nii haigõ, et piässi hoolõkotto är minemä. Mõistus om näil viil selge, ku näid veidikese tukõ, saava inämb-vähämb toimõ. Kellel om vaia puid tuvva tarrõ, söögi tuu pia kõigilõ, tohtri manu ja sanna vii näid, mõnõl mõsõ mõsu valla hoolõkotun är, sääl om massin. Meesterahva ei saa tarõ kraammisõga toimõ…

Et ku naanõ kaos kõrvalt är, om miis hädän?

Jah, ja mehe eläse tuud rohkõmb üle kah. Naasõ omma kõvõmba. Nä ei näüdä umma leinä vällä ja saava tuust kipõmbahe üle.
Ma kae parhilla kolmõ miist ja kuut naist, vannusõn 70–91. Sõs mõnt avida viil kõrra-paar kuun tohtri manu Võrolõ vai kavvõmbahe. Mõni eläs sändse kotussõ pääl, et ei saa eski perearsti manu: üttegi bussi ei käü! Loe edasi: Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!