Tartu ja Ningbo sõlmisid koostöödeklaratsiooni

10.-12. aprillini viibis Tartus Hiina Rahvavabariigi Ningbo linna 7-liikmeline delegatsioon. Esmaspäeval allkirjastati kahe linna vaheline koostöödeklaratsioon.

„Maailma suuruselt neljanda kaubasadamaga linn on huvitunud koostööst Tartuga juba mõnda aega. Nüüd jõudsime koostööprotokolli sõlmimiseni, mis on kahtlemata suur samm Tartu rahvusvahelistumisel. Vastastikkuste koostöösuhete arendamine suurriigi mitmemiljonilise linnaga pakub kahtlemata Tartu ettevõtjatele, haridus- ja kultuuriasutustele uudseid võimalusi,“ ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Tartu linnapea ja Ningbo abilinnapea Wu Hemini poolt alla kirjutatud koostöödeklaratsioon näeb ette mitmetasandilist koostööd, informatsiooni ja delegatsioonide vahetust majanduse, ettevõtluse, hariduse, kultuuri jt valdkondades.

Peale kohtumist Tartu linnavalitsuse liikmetega külastasid Ningbo esindajad Greifi trükikoda, ASi Salvest, Geenivaramut ja Tartu Teadusparki.

Hiina külalised tundsid huvi kohalike investeerimisvõimaluste ja toodete ekspordi-imporditingimuste vastu.

Täna lahkus Ningbo delegatsioon Tartust.

 

Linnaökoloogia seminar Tallinna Ülikoolis


15. aprillil algusega kell 9 toimub Tallinna Ülikooli ruumides (Mare õppehoone, ruum M-225) Linnaökoloogia avatud seminar.

Ootame kõiki huvilisi kuulama ettekandeid linnaökoloogia erinevatest valdkondadest. Peaesineja on Helsingi Ülikooli linnaökoloogia uurimisrühma juht professor Jari Niemelä. Lisaks esinevad Jüri Uljas, Sander Tint (Linnalabor) ja Meelis Uustal (SEI). Seminarijärgselt olete oodatud jätkama vestlust kohvi ja suupistete ääres.

Ajakava:

9.00 professor Jari Niemelä, Helsingi Ülikool “Urban ecological research in Finland”

10.30 Jüri Uljas “Perception of life quality and environment in Tallinn”

11.00 Sander Tint, Linnalabor “Framing urban agriculture”

11.30 Meelis Uustal, SEI “Recent urban biodiversity studies in Tallinn”

12.00 kohv ja suupisted

Lisainfo ja registreerimine: Triinu Tõrv tttriinu@gmail.com, tel 5666 6398

Tulekul õppe- ja matkapäevad

16. aprillil 2011 algusega kell 07.30 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus  õppepäeva „Linnud“. Õppepäev toimub Hellenurmes, Palupera vallas, Lustimäe puhkealal. Kogunemine Lustimäe puhkeala parklas. Elva poolt tulles juhatab viit Lustimäele veidi enne Hellenurme asula silti. Linnulauluhommikut viib läbi ornitoloog Jaanus Elts. Kaasa võtta soe jook, kestvus 3-4 h.

Osavõtuks palutakse registreerida telefonil 5254172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee. Linnulaulu õppepäev on osalejatele tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Jälgige lisainfot: www.vvvs.ee. Loe edasi: Tulekul õppe- ja matkapäevad

Tartu linn otsib uusi suveniire

Tartu linnavalitsus kuulutas välja konkursi “Tartu suveniir 2011”, et leida uusi Tartu linna ja  maakonda tutvustavaid suveniire. Tööde esitamise tähtaeg on 31. mai.

„Ootame suveniire, mis rõhutavad Tartu piirkonna omapära, oleks seotud meie ajaloo või kultuuriga, on huvitavad ja pilkupüüdvad. Väga teretulnud on ka kohalike ettevõtjate toodang, mille spetsiaalne pakend või markeering näitab toote Tartu päritolu. Peale isikupära ja originaalsuse arvestatakse hindamisel ka eseme praktilist väärtust, keskkonnasõbralikkust ja loomulikult hinda,“ selgitas abilinnapea Karin  Jaanson.

Konkursile tuleb esitada suveniiri joonis või foto, originaalformaadis näidis, eseme kirjeldus ja info selle valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamisvõimaluste kohta, samuti maksumuse kalkulatsioon.

Töid hindab komisjon, mille koosseisu kuuluvad disainerid, turismi- ja teiste valdkondade esindajad.

Parematele suveniiridele annab linn rahalised auhinnad: I koht – 500 eurot, II koht – 300 eurot, III koht -200 eurot.

Konkursil võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud.

15. aprillil kell 10 toimub suveniirikonkursist osa võtta soovijatele teabepäev. Huvilisi oodatakse kell 10 linnavalitsuse avalike suhete osakonda Jaani 7. Teabepäevale saab registreerida kuni 14. aprillini aadressil: kairi.ustav@raad.tartu.ee

Täpsem info konkursitingimuste kohta Tartu linna kodulehel: http://bit.ly/gQWXtI

Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.

Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.

Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja  tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.

Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.

Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”.

Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega. “Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“

Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta. Loe edasi: Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku e-pood sai valmis

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik on alguse saanud Võrumaa taluliidu toidu ja ühistegevuse alasest koolitusest 2006. aasta septembris. Samal ajal läks käima ka Kagu-Eesti talude toiduring Tartu inimeste juurde. Nüüd on jõutud organisatsiooni loomiseni ning selleni, et talutoidu huvilised Tartu linnast saavad ise let.ee kodulehel taludega tutvust teha ning toiduaineid tellida.

Toiduvõrgustiku eesmärk on anda kõigile inimestele võimaluse katta oma toidulaud loodussõbralikult kasvatatud kvaliteetse köögivilja, marjade, pagari- ja piimatoodetega.

Ringi kuuluvad mitmed mahetalud, kes ei kasuta keemilisi umbrohutõrjevahendeid, väetisi ega putukamürke. Võrgustikku on koondatud ka mitte päris maheda, kuid siiski käsitsi nopitud või ise valmistatud toidu tegijaid.K õik, mida pakutakse, on saanud tunda pererahva terast silma ja hoolitsevat kätt.

Mitu võrgustiku liiget müüb oma saadusi ka otse talust. Alt-Lauri talupoest saab osta ka teiste võrgustiku liikmete tooteid. Aidatakse kaasa selliste müügikohtade tekkimisele külades.

Toiduvõrgustikku kuulubpeale  tootjate ja töötlejate turismettevõtteid, kes tahavad oma külalistele pakkuda kohalikku puhast toitu.

E-pood on avatud aadressil www.let.ee

Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.

Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ

Parksepä latsiaia oppaja Mondscheini Angela sai eräpreemiä võrokeelidse latsiaiaperimüse kokkoköütmise iist. Preemiä and’ vällä Eesti kirändüsmuusõum üten tõisi avvohinduga minevä-aastadsõ rahvaluulõ kogomisõ iist.

Avvohindu jaeti imäkeelepääväl, 14. urbõkuul Tartol kirändüsmuusõumin. Rahvaluulõkorjaja saiva neo kätte president Toomas Hendrik Ilvese käest.

Mondscheini Angela ütel’, et kirot’ tähtpäivist ja tegemiisist, miä omma Parksepä latsiaia aastatsõõrin ja lõppu pand’ viil latsi suust üles kirotõduid vahvit ütlemiisi. Latsiaiaperimüst kor’as’ minevä-aasta ligi 80 Eesti latsiaiaoppajat-kasvatajat.

Uma Leht

Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Kal(l)a Urmas,
keelekullõja

Õkva sai tuu võigõlus läbi, kos uma kiil hinnäst pildi pääl näüdäs’. Oll’ nätä, kuis ütstõsõga võiki tüküse hää söögi ja joogi silte pääle, kõgõ inämb iks sääl, kos mõnt tähtsät laatu peetäs.

Võromaal om jo uma mekk moodus saanu ja meelütäs ka umma kiilt pruukma. A paistus, et üts põlinõ juuk om iks unõtusõn, nigu olõs tä nimi nii rassõ vällä üldä, et joba tuuperäst ei tihka kiä timmä inämb vahtsõlõ elolõ herätä. Ummõtõ omma kõgõ vähämb kolmõ Võromaa kihlkunna tiidjä (ja viil Tartomaalt üts Kamja uma) meile jätnü oppusõ, kuis tetä rüäjüvvä. Joba joogi nimi esi ütles, ku tähtsä tä mi jaos piässi olõma.

Jüvä jo tähendäs nii tervet viläterrä ku timä sisemäst jako, miä väke and; ja viil kõkkõ viläst saadut süüki ja süümist hinnäst ülepää. Nigu Kanepin ülti: «Kuis sa iks läät ilma jüväldä majast vällä.» A ku joogilõ ligembäle liiku, sõs om tiidä, et jüvä võisõ ka eläjile klopitut jahusüüki tähendä. Viimäte tuuperäst kah naati säändse nimega juuki halvas põlgma, ku rahvas iks jõukambat ello nakas’ elämä – rõõsa piimä ja tsigurikohvi nõal.

A vana ilma aig nakkas viirtpiten tagasi tulõma ja vana ao süüke-juukõ pruugitas tervüses. Kaemi sõs vahtsõ silmäga üle naa jüvätegemise oppusõ. Loe edasi: Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!