Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille mõtestamine pakub huvi mitte ainult toimunu mõistmiseks vaid ka tuleviku kavandamiseks. Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja valijakompassi kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00 Avasõnad – Heiki Sibul
13.10 Hea valimistava valvurite kokkuvõte – Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50 Valijakompassi kasutusstatistika ja vastukajad – Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20 Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise
Päev: 5. aprill 2011
30. aprillil toimub Võhandu maraton
30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.
Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.
Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.
Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas. „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“
Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“
Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.
Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.
Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill
Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate
Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru maavalitsus esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.
Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.
Eläjämäng Võrol
5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.
«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»
Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.
Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»
Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.
Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.
Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.
5. aprilli Uma Leht
Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest
Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.
Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.
Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.
Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused
Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid ümarlaua taha. Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.
Täna alustab tööd eetikakohvik
Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:
– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;
– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;
– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;
– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?
Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.
Homme räägitakse Tartumaa raamatukogudes lastele loomadest
Homme tähistavad Tartumaa raamatukogud rahvusvahelist lasteraamatupäeva juba kümnendat korda, korraldades maakonna lastele lasteraamatupäeva. Idee autorid ja esimeste lasteraamatupäevade korraldajad olid Vedu, Äksi, Lähte ja Kõrveküla raamatukogude töötajad. 2002 toimus lasteraamatupäev Tartus ja abiks oli Tartu Linnaraamatukogu lastekirjanduse osakond, 2003 -2006 toimusid lastekirjanduse päevad Tartu vallamajas Kõrvekülas. 2006 anti korraldamine üle teistele maakonnas asuvatele raamatukogudele. Osaletud on alati huviga ja tagasiside koolidelt olnud positiivne.
Kümnenda Tartumaa lasteraamatupäeva eesmärgiks seadsid korraldajad eesti lastekirjanduse tutvustamise, laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Kirjanduspäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed märtsis pilte sulelistest ja karvastest raamatukangelastest, kirjutasid luuletusi ja raamatukavandeid loomadest ning meisterdasid järjehoidjaid. Konkursile esitati võistlustöid 22 koolist, raamatukogust, lasteaiast, kokku osales 164 joonistajat, 110 kirjutajat, ja 80 järjehoidja meisterdajat. Võistlustöid hindas žürii Kõrveküla Raamatukogu juhataja Hele Ellermaa eestvedamisel. Huvilised saavad kõikide võistlustöödega tutvuda Kõrveküla raamatukogus aprillini lõpuni.
6.aprillil on Kõrvekülla kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad. Ürituse raames toimub ka loomateemalisi lasteraamatuid käsitlev viktoriin, kus oma teadmisi kontrollivad võistkondlikult 4.– 8. klasside õpilased.
Veel saab sellel päeval kuulata-vaadata ettekannet loodusest ja erinevatest loomahäältest, laulu ja tantsu Lähte lasteaia lastelt, lühinäidendit eesti loomamuinasjuttudest, kokkuvõtet konkursside tulemustest, kuulata parimaid luuletusi autorite esituses, väljapanekuid konkursside töödest ja tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare näitust ”Linnud muusikas”. Päev lõpeb auhindade jagamise ja maiustamisega.
Jõgevale rajatava jääalade spordikeskuse idee jõudis Eesti Olümpiakomiteesse
Eile toimus Tallinnas Eesti Olümpiakomitees nõupidamine Jõgevale jääalade spordikeskuse rajamise osas.
Jõgeval kui Eestimaa külmapiirkonnal võiks paikneda jääalade koolituskeskus, mille rajamiseks taotletakse rahalised vahendid Euroopa Liidu struktuurfondidest. Õppeklassides õpiksid lapsed kogu Eestist ning rahastamine toimuks riikliku tellimuse alusel.
Koosviibimisel lepiti kokku, et maikuu jooksul esitatakse nii EOK-le kui Kultuuriministeeriumile keskuse rajamise kava, spordialade nimekiri ja finantsplaan.
Nõupidamisel osalesid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgevamaa Spordiliit Kalju esimees Uno Valdmets, SA Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll ja spordiajakirjanik Tiit Lääne.
Mõte rajada Jõgevale jääalade keskus tekkis aasta alguses Otepääl toimunud nõupidamisel, kus osalesid ka Tehvandi suusakeskuse arendajad. Idee tugineb 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele programmile. Eesmärk on rajada spordikeskus, mis koosneb koolituskeskusest, jäähallist, kiiruisuradadest, õpilaskodust ja majutusasutustest. Koolituskeskuse rajamine tooks Jõgevamaale nii uusi õppureid kui ka treenereid.
Eesti Olümpiakomitees toimunud nõupidamine oli järg mitmele eelnevale maakonna spordinõukogu kokkusaamisele, kus on osalenud erinevad spordialaliitude juhtfiguurid ja andnud ideele oma heakskiidu. Viimasel, 16. märtsil toimunud maavanema spordinõukogu koosolekul otsustati moodustada sihtasutus, mis hakkab analüüsima ja edasi arendama ideed jääalade spordikeskuse rajamiseks Jõgevale. „Sihtasutuse loomine idee edasiarendamiseks on kindlasti vajalik,“ ütles sellel koosolekul Eesti jäähokiliidu sekretariaadi võistluste direktor Toivo Viinapuu.