Päev: 28. märts 2011

Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule

Neljapäeval, 31. märtsil kogunevad maavanemad Viljandimaale, kus siinne maavalitsus annab maavalitsuste koordineerimise üle Võru kolleegidele.

Maavanematel on neljapäeval kavas alustada oma külaskäiku Suure-Jaani gümnaasiumist, kus tutvutakse erilahendusega võimlakompleksiga ning arutletakse maapiirkonna kooli eluolu üle. Edasi tehakse ringkäik Olustvere mõisakompleksis, kus tutvutakse lähemalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli köögiseadmete-õppeklassiga ja leivakojaga.

Viljandis on maavanematel kavas külastada aktsiaseltsi Hansa Candle ning Viljandi
maakonna päevalehe “Sakala” toimetust. Õhtul jätkub kokkusaamine Männimäe külalistemajas.

2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks olnud Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule

Elistvere metsseamamma Possa tõi põrsad ilmale

Tänavu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad.
Praegu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad. foto: Sille Annuk

 

Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.

«Me ei tea, mitu põrsast sündis,» ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul. «Nad on pesas peidus, Possa ei lase nii väikseid veel välja. Ilm on ju väga kõle.»
Loomapargis elab praegu neli suurt metssiga: emised Possa ja Riina ning kuldid Kert ja Peedu. Tänavuste põrsaste isa on ilmselt 8-aastane Kert, kelle jaoks konkurent, kolme-aastane Peedu on alles poisike.

Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»

Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.

Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.

Allikas: Tartu Postimees

Pärnu linnavalitsus ootab noortelt
kodulinnateemalisi esseesid

Pärnu linnavalitsus kuulutas välja esseekonkursi “Meie homne ühine Pärnu”, millel oodatakse noori mõtlema kodulinna elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele.

Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialisti Virve Laube teatel on noorte esseekonkurss pühendatud kodulinna 760. aastapäevale. Linn ärgitab esseekonkursiga noori mõtlema oma elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele ja innustab kaasa rääkima demokraatlikes protsessides. Loe edasi: Pärnu linnavalitsus ootab noortelt
kodulinnateemalisi esseesid

Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda

Juba kümnendat korda toimuv interaktiivne RMK metsaviktoriin on rahvusvahelisele metsa-aastale kohaselt keskendunud metsateemadele. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.

„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40aastaseks,“ lisas ta.

Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.

„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Loe edasi: Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda

Pardid patseerisid Rõuge poe ees

Esmaspäeva, 28 .märtsi keskpäeval võis Võrumaal Rõuge aleviku keskuses asuva Võru Tarbijate Ühistu A ja O kaupluse ees näha vahvat vaatepilti. 35 pardist koosnev suleliste seltskond oli ennast tuisust ilma trotsides sisse seadnud poe sissepääsu vahetus läheduses. Ei heidutanud linde kaupluse ette sõitvad autod ega poodi külastavad kliendid, nemad oma asukohta ei muutnud.

Teadaolevalt talvituvad inimestega harjunud pardid  Rõuge poe kõrvalt mööda voolava jäävaba jõelõigu peal. Mis aga linde rahva hulka tulema sundis, selle küsimuse peale kostus vaid paar prääksatust.

Tekst ja foto: Jaanus Mark

Euroopa parlament soovib mootorratturitele turvalisemat ja rohelisemat sõitu

22. märtsil Euroopa parlamendis  toimunud seminar keskendus sellele, kuidas suurendada mootorratturite turvalisust ning sõidukite keskkonnasõbralikkust. Praegu kehtivad nõuded tuleb üle vaadata ning selle kohta on valmimas ka parlamendi raport.

Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 protsenti. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 protsenti õnnetustest teedel on seotud mootorrattajuhtidega, kuigi nad moodustavad vaid kaks protsenti liiklejatest.

EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.

Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.

Mare Haab

Nasva jõest tuuakse mõrrad välja, õngitsejad alustavad

Sel nädalal toovad kutselised kalurid oma viis mõrda Saaremaa Nasva jõest välja ja sel nädalal prognoositakse ka kevadise käsiõngedega püügihooaja algust. Loodusemärgid seda näitavad.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sel nädalal toob Nasva kutseline kalur Tiit Kuusk koos ametivendadega Nasva jõest mõrrad püügilt välja. Mehed prognoosivad, et sel nädalal võivad õngemehed särge juba saada. Foto: Veljo Kuivjõg

“Mina sain eelmisel nädalal kümmekond säinast juba kätte, nüüd peaks varsti särg ka massiliselt jõkke tulema. Täna öösel viis loodetuul jää siit minema. Usun, et uuel nädalal on särg jões sees, kui sooja ilma peab,” pakkus oma rikkalikele kogemustele toetudes eile välja Nasva küla kutseline kalur Tiit Kuusk.

Oktoobrikuus jõkke püügile pandud mõrrad peavad kalurid 1. aprilliks välja tooma kalade kudeperioodi alguse pärast. Tiit sai kogu talve kohta tonni jagu särge, sada kilo ahvenat, natuke haugi, säinast ja kiiska ka. Mõni tursk oli ka.

“Hea oli see, et hüljes jättis sel talvel minu mõrra rahule. Pole pahandust teinud, kuigi teda nähti ka sel talvel siin jões.” Tiit meenutas aegu ammuseid, kui Nasva jões oli 40 mõrda püüdmas ja kahe kolmandiku jõe laiuses võis püünise püügile sättida.

Nüüd on lubatud kolmandiku laiusesse panna, kaks kolmandikku peab vaba olema. “Aprillist poole maini oli vanasti jões mõrdadega püügi tippaeg. Ühe päeva rekord oli 56 tonni säinast. Nüüd saame kilodes niipalju, kui siis tonnides tuli.”

Selle kevade säinas jäi Tiit Kuusel oma pere tarbeks. Suitsutatult on ta mehe hinnangul praegusel ajal parim. Sama kümmekond säinakala on Tiit viimasel ajal igal kevadel saanud, seega pole mingit märki, et säinas hakkaks tagasi tulema. Küll aga näitavad tema hinnangul märgid, et tursakala varud on Läänemeres taastumas.

Veljo Kuivjõgi, Meie Maa

Viljandi muuseumi näitusemaja avab uksed

Viljandi muuseumi näitusemaja avab 1. aprillil talvise puhkuse järel uksed. Sel päeval pääseb muuseumisse tasuta. Külastajaid ootab püsiekspositsioon ning näitus “Kikerikiik”.

“Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis annab külastajatele ideid rahvarõivamustrite tõlgendamiseks. Väljapanek ühendab pilti ja heli, et luua oma tõlgendus Saaremaal asuva Valjala kihelkonna rahvarõivamustritest.

Näitus tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumite kaudu. Võimalik on näha ja kuulda erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja saab olla näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmeks on kiik, mille abil külastaja saab tekitada helisid ning muuta pilte selleks, et avada enda jaoks Valjala mustri sajanditevanune kood.

Lisaks on näitusel kaks raadiot – mustriraadio ja esemeraadio, mis räägivad eesti, inglise ja vene keeles. Vanadest, kuid uut eluvaimu täis puhutud raadiotest saab endale ise kõrvaklappidesse uusi teadmisi timmida. Muidugi näeb näitusel ka pilte Valjala rahvariietest ja mustritest. Kõik see kokku moodustab omapärase keskkonna, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuri pärandiga, elitaarse kõrgkultuuri ning arvutitehnika võimalused väikelaste mängumaailmaga.

Näitus pälvis 2010. aasta Eesti muuseumide näituste festivalil kolmanda preemia.
Idee autorid Astra Mõistlik ja Henrik Esse; kuraator Astra Mõistlik.
Näitus on Viljandis avatud kuni 28. maini 2011.

Viljandi muuseumi näitusemaja on alates 1. aprillist avatud T–L kl 10–17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee.

http://muuseum.viljandimaa.ee/

Alustati Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist

Keskkonnaameti tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, kaasamistegevusi korraldab OÜ Vesterra.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks korraldatakse algatuskoosolekud:
8. aprillil kell 17 Võru maavalitsuse II korruse saalis,
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316)

Algatuskuulutus

Noor-Eesti Loomekeskuses on homme
ehete valmistamise õpituba

Teisipäeval, 29. märtsil toimub Noor-Eesti Loomekeskuse restaureerimistöökojas ehete valmistamise õpituba. Ehteid võib teha savist või kividest. Kui soovitakse kujundada kivist ehet, võiks võtta kaasa auguta poolvääriskivi või merekivi. Savi on koha peal olemas. Õpitoa algus kell 18. Kestus kom tundi. Õpitoa hind 7 eurot.

Noor-Eesti Loomekeskus asub Tartus Kastani tn 38.

Lisainfo ja registreerimine: merle.ambre@mail.ee või 5625 7205.

Viies aastaaeg koputab

Kuigi astronoomiliselt on kevad paar päeva juba kestnud, näitab ilmataat ikka veel oma talvist kangust. Venib see kevade tulek, kuigi loodusmärke lugedes võiks öelda vastupidi!

Soomaa rahvuspargi vapilindude – sookurgede – saabumine annab aga märku, et enam pole kaua aega jäänud silmanähtava roheluseni. Varsti-varsti on Soomaale oodata ka igakevadist suurvett, mil heinamaad kattuvad lõputu veeväljaga ja ainukeseks liiklemisvahendiks on
kanuu, millega metsaski seigeldud saab. Seda igaaastast omapärast nähtust, mida esiisad kutsusid ka rikka sugulase küllatulekuks, teab üldsus kui Soomaa viiendat aastaaega. Kui kõrge saab sel aastal veetase olema ja kas eelmise aasta veetaseme kõrgseis 493 cm saab löödud, ei oska veel ette ennustada.

Soomaa üleujutust peaks tavaliselt jaguma üheks kuni kaheks nädalaks. Nii et jääme aga põnevusega ootama, millal Soomaa omapärast nähtust oma silmaga kaema saab minna!

soomaa.com

Eile varahommikul toimus linnadevaheline linnuvõistlus

Tänavuse aasta lind on suitsupääsuke. 2009. aasta linnuks kuulutati kodukakk (pildil).

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 erinevas Eestimaa linnas.

Linnuvaatlejad jälgisid eile varahommikul kuni kella üheni päeval linnalinde. Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli osavõtjaid enam kui 60. Kokku vaadeldi eile ennelõunal linde 14 Eestimaa linnas. Loendati 86 liigist linde, see oli 13 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes mullusega osutusid liiginimekirjad tavapärasest lühemaks peaaegu kõigis linnades. Sellele vaatamata kohati mitmeid kevadekuulutajaid, nagu raba-ja hallhani, kuldnokk, põldlõoke, kiivitaja ja metsvint.
Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks laanepüü, kodukakk, kirjurähn.

Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, 41 linnuliiki.

Allikas: ornitoloogiaühing

Täna algab loovusnädal Johannese Koolis Rosmal

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kooli Rosmale tulevad märtsi viimasel nädalal külalised lisaks Eestimaale ka Soomest ja Saksamaalt. 28. märtsist 1.aprillini seatakse ümber kooli tunniplaan ning maja on avatud hilisõhtuni, kuna pakutavast tegevusest tahavad osa saada ka täiskasvanud.

Põlvast pärit preestriametit pidav Kati Kolk õpetab hommikuti lastele jutustamiskunsti, õhtuti vestleb ta täiskasvanutega elust, inimesest ja ühiskonnast.

Hannes Heyne Saksamaalt on kooli vana sõber, kes hommikuti tegeleb muusikaimprovisatsiooniga. Pärastlõunal juhendab ta psaltri ehitamise töögruppi. See töögrupp on kõige aja- ja töörohkem, kuid ka tulemusrikkam – iga osaline lahkub oma muusikainstrumendiga.

Tanja Franke Saksamaalt raiub naisterahva kohta üllatavalt jõuliselt kivi. Tema töögrupp on olnud väga populaarne, võimalust jõudu katsuda nii tugeva materjaliga nagu on meie paekivi, ei ole just iga päev.

Loovusnädala paneb tõeliselt liikuma Soomes elav hollandlane, 30-aastase kogemusega tantsupedagoog Wim van der Kooij. Kolmapäevast reedeni tantsitab ta soovijaid rahvaste tantsude rütmides.

Täiskasvanute õhtuste töögruppide ajad ja hinnad:
*Kati Kolk, vestlusring – E-N kl 15.30-17 (tasu annetuse korras)
*Tanja Franke, kiviraiumine – E-R kl 17-19 (20 eurot + 10 eurot materjal)
*Wim van der Kooij, rahvaste tantsud – K-R kl 17-19 (20 eurot)
*Hannes Heyne, psaltri ehitamine – T-R kl 15-19  (75 eurot + 34 eurot materjal)

Lisainfo: diana.asur@rosma.edu.ee

Homsest saab Võrumaa Muuseumis vaadata vahakujusid

Võrumaa Muuseum

Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.

Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.

Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale  tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.

Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.