Päev: 18. märts 2011

Jõgevamaal sõlmiti spordivaldkonna koostööleping

Kalev Kurs ja Toivo Tõnson lepingut sõlmimas. Foto: Kalaire Rüdva
Jõgevamaa Spordiliit Kalju president Kalev Kurs ning Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson sõlmisid kahe organisatsiooni vahelise nelja-aastase koostöölepingu.

Spordiliit Kalju ja omavalitsuste liidu vaheline leping reguleerib koostöösuhteid Jõgevamaa spordielu korraldamisel perioodil 2011-2014. Lepingus on kirjas ka summa, 13 000 eurot, mille omavalitusliit eraldab spordiliit Kaljule. Edaspidine toetussumma otsustakse 2013. aasta omavalitsusliidu eelarve koostamise käigus.

„Koostöö meie vahel on kestnud juba aastaid. Arvestades varasemaid asjalikke, stabiilseid ja oma eesmärki täitnud sidemeid otsustasime varasema kolme aasta asemel sõlmida seekord lepingu neljaks aastaks,“ sõnas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Toivo Tõnson. „Tuleb ära märkida, et pikemaajaline leping tagab meie poolele ka pikema stabiilsuse. Vähetähtis ei ole see, et vaatamata raskele ajale ei ole Omavalitsuste Liit meile määratud rahasummat muutnud,“ tõdes Jõgevamaa Spordiliit Kalju president Kalev Kurs.

„Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste ja spordiliit Kalju koostöös on meie maakonnas tegutsemas ka spordimeisterlikkuse treeninggrupid, mida juhendavad Jõgeval saalihokitreener Marko Saksing ja kergejõustikutreener Piret Koll, Põltsamaal maadlustreener Arved Külanurm ja kergejõustikutreener Lea Vilms ja Adaveres kiirusutamistreener Väino Treimann,” märkis Jõgevamaa spordiliit Kalju tegevjuht Uno Valdmets.

Jaan Lukas

Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele

Uuskasutuskeskus kutsub inimesi üles märtsi lõpuni annetama oma seisma jäänud esemeid Eesti lasterikastele peredele. Esimese kahe nädalaga on kampaaniaga kogutud esemeid kümnete perede abistamiseks.

„Lasterikkad pered ootavad mänguasju, raamatuid, riided ja kõik muid esemeid, mida ühes lastega peres vaja läheb, kuid eriti oodatud on sporditarbed. Märtsi kahe esimese nädalaga oleme kogunud esemeid kümnete perede abistamiseks üle Eesti. Täname heategijad ning kutsume kõiki, kellel on kodus üleliigseid asju neid kuni märtsi lõpuni SmartPOSTi abil annetama lasterikastele peredele, “ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.

Kampaanias osalemiseks tuleb viia ühte pakki, näiteks kilekotti, pakitud esemed SmartPOST-i pakiautomaati, kust need jõuavad Uuskasutuskeskusesse. Uuskasutuskeskuses kaubad sorteeritakse ning seejärel annetatakse koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga abi vajavatele lasterikastele peredele üle Eesti. Loe edasi: Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele

Sännas võib teha tutvust kunstiteraapiaga

Sänna Kultuurimõisas saab teha tutvust kunstiteraapiaga. Osalema on oodatud kõik, kes teel endast teadlikumaks saamise poole.
Esimene tutvustav kohtumine toimub kolmapäeval, 23. märtsil 2011 kell 18.30-20.00.

Kunstiteraapia on võimalus taasavastada endas lapselik mängulust ning loovus. Loomeprotsessis osalemine aitab lähemale jõuda oma alateadvusele, annab võimaluse avastada endas uusi tahke ning avada oma sisemist potentsiaali.

Grupi juhendaja Mari Peetsalu on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiteraapia magistriprogrammi. Palun anna tulekust teada e-posti aadressil mari@maailmad.ee

Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Kaheksas Maailmafilmi festival leiab aset 21.–27. märtsini 2011. Kutsume Teid veetma nädalat antropoloogihingega tehtud dokumentaalfilmide seltsis. Nädala jooksul näidatakse üle 40 filmi, lisaks Mark Soosaare filmide retrospektiiv.

Sõltuvalt sellest, kas portreteeritav teema on lähedane või kauge, igapäevane või ainukordne, tuleb juba kaheksandat korda toimuva Maailmafilmi festivali külalistel oma pilk teravustada kas luubi või teleskoobi kombel. Programmist leiab filme argielust maailma eri paikades, aga vaadeldakse ka globaalset mõõtu küsimusi.

Festivali külastaja leiab end erinevates kogukondades, märgates nende pidevat ja dünaamilist muutumist või avastab end koos filmitegijaga kultuuris, kus „surnud ei ole surnud“. Vaataja viiakse suurima Tamili hindu templi juurde Euroopas, kus väikelinna õhustikus tuleb eredalt esile kõrvuti eksisteerivate kultuuride kontrastsus. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Heino Prosti põllutöömasinate muuseum ootab abi

8.veebruaril vajutas raske lumi Heino Prosti põllutöömasinate muuseumis 30 meetrit masinakuuri katust sisse. Kannatada said nii katus kui ka kuus rehepeksumasinat.

Muuseum on mittetulundusühing, mille liikmeteks on Prosti perekond. Heino Prost hindab kahju kokku poole miljoni kroonini. Nüüd püüab Heino Prost oma museaale taastada, kuuri
uuesti üles ehitada ja palub selleks heade inimeste abi.

Rahalisi annetusi saab teha :
Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseum, reg kood 80012170
arveldusarve 1120224545 Swedbank

Aadress: Vissi küla, 61602 Tõravere, Tartumaa
Telefon: 735 1401

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Kiidi kutsub lennupäevale

Spordiühing “Taevatäht” kutsub laupäeval, 26. märtsil Kiidi lennupäevale, lendavad suusatajad, kuid näha saab ka päris lennukit. Osalevad Eesti parimad suusahüppajad ja kahevõistlejad

Programm:

11:00 Registreerimine
12.00 Avamine ja tervituslend Kiidi kohal lennukil Piper Arrow.
12.30 Freestyle pargi läbimine (võistlejad läbivad lumelaua või suuskadega Kiidi stash pargi elemente ja kohtunikud annavad stiili punkte ning sooritust kommenteeritakse)
13.00 Big Air lumelauahüpped ( lumelaudurid valivad endale sobiva hüppe ja kohtunikud hindavad lendu ja sooritust kommenteeritakse)
14.00 Suusahüpped & lennud lumest erineva raskusastmega hüpekatel (sobiva hüpeka ja suusad saab ise valida, hinnatakse stiili ja kaugust)
15.00 Kombineeritud suusasprint (murdmaasuuskadel) Kiidi mäesuusanõlval (laskumised, hüpped, kurvid ja tõusud, trassi pikkus ca 500m)
16.00 Kohtumine Eesti suusahüppe ja kahevõistluse koondise liikmetega, kes näitavad suusahüppevarustust ja õpetavad hüppetehnikat.

Samal ajal mägi kõigile sõitmiseks avatud. Suusamäel ka esimesed mesilased oma lende sooritamas ja nad pakuvad lastele tegutsemislusti. Koos lubame kevadel ka suusamäele tulla.

Võistlustel suusavalik vaba. (Mäletate kui vanasti hüppasime omavalmistatud hüppemäel puust pütilaudadega) Alade parimatele diplom ja parimatele ka nänni.
Vanuseklassid: mehed, naised, tüdrukud, poisid, mudilased

16:30 Autasustamine ja mängib ansambel Fibrill

Täpsem info tel 505 6293 Aigar Piho
www.skystar.ee
aigar@skystar.ee

Kohapeal laenutatakse piiratud hulgal suuski.
Teretulnud on kõik oma varustusega spordihuvilised ja eelkõige ootame noori, kes soovivad peagi kõike seda ka ise kaasa teha ja olla tulevikus tegijad suusamägedel. See on päev kogu perele.

Eesti Maanteemuuseum kutsub koolivaheajal töötuppa

Maanteemuuseum ootab koolivaheajal kõiki väikeseid meistreid endale külla, et koos kevadpühadeks valmistuda. 24., 25. ja 26. märtsil algusega kell 12.00 ja 13.00 toimuvad töötoad, kus munast valmivad erilised autod ja lustakad loomad ning lisaks kuuleb lugu Lihavõttemuna-nimelisest auruautost. Väiksemad meisterdajad saavad valmistada lihavõttemaski. Oodatud on nii lasteaia- kui koolilapsed.

Osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine tel 5186684 või e-post riinu.raim@mnt.ee. Muuseum on avatud kl 11-15. Loe lähemalt siit.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Homme on Sindi Seltsimaja laste päralt

Laupäeval, 19. märtsil kell 13.00 algab Sindi Seltsimajas traditsiooniline võimlemispidu, millest tänavu võtab osa sadakond iluvõimlejat. Sindi 5. võimlemispeol astuvad lavale võimlejad Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisringist, Kilingi-Nõmme võimlemisklubist Githa ja Uulu Spordikeskusest.

Ja juba pühapäeval leiab Sindi Seltsimajas aset traditsiooniline laste lauluvõistlus “Sindi ööbik 2011”. Võistlus sai oma nime Karl Jüri Rammi loodud rahva seas ülipopulaarse laulu “Õrn ööbik” järgi. Seekordsest 14. korda toimuvast lauluvõistlusest võtab ainuüksi Sindi Lasteaiast osa 16 last, kellele laulud on selgeks õpetanud Helle Salumäe, kes on ise aastaid lauluvõistlust korraldanud ning kes äsja tähistas oma 70. sünnipäeva. Laululapsi saadab konkursil ansambel kooseisus Indrek Oselein, Kait Kallau, Jüri Kukk ja Priit Kask.

Laulukonkursi üriisse kuuluvad Sindi Muusikakooli õpetajad Mall Türk, Kristi Rull ja Üllar Kallau. Lauluvõistlus algab pühapäeval Sindi Seltsimajas kell 12.00.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Täna proovitakse Eestis esmakordselt kaasava vallaeelarve koostamist

Täna proovib vabaühenduste liidu EMSL kevadkoolis sadakond Eesti linnade-valdade ja vabaühenduste esindajat, kuidas koostada omavalitsuse eelarvet, andes sellest ühe osa üle otsustamise kohalike elanike kätesse. Kevadkool peetakse Harjumaal, Laitse Graniitvillas kella 11-17.30.

Kaasava eelarve koostamine innustab linna või valla elanikke välja tooma, arutama ja tähtsuse järjekorda seadma kohalikke vajadusi ning annab neile õiguse vahetult otsustada maksudest laekuva raha kasutamise üle. 1980. aastate lõpus Brasiilias alguse saanud lähenemine on tänaseks kasutusel ka USA-s, Kanadas, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal, kokku rohkem kui 1200 omavalitsuses.

Maailmapank toob kaasavate eelarvete positiivse tulemusena välja suuremad investeeringud vaesematesse piirkondadesse ning tervishoidu ja haridusse. Samuti on märgitud selle tulemusel kodanikuaktiivsuse kasvu ka teistes küsimustes, tugevamat kogukonnatunnet ning kodanike ja avaliku võimu lähenemist.

EMSLi kevadkoolis tutvustab teiste riikide kogemusi kaasava eelarve rakendamisel Suurbritannia võrgustiku Big Society alaprojekti Your Loval Budget juht Oliver Henman. Seejärel proovitakse kaasava eelarve koostamine Eesti tingimustes läbi ühe hüpoteetilise 1500 elanikuga valla näitel. Simulatsioonis harjutatakse, kuidas esitleda eelarveprojekti rahvale arusaadavalt, korraldada arutelusid erinevate toetusvajaduste üle, jõuda otsusele ning anda osalejatele tagasisidet.

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama  29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

 Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Nõlvaku Kaie,
Harglõ kihlkunnast Mõnistõst peri

Tuust ei olõki kuigi pall’u aigu müüdä, ku vällämaalt tuudu as’a, kompvegipakist autuni, hirmsadõ hinnan olli. Tuu, midä harva näet ja viil harvõmbadõ saat, paistus õks hää. A sis tull’ aig, kos säänest kraami kõik kotusõ täüs sai ja taad meile hoolõga pähä määrmä nakati. Ja väega ruttu nakas’ asi sinnäpoolõ kiskma, et kõik, mis meil hendäl siin nurmõ pääl ja laudan kasus, ei kõlbagi süvvä ja jumala peräst ei tohe säänest kraami tõisilõ müvvä.

No tuust ull’usõst olõmi nüüt külh enämb-vähämb vallalõ saanu ja asi om peris ümbre pööretü. Nüüt teedäs, et süvvä kõlbas õnnõ sääne söögikraam, mis lähkün kasus ja kohe egäsugutsiid E-siid ruhimigu viisi manu ei olõ kupatõt. Kah’u muiduki, et meil, eestläisil, taad esihendä tarkust nii veidü om, et ütelegi vahtsõlõ ull’usõlõ inne vasta nakada ei julgu, ku tõsõ riigi iin miilt omma muutnu. Sinnä eurosäädüse nahka omma lännü üte lehmä ja paari tsiaga majapidämise, ja mis viil hullõmb, nuidõ lehmätallitajidõ ja tsiasüütjide eluhimu ja tervüs. Ku kotun enämb medägi tetä ei olõ ja huul eläjä peräst vanõmbat inemist hommugu sängüst vällä ei aja, sis sinnä tä jääski. Ja järgmäne kotus om hoolõmaja, kost minek õnnõ ütele poolõ…

Hää om siski tuu, et meil hoitas umma laulu, tandsu ja pillimängu ja rahvarõiviid pandas hää meelega sälgä. Vinne aol prooviti jo rahvarõivistki rohkõmb karnõvalikostüümi tetä ja nii läts’ki, et tuud, kiä rahvarõiviid muial kand’ ku püüne pääl, vahiti nigu ullikõist. Halv oll’ ka tuu, et inämb es olõ tähtsä, kost kandist vai kihlkunnast inemine peri om. Nii tull’ ette, et Võrumaa rahvatandsjil olli sällän Muhu vai Kihnu rõiva, selle et nuu tundu ilusamba ku uma kandi pruntsi ja pluusõ. Põratsõl aol ei tulõ sääne asi külh jutuski, et kiäki hendäle võõra rõiva sälgä pand. Mis sääl kõnõlda, om õks armõdu illus, ku Tal’na suurõl laulu- ja tandsupidul uma kandi inemise rõiva perrä är tunnõt! Loe edasi: Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil