Rõivakogumine “Kapid korda!” tuleb taas

Mullu edukalt toimunud „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub ka sel aastal. Humana pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks ja samas rõivaste taaskasutusse suunamisega vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga saab taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki. Vastu võetakse ka jalatseid, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel.

Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 14. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana Tallinna, Tartu ja Pärnu poed. Lahketele annetajatele kingituseks Humana kliendikaart.

2010. aasta kampaania ajal koguti Humana kauplustes kokku 25,4 tonni riideannetusi, mis on 9 tonni rohkem kui 2009. aasta samal perioodil.

2010. aastal toetasHumana rõivaannetustega 30 hooldekodu ja –keskust, lastekaitseühingut ja seltsi, mis saadud riideannetusi kohapeal kasutasid või abivajajatele jagasid. Kokku annetati 576 885 eset ehk üle 200 tonni rõivaid, jalatseid ja mänguasju.

Tallinna Lastehaiglale koguti aasta jooksul 10 566 krooni (675,3 eurot). Alates 2004. aastast on Humana kliendid lastehaiglale annetanud üle 90 000 krooni.

Homme on Viljandis Toropi tantsumaja

Viljandis Pärimusmuusika Aida suures saalis avab homme kell 19 taas uksed tantsumaja. See on pühendatud folkloristi Kristjan Toropi tegevusele.

Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste  rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse. Oodatud on igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.

Kell 19 algab tantsumajas polka õpituba õpetajate Sille Kapperi, Kalev Järvela ja ansambel Leigarid eestvõttel

Kell 20 algab samas folklooriseltsi Leigarid lühitantsuetendus ning kell 20.15 alustavad tantsuks mängimist ansambel Knihv, Ilmar Kald ja Jaanus Põlder.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

 Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.

Eestis kohtuvad parimad jutuvestjad üle maailma

Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrustab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.

Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama lugusid jutuõhtutel. Iga esineja viibläbi ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsida, arutleda ja lugude rääkimise saladustele lähemale saada.

Avaüritus toimub 20. märtsil ning toob külaliseks indiaani jutuvestja Dovie Thomasoni. Jutuõhtu toimub Tallinnas Hobuveskis, Lai tn 47, algusega kell 18. Jutuvestmist veab Piret Päär. Tõlge Veronika Kivisilla.

Järgmisel päeval, 21.märtsil, kell 15 -17  Dovie Thomasoni töötuba Tallinna Keskraamatukogus.

Dovie Thomason on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik. Tal on oskus oma lugudega viia kuulajad kaasa „paika, kus aeg ei kehti”, neisse sündmustesse, mida ta koges lapsena, kui kuulas vanu indiaani lugusid. Pajatajateks tema Kiova apatši ja Lakota indiaanlastest sugulased, eriti Vanaema Dovie ja ta isa. Neilt sai ta esmakordselt kuulda loodusrahva lugusid. Need olid lood, mis õpetasid teda tegema õigeid valikuid.

Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud pärimuslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõnda valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ja õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi.

Seejärel läheb jutuvestmissari rändama 23. märtsil Võrru ja 25. märtsil Pärnusse.

Pärnakatele ja kihnlastele tulevad liivlased külla

Täna õhtul oodatakse huvilisi Pärnu uue kunsti muuseumi osa saama Kihnu instituudi korraldatud kohtumisõhtust liivlastega ehk Kihnu murrakus üläljõstminõ liivlästegä. Üritus on tasuta.

Mandrikihnlastel on juba teist talve kombeks kord kuus koguneda üläljõstmistõlõ, mis nagu ennevanasti Kihnus leiavad nüüd linnaski aset neljapäevaõhtuti. Esialgu kogunevad naised, kaasas näputöö ja soov uudiseid veeretada, hiljem liituvad pillipoisid.

Seekord tulevad kihnlaste ülalistumisele külla hõimlased Liivi lahe teiselt kaldalt. Liivlasi on kogu maailmas pisut üle 300 ja emakeelt räägib neist vaid 30 inimest.

Liivlaste rahvariideid, laule ja keelt tulevad Pärnusse tutvustama Dagmâra Ziemele ja Çdrõm Velde lauluansamblist Lîvlist (Liivlased) ning filoloogiateaduste doktor Valts Ernštreits.

Teispool merd elavatele kihnlastele jõuavad liivlased külla reedel, 18. märtsil, et osaleda Kihnu muuseumis Saare päeval. Saare päeva kutsus Kihnu instituut ellu 2005. aastal, tähistamaks legendaarse kultuuriloolase, Kihnu ajaloo, folkloori, keele ja kommete jäädvustaja Theodor Saare sünniaastapäeva.

Sindis võetakse kevad vastu matkaga

Pühapäeval, 20. märtsil korraldab Sindi spordiklubi Kalju traditsioonilise ürituse “Matkame kevadesse”. Matk saab alguse Sindi Olerexi tankla juurest kell 18.00. Kaasa lööma on oodatud kõik matkahuvilised, teretulnud on matkalised kassi-jänese aasta kostüümides. Kevadise matka distantsi saab ise valida. Palve on ennast teha nähtavaks helkuri ja helkurvestiga.

Lisainformatsioon: Helle Tõkke, tel 56239192

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Muinsuskaitsjad kutsuvad korrastama muistiseid

Talgud on olnud loomulik osa meie esivanemate elulaadist. Foto: Teeme Ära
Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud kutsub osalema 7. mail Teeme Ära talgupäeval, et üheskoos korda teha muinsuskaitse objekte. Ka sel, 2011 aastal, kutsutakse Teeme Ära talgupäeval kodukandi parke riisuma, metsa istutama, prügiseid kohti koristama, mõttetalguid pidama ja mälestisi korrastama.

Koos Teeme Ära seltskonnaga – Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL – talguid tehes saame enam meediakajastust, tähelepanu ja loomulikult abikäsi mälestiste korrastamisel.

Mida peaks läbi mõtlema enne talgute registreerimist? Mõtle läbi kui palju talgulisi ja milliseid tegevusi nad talgukorras teha aitavad. Sinu kui omaniku-talgujuhi ülesandeks jääb töö organiseerimine, talgujärgsete tegevuste korraldamine ning võimalusel talgulistele tänutäheks kehakinnituse pakkumine. Kui talgute algatajaks ei ole mälestise vm objekti omanik, on tähtis omanikuga ühendust võtta. Abi prahi äraveoks või toitlustamiseks küsi julgesti kohalikust omavalitsuselt või ettevõtjatelt. Head üritust toetatakse kindlasti hea meelega ka konkreetse abi näol.

Selleks, et välja selgitada, milliseid töid mälestisel talgukorras teha saab ja kindlasti tegema peab, tuleb ühendust võtta oma piirkonna muinsuskaitseinspektoriga. Talgute registreerimine algas 15. märtsil,  talguliste registreerimine 11. aprillil.

16. mail 2009 toimunud talgutel korrastas üle 4000 inimese rohkem kui 200 mälestist. 1. mail 2010 Teeme Ära talgupäeval korrastas 4072 talgulist 162 mälestist.

Vaata lisa www.umarlaud.eu